Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993).
paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002)
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse
Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. Elulugu
Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil". Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust film, mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme. Peale raamatute kirjutamise on Kivikas tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõrkeeltest eesti keelde. Ta on teinud ka raskemaid füüsilisi töid nagu tööd tee-ehitusel, turbarabas ja ka puuvillariide tehases. Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes.
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
· Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid:
........................................9 4.1 Looming................................................................................................................9 4.2 Teoseid..................................................................................................................9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................11 1. JAAN TÄTTE Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu.
Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
.................................................................................................9 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................10 1. Sissejuhatus Eestis oleks raske leida inimest, kellele nimega Toots, ei tuleks pähe Lutsu raamat ,,Kevade" ning selle järjed ,,Suvi" ja ,,Sügis". Meenuks ka filmid, mis tehtud nende teoste põhjal. Enamikul tekib ka silme ette pilt Paunveres toimunust kui võtad jutuks Aare Laanemetsa - näitleja, kes mängis neis filmides Tootsi. Nooremast põlvkonnast leidub palju ka neid, kel tundub nimi vaid veidi tuttav või pole nime kuulnudki. Seepärast otsustasin kirjutada Aare Laanemetsast, et teaksime temast rohkem kui vaid rollist ,,Kevades". 2. Elulugu 2.1 Eluloo Sissejuhatus Aare Laanemetsast on kirjutatud teatriga seoses mitmeid artikleid, nii ta eluajal kui ka pärast seda. Tema eraelu ei ole kunagi avalikkuses suureks jutu teemaks olnud
Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena.
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.....................................................................................
2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend. Näidendist ja filmist inspiratsiooni saanud muusikal ja film ,,Cabaret" said aga vägagi menukaks. Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi ,,Cabaret" lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal
välja. Lisaks on tal hea stiilitunnetus ja ta näeb hoolitsetud ja korrektne välja. Ühtekokku on ta üles astnud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Kõige paremini iseloomustaks Mart Sandrit väljend mees nagu orkester. Ta on osalenud paljudes filmides, sealhulgas ,,Kallis härra Q" ja kahes Soome linateoses ,,Senkiföldje" ja peaosalisena ning ka ise lavastanud filmid ,,Varas" ja vastuolulise ,,Berliin 1945: Muusika pommide all" Film ja teater Filmirezissöör oli tema esimene unelmate amet kui ta oli umbes 5 aastane. 80-tel tegi ta kaasa väikestes osades mitmes Vene filmis, milliseid tihti filmiti Eestis kuna tegevus pidi toimuma Ameerikas. 1989 filmiti Soomes filmi ,,Iskelmäprinssi", milles oli tal peaosa. 1992. aastal kirjutas Karl Ristikivi järgi ja lavastas lühifilmi "Varas", mille filmimise käigus õppis ta meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni
kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo
õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon et, seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli tõesti väga suur. Eriti meeldisid talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolipäevil Jõgeval. 4 Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi. muusikapedagoogika erialale.
kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit
kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes.
Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4
Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja internetipostitustes. Tihtipeale kuuleme või loeme me nendest allikatest ainult negatiivset infot tema kohta, aga seda ka ainult seepärast, et selline info toob rohkem raha ja vaatajaid. Tegelikult on ta on mees, kelle teel tippu on olnud palju takistusi, aga ta on suutnud need kõik ületada ja nüüd on tegemist mehega, kellel on oma pere, püsiv töökoht ja tavaline elu. Ta on äärmiselt andekas näitleja ja suudab äärmiselt hästi elada sisse väga mitmekesistesse ja erinevatesse rollidesse. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja on ülimalt nõutud näitleja. Oma uurimistöös pean kasutama peamiselt ajalehtede, ajakirjade, interneti ja muu meedia abi. Üritasin J. Uuspõlluga ka ise intervjuud teha ja seda ka oma töös kajastada, aga kahjuks oli liiga keeruline mahtuda tema ajakavasse. See-eest kasutan ma oma uurimistöös tema vastuseid teistest
2008. aastal tunnistasid meesteajakirja FHM lugejad Lenna kõige seksikamaks naiseks. 1. oktoobril 2006 alustas ETV-s noorte lauluvõistlus "Laulukarussell", mille noorima vanusegrupi saatejuht on Lenna. Samal kuul tehti Lennale ETV-st ettepanek osaleda Eurolaul 2007 konkursil. 17. oktoobril 2006 algasid noortefilmi ''Kuhu põgenevad hinged'' võtted, mille üht peategelast - Mayat mängis Lenna. Võtteperiood vältas novembri lõpuni, film võeti üles Tallinnas, kinolevisse jõudis see 26. oktoobril 2007. (''Vaat filmis mängimine hakkas mulle küll kohe väga meeldima. See filminäitlemine. Mõtlesin juba vahepeal välismaal erialakursusi võtta.'') Lenna poolt lauldud filmi tunnuslugu ''Saatus naerdes homse toob'' platseerus Raadio 2 muusikaküsitluses "Aastahitt 2007" kõrgele 11-ndale kohale. 2007. aasta algusest juhib koos Andi Raigiga raadiojaama Sky Plus soovisaadet "Soovikas" (juuni algusest "Nokia Soovikas"). 2007
..................................8 5.Ümbermaailmareis...................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud allikmaterjalid..........................................................................................................11 SISSEJUHATUS Jaan Tätte on armastatud eesti näitleja, laulja, helilooja, näitekirjanik ning teatrilavastaja. Ta on sündinud 24. märtsil 1964. aastal Viljandis. Praegu elab viiekümne aastatne Tätte koos oma perega Vilsandil. 2 Jaan Tätte on mänginud kahekümnes linnateatri lavastuses, kirjutanud üheksa näidendit ning ise lavastanud neist kaks. Samuti on Ta mänginud viies filmis, kirjutanud 4 raamatut ning mitmeid laule
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi
Valjean. Sattudes kloaagi kaudu põgenedes silmitsi Javieriga, laseb politseiinspektor Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ning uputab end Seine`i jõkke. Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal.
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti.
.................................................. 5 1.4. Kooliaastad ............................................................................................................................. 6 1.5. Koolijärgsed aastad ............................................................................................................... 12 2. LOOMING .................................................................................................................................. 14 2.1. Muusika ................................................................................................................................. 14 2.2. Kirjandus ............................................................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................
sotsialistliku realismi võltsingutele ja ilustustele” (Epner 2001: 522). Üht allharu, nn. olmerealismi esindas algupärases näitekirjanduses Ardi Liivese looming, samas tähistasid nii Liivese („Uusaastaöö”, 1958) kui ka Juhan Smuuli näidendid eeskätt inimese (taas)väärtustamist laval. Smuuli uuenduslik dramaturgia („Atlandi ookean”, 1956; „Lea”, 1959) oli eeltaktiks 1960. aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. 1960. aastate lõpu teatriuuendus 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Nende tõusu soosis ka kultuuripoliitika
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
