50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BassUp
Õppematerjali autor
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel Rezissöör ja stsenaariumi
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid......................................................................................................
· Peamine lavastaja Panso, aga ka Mikiver · Eesti klassika,, Enn Vetemaa · Lavastas ka Noorsooteatris DRAAMATEATER NOORSOOTEATER Panso juhib 1970-76, Panso juhib 1965-1970 Mikiver 1976-85 Mikiver 1970-1974 Osad riigirahad Noorsooteatris Hoitakse jäigalt akadeemilist joont, jälgitakse traditsioone Noorsooteatri areng · Panso Mikiver Komissarov Allabert Nüganen alates 1992 · 1994. a muudeti teatri nimi Tallinna Linnateatriks läbi ajaloo on olnud see maja probleem Teatriuuenduse jätk Vanemuises Tooming ja Hermaküla jätkavad Vanemuises lavastajatena. Esinevad ka näitlejatena. Üha selgemini hakkab ilmnema nende omanäolisus. Kummalgi kujuneb välja oma väike püsitrupp teatrisisesest ja laiem mõttekaaslaste ja toetajate ring. Undi kui lavastaja potentsiaal ilmneb hiljem. Tõnu Tepandi.
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid