Elmo Nüganen (0)

ELMO NÜGANEN
Uurimustöö

Sisukord

1. Elmo Nüganeni elu ja töö 2
1.1 Lapsepõlv 2
1.2Vanemad 3
1.3 Kooliaastad 4
1.4 Praegune pereelu 5
1.5 Töö 5
1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 5
1.7 Rollid Linnateatri lavastuses 7
1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit 8
1.9 Rollid Ugala teatris 8
1.10 Rollid mujal 9
1.11 Tunnustused 9
1.12 Nüganen ja Venemaa 10
1.13 Nüganen ja Soome 11
1.14 Nüganeni kursus 12
2. „Nimed marmortahvlil “ 13
2.1 Filmi nimed teistes keeltes 15
2.2 Osades 16
2.3 Filmivõtted Haapsalus 16
2.4 „Nimed marmortahvlil“ Kopenhaageni filmifestivalil 17
3. „Meeletu“ 17
3.1 Osades 18
4. „Aeg ja perekond Conway“ 18
4.1 Osades 19
5. „ Kaotajad “ 20
5.1 Osades 21
5.2 Etenduse sisu 21
6. Allikad 21

1. Elmo Nüganeni elu ja töö

1.1 Lapsepõlv

Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )
Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi.
( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35)
E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige lähemal.
Kuus aastat tegeles sportvõimlemisega. Lõpetas selletõttu, kuna sai aru, et tal ei ole nii häid eeldusi , kui teistel trennikaaslastel. Mõningaid harjutusi ja elemente ei julgenud Elmo enam teha. Tükk aega käis trennis vastu tahtmist. Vahel ütles vanematele, et läheb trenni , kuid tegelikult käis kinos.
(Kalju Orro , Vastab Elmo Nüganen, Teater. Muusika . Kino , 2002, 8/9, lk 7-9)
Esimene roll oli kooli näiteringis, mängis Saabastega Kassi. Peas oli suur müts ja jalas kummikud . Kõik, mis ta pidi tegema, oli tulla ühest lava otsast lavale ja teiselt pool ära minna. Elmo ise oli oma rolliga väga rahul ning imestas, miks teda ei tulnud keegi kiitma tema suurepärase etteaste eest.
( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35)
Jõhvi poistekambas oli tema hüüdnimeks Nugis , inspireerituna tema perekonnanimest.
Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit. Kuna kaaslasi ei olnud, pidi ta üksi hakkama saama. Üks selline mäng oli näiteks jäähoki: ta võttis laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise.
(Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater. Muusika .Kino, 2002, 8/9, lk 3)

1.2Vanemad

Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa.
(Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14)
Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest , päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis.
(Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14)

1.3 Kooliaastad

Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis . Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli. Tema ja ta õde Anne-Ly mõlemad lõpetasid selle kooli ( Elmo lõpetas 1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara . Ta mängis punk -bändis „Pelikan“, mis loodi 1977. aastal. See oli Tallinna 37. Keskkooli ansambel . Elmo mängis seal basskitarri.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen ; http://ruja.ee/#/Teema/926/ ; Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14)
1982. aastal lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepaeriala. Elmo on öelnud, et ta läks rätsepaks õppima, kuna ei julgenud teatrikooli minna. Ta kartis, et ta enesehinnang võib saada tugeva löögi, kui ta sisse ei saa.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )
1982-1983 õppis Elmo Nüganen Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist . Samal aastal, mil ta sellesse kooli õppima läks, olid katsed ka teatrikooli, aga ikka veel ei julgenud ta minna.
1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks.
1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.

1.4 Praegune pereelu

Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35)

1.5 Töö

Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse „Ugala“, kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks. Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu -Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni „Röövlitütar Ronjas.“ (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35)
Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa.

1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused

1992: William Shakespeare 'i "Romeo ja Julia "
Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha „Romeot ja Juliat“ andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis.
1993: Tadeusz Różewicz'i "Valge abielu"
1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia"
Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus , mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering . Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks.
1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri"
Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. „Musketäride“ viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets , Marko Matvere , Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul.
1995: Anton Tšehhovi " Pianoola ehk mehhaaniline klaver"
Tšehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles.
1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel"
Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab , et ta ise tegi kuskil vea.
1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus "
„Kuritööle ja karistusele“ läks preemia nii parima lavastaja , kunstniku, meespeaosa- kui ka kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning „Kuritöö ja karistuse“ aasta.
1999: William Shakespeare'i " Hamlet "
Hamletit mängis Marko Matvere.
2000: Aleksei Tolstoi "Burattino"
Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased.
2001: Alexandre Dumas "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem"
2001: Jane Martini "TŠEHHOV & show-bisnis"
2003: Jaan Tätte "Kaotajad"
Peaosades: Evelin Pang , Marko Matvere, Allan Noormets, Andres Raag.
2004: David Mamet'i "Äri"
Esialgne etenduse pealkiri oli „American Buffalo“. Etendus räägib ärimaailmas kehtivate seaduste pealetungist eraellu.
2005: Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus. Teine osa"
2006: A. H. Tammsaare "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa"
2007: Carlo Gozzi "Ronk (Il Corvo)"
2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased"
2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast "
2011: „Aeg ja perekond Conway“
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.7 Rollid Linnateatri lavastuses

Isa- (Tadeusz Różewicz'i "Valge abielu";1993)
Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995)
Platonov- (Anton Tšehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995)
Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996)
Väitsa- Mackie - (Bertolt Brecht 'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997)
Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000)
Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002)
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit

William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987)
Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989)
Brandon Thomasi ja Mati Undi " Charley tädi" (Ugala,;1989)
Anton Tšehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990)
Anton Tšehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater ; 1990)
Carlo Gozzi "Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala; 1991)
Tom Stoppardi "Arkaadia" (Peterburi Suur Draamateater; 1998)
Yves Jamiaque'i " Tout payé ehk kõik on makstud" ( Moskva Lenkomi teater; 2004)
Witold Gombrowicz'i "Laulatus" (Toruni Wilam Horzyca nimeline teater; 2004)
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.9 Rollid Ugala teatris

1988–1989
Kolu-Per ("Röövlitütar Ronja ")
Krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid")
Õudu ("Sinder-Vinder")
Peter ("Iha jalakate all")
Kardinal ("Becket ehk Jumala au")
Jack ("Charley tädi")
Mark ("Aed ilma mullata")
1989–1990
Kurt ("Rummu Jüri")
Kodanik Kloun ("Mäng")
File ("Vihmameister")
1990–1991
Cooper (" Kass tulisel plekk-katusel")
Pantalone; Celio; Hansuke; teener Brighella ("Armastus kolme apelsini vastu")
1991–1992
Collin Fenwick ("Rohukannel")
1992–1993
Jermolai Lopahhin ("Kirsiaed")
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.10 Rollid mujal

Peer Gynt (Henrik Ibseni "Peer Gynt"; Eesti Draamateater; 1997)
Guy Montag (Ray Bradbury "451 kraadi Farenheiti"; Moskva teater Et Cetera; 2007)
Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses „Soo“ ( Teleteater 1992), teleseriaalis „Vabariigi valvur “ ( ETV 1994-1995) ning filmides „Ainus pühapäev“ (Tallinnfilm 1990) ja „Suflöör“ ( Freyja Film 1993).
Elmo Nüganen on mängufilmi „Nimed marmortahvlil“ režissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film „Meeletu“ ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi „Meeletu“ põhjal.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.11 Tunnustused

1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia
1992: Ants Lauteri nimeline preemia
1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali " Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima
kõrvalosatäitja preemia
1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia – parim lavastaja
1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1996, 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja
1996: Vabariikliku teatrifestivali " Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia
1997: Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt
1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia
1999: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '99" lavastajapreemia
1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest
1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest
2001: Venemaa riiklik kunstipreemia
2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia
2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil"
2004: 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruni Wiliam Horzyca teatris välja Witold Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika " lavastaja-, kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat.
2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus – "Tõde ja õigus. Teine osa"
2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest
Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna
2007: Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest
2009: teatri parima lavastaja aastaauhind
2010: Eesti Teatri aastapreemia parimale lavastajale
( http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen )

1.12 Nüganen ja Venemaa

Elmo Nüganen on teadaolevalt esimene eestlane, kes on Vladimir Putiniga isiklikult vestelnud. 12. Juunil 2001 autasustas president teda Venemaa riikliku preemiaga kunsti ja kirjanduse alal.
( Kadri Liik, Nüganen sai Putinilt vene riikliku kultuuripreemia, Postimees , 13.06.2001)
Nüganen on Venemaal tuntud, tunnustatud ja armastatud lavastaja. 27. jaanuaril 2004 toimus Moskva kuulsas Lenkomi teatris tema lavale seatud „Tout paye ehk kõik on makstud“ esietendus . Moskva kriitikute hinnang Eesti lavastaja tööle oli vaoshoitud, ehk isegi jahe. Põhjuseks võib pidada seda, et Lenkom on suuresti ühemeheteater. Kriitikud on harjunud , et seal lavastab teatri kunstiline juht või vahel keegi tema õpilastest.
( Piret Jaaks, Elmo Nüganeni uuslavastusel Moskvas vastuoluline järelkaja, Postimees, 03.02.2001)
„Tout paye ehk kõik on makstud“ süžee on komöödiapärane.
Salapärane Härra Amilcar kutsub külla näitleja, kunstniku ja kergete elukommetega tüdruku, kel pole kutsumise põhjusest aimugi. Härra teeb neile kummalise ettepaneku: ostab neid äripäeviti kuuest õhtul hommikul üheksani, nädalavahetustel terveks ööpäevaks kehastuma Amilcari naiseks , tütreks ja lähedaseks sõbraks. Selle „mängu“ eest saab igaüks ümbriku 10 000 euroga.
Elmo ütles intervjuus, et ta ise jäi väga rahule selle etendusega. Saavutas näitlejatega hea kontakti ning teater, näitlejad ja publik olid rahul. Ainukesed, kes ei olnud rahul, olid vene kriitikud. Aga selle peale ütles Nüganen, et ega ta siis ei oleks rahule jäänud, kui publikut poleks olnud ja kriitikud oleks rahule jäänud.
( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 5)

1.13 Nüganen ja Soome

Tallinna Linnateatri „Kuritöö ja karistus“ oli Soome teatrisuve tippsündmus. Linnateater mängis Elmo Nüganeni lavastatud Dostojevski suurteost Tampere teatrisuvel. Etenduses tegi kaasa kuus alles lavakunstikateedri lõpetanud noort.
( Tõnis Erilaid, Elmo Nüganen vallutas oma teatriga Soome, SL Õhtuleht, 12.08.2002, lk 6)

1.14 Nüganeni kursus

Elmo Nüganen on olnud kursuse juhendajaks ühele lennule . Vastuvõtukatsetel tuli muusikapalade järgi tantsida, lugeda ette luuletus või proosa, jäljendada loomi, panna oma hääl proovile ja kogu südamest karjuda. Veel tuli teeselda igasuguseid vigastusi.
( Madis Jürgen, Päikesepoiss Nüganen koostab kurstust, Eesti Ekspress , 23.05.1998)
Kui Nüganenilt küsiti, mis vahe on töötada tudengitega ja näitlejatega, siis Nüganen ütles, et see, mis on elementaarne ja mõistetav näitleja jaoks, ei ole loomulik ja käepärane teatriüliõpilasele. Tudengi jaoks on tavaline ülesanne esitada etüüd. Näitleja jaoks, kes juba ammu teatris töötab, võib see osutuda raskemaks.
( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 41)
Kooli kursuse juhendajaks minnes kahtles Elmo sügavalt, kahtlused olid sedasorti , et ta on veel liiga noor, et ta ise peaks veel õppima ega valda midagi niisugust, mida võiks edasi anda. Suuremaid kartusi oli püsimatus, kas jätkub järjekindlust tegelda ühe ja sama asjaga neli aastat, ja kogu aeg ühtede ja samade inimestega, äkki juba aasta pärast kaotab nende vastu huvi.
Anne Reemann ütles Elmole selle peale, et ta ei arvesta ühte asja. Kui ta on nad ise valinud ja vastu võtnud, siis võib juhtuda vastupidi: nad saavad talle nii lähedaseks, et ta võtab nad liigagi omaks.
( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk42)
Elmo nõustub Anne Reemanni väitega. On suur vahe, kas õpetaja annab teatrikoolis tunde või on ise kursuse vastu võtnud.
( Kalju Orro, vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 42)
Kursusel oli 8 tüdrukut ja 7 poissi. Mõnigi neist oli varem tegelenud kooliteatriga. Aga see ei olnud mõõdupuud, mille järgi nad lavakooli valiti.
( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad , Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37)

2. „Nimed marmortahvlil“

See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Žanr on draama, filmi kestus on 90 minuti. Enamus filmivõtteid toimusid ajaloolistest paikades; Võrtsjärve, Rannu ja Sangaste ümbruses. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )
Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse.
( Linnar Priimägi „Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82)
Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt.
Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud.
Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik – Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid , kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas , kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga mõeldes järele, otsustab ta siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmes erinevas kohas. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)
Film põhineb Albert Kivikase romaanil „ Nimed marmortahvlil“ . Film toob vaatajateni kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud eesti poisid tõusid otse koolipingist, haarasid relvad ja asusid võitlema on riigi iseseisvuse eest. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )
Elmo Nüganeni film esilinastus Eesti kinodes 1. novembril 2002. aastal ning osutus väga populaarseks. Film kogu kokku ligikaudu 167 000 vaatajat ja filmi piletitulu on 8 667 40 krooni. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )
Film „ Nimed marmortahvlil“ osales Kopenhaageni filmifestivalil. Taani rahval oli esimest korda võimalus näha Eesti menufilmi. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )
Film „Nimed marmortahvlil“ ilmus raamatusse „ 100 most impressive films in the world“ ( „ 100 kõige muljetavaldavamat filmi maailmas“) . Saksa kirjastuse välja antud raamat avaldati 25 erinevasse keelde. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )
„See on väga sümpaatne, et film sellise raamatu kaudu laia maailma jõuab,“ tõdes filmi produtsent Kristjan Taska.
Skandinaavia suurim filmitootja Nordisk Film müüs filmi „Nimed marmortahvlil“ Jaapani turule. Film linastus ka Jaapani rahvustelevisioonis.
„Nimed marmotahvli“ näitamise õiguse on endale ostnud ka Hiina, Iisrael ja Ungari televisioon.
„Nimed marmortahvlil“ läks kokku maksma 21 miljonit krooni.
Filmis kostub Margi Kõlari muusika. Seda on erinevat laadi: olustiku muusika ( marsilaulud, rahvalikud laulud), on atmosfääri loovad sonoristlikud taustad . Tegemist on sõjafilmiga- see tähendab pinget, kurbust , ohutunnet ja hirmu.
( Evi Arujärv, Kuidas kaunistada altarit? Teater.Muusika.Kino, 2002, 12, lk 87-90)
Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna. Nüganen võttis seda väga tõsiselt. Teda toetasid linateose kommenteerimisel noored näitlejad: Hele Kõre, Priit Võigemast ja Argo Aadli. Nüganen kommenteerib, kuidas ta pani poisid kaevikuid kaevama või seda, et filmist jäi välja Jaan Tätte laul sõnadega „ Pilve peal on mitmeid jumalaid“.
( Piret, Jaaks, Nüganen räägib „Marmortahvli sünniloo, Postimees, 27.03. 2003)
29. oktoobril 2003 jõudis „ Nimed marmortahvlil“ nii VHSi kui ka DVDna videolevisse. Lisaks tavalisele filmile ja kommenteeritud versioonile on DVD-l koostöös ETV-ga toodetud pooletunnine dokumentaalfilm mängufilmi tegemisest.
Elmo Nüganen valiti riigikaitsesõbraks seoses tema lavastatud filmiga „Nimed marmortahvlil“. Riigikaitsesõbra väljaselgitamiseks viidi foorumile registreerinute hulgas läbi küsitlus, mille käigus selgitati välja, kes on viimase aasta jooksul kõige positiivsemalt mõjutanud Eesti riigikaitse arengut.

2.1 Filmi nimed teistes keeltes

„Nimet marmoritaulussa“ soome keeles
„Names in marble“ inglise keeles
( http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) )

2.2 Osades

Filmis mängivad EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX ja XXI lennu tudengid . Filmi peaosas mängivad inimesed on Nüganeni kursuse tudengid.
(Linnar Priimägi „Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82)
Priit Võigemast – Henn Ahas
Indrek Sammul – Ants Ahas
Hele Kõre – Marta
Alo Kõrve – Käsper
Ott Aardam – Kohlapuu
Karol Kuntsel – Martinson
Anti Reinthal – Tääker
Ott Sepp – Mugur
Mart Toome – Miljan
Argo Aadli – Konsap
Bert Raudsep – Käämer
Jaan Tätte – kapten (Oskar Eller )
Hannes Kaljujärv – salgajuht
Peter Franzén – Sulo A. Kallio
Guido Kangur – Karakull
Martin Veinmann – pataljoniülem (Karl Einbund)
Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat.
Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud.

2.3 Filmivõtted Haapsalus

Võttepäev algas näitlejate ja massistseenis osalejate riietamisega-grimeerimisega kultuurimajas.
Vabatahtlikke tuli Anneli Akna sõnul Haapsallu kogu Eestist.
Filmigrupp kasutab raudteejaama suurt ootepaviljoni. Perroon võetakse lindile Tartus, et vaatajatele tunduks, et tegevus toimubki Tartus.
Haapsalu raudteejaama ootepaviljon värviti ja muudeti enne võtteid üle. Seintele pandi venekeelne sõiduplaan ja jaamaülema uksesilt.

2.4 „Nimed marmortahvlil“ Kopenhaageni filmifestivalil

Kopenhaageni rahvusvahelisel filmifestivalil sai kahel päeval vaadata Eesti mängufilmi „Nimed marmortahvlil“, linastus ainult kahel korral. See oli esimene kord, kui Taani publikul oli võimalik vaadata Eesti menufilmi.
(Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003)
Kopenhaagenis viibisid ka filmi režissöör Elmo Nüganen ja produtsent Kristjan Taska, kes enne filmi vaatamist tutvustasid publikule filmi sünnilugu.
(Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003)
Eesti saatkond Kopenhaagenis kutsus filmi vaatama mitmeid Taani ühiskonna- ja kultuuritegelasi ning korraldas filmi tegijate auks ka väikese vastuvõtu.
(Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003)

3. „Meeletu“

Elmo Nüganeni film „ Meeletu“ on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. „Meeletu“ kestab 90 minutit. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film) )

3.1 Osades

Peaosas Rain Simmul
Märt Avandi
Taavi Eelmaa
Kristel Elling
Kalju Komissarov
Mari-Liis Lill
Mait Malmsten
Rein Oja
Kalju Orro
Anne Reemann
Indrek Taalmaa
Peeter Tammearu
Aivar Toomingas
Helene Vannari
( http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast )
„Meeletu“ on südamlik komöödia inimesest, kes teeb elus kannapöörde, et mõtestada oma elu, ja leiab lahenduse siitsamast, enda kõrvalt.
40-aastane ettevõtja Toomas (Rain Simmul) otsustab teha elus aastase pausi - jätta abikaasa ja äripartnerid sinnapaika ning asuda üksi, ilma elektri ja telefonita, metsa elama. Uus elufilosoofia, viirastuvad kaunitarid ja värvikad külaelanikud on vaid osa uutest kogemustest, mis tal ees seisavad.
( http://video.delfi.ee/video-last/SQyEr4uF/ )

4. „Aeg ja perekond Conway“

"Aeg ja perekond Conway" on briti näitekirjaniku J.B. Priestley 1937.aastal kirjutatud näidend. Priestleyt inspireeris J.W. Dunne-i raamat "Eksperiment ajaga ". Priestley tahtis oma näidendis näidata , kuidas inimesed kogevad kaotust, ebaõnnestumisi ja unistuste mittetäitumist, aga ka kuidas, kui nad võivad kogeda reaalsust üleloomulikuna, ehk aeg eksisteerib samaaegselt nii tulevikus kui minevikus, võivad nad leida tee nendest ebameeldivustest kõrvale. ( http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html )
„Aeg ja perekond Conway“ on Elmo Nüganeni lavastatud näidend Linnateatris. Esietendus toimus 23. veebruaril 2011 Linnateatris. Etendus kestab 3 tundi ja 30 minutit, vaatusi on 3. Tegevus toimub aastast 1919 kuni 1937. ( http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html )
On aasta 1919 ja Inglismaa elab Esimese maailmasõja lõppemise eufoorias. Ühel sügisõhtul tähistab Conwayde perekond tütre Kay 21-aastaseks saamist ülemeeliku peoga, nagu see ongi loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes ? ( http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html )
„Aeg ja perekond Conway“ on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat , 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. ( http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html )

4.1 Osades

Anne Reemann
Evelin Pang
Ursula Ratasepp
Elisabet Tamm
Külli Teetamm
Sandra Uusberg
Andero Ermel
Mikk Jürjens
Alo Kõrve
Mart Toome
( http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html )

5. „Kaotajad“

Elmo Nüganeni lavastatud muusikal , mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. ( http://www.freewebs.com/kaotajad/ )
Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte
Helilooja : Olav Ehala
Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin
Koreograaf: Teet Kask
( http://www.freewebs.com/kaotajad/ )

5.1 Osades

Evelin Pang- Pille
Marko Matvere- Ralf
Hele Kõre- Eva
Andero Ermel- Andres
Elisabet Tamm- Marina
Rain Simmul- Martin
Allan Noormets- Kala
Andres Raag- Toomas
Argo Aadli- Joonas
Mart Toome- Ahti
Eva Klements- Kaisa
( http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.ht m)

5.2 Etenduse sisu

Toimub võitlus „heade“ ja „pahade“ vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma. Tekivad grupisisesed konfliktid ja draamad. Keegi „headest“ tahab maitsta „ pahade“ elu ning suhted muutuvad väga pingeliseks. Noorte võitlus iseenda üle ja iseenda tõestamine.
( http://www.freewebs.com/kaotajad/sisu.ht m)

6. Allikad

http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_N%C3%BCganen
http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)
http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)
http://ruja.ee/#/Teema/926/
http://www.freewebs.com/kaotajad/
http://video.delfi.ee/video-last/SQyEr4uF/
http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast
http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html