loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge. Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann, Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling. Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne. Moodsa korteri elutuba koos kööginurgaga, tagaseinal oli aken ja rõduuks, kust paistis ka rõdu. Lugu ise jutustas paarist, Justin'ist (Meelis Sarv) ja Julie-Ann'ist (Kärt Reemann), kes olid koos elanud juba pool aastat ja plaanisid kihluda. Selleks otsustasid noored korraldada väikese
“Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta. Siiski, on näidend nauditav kõigile, nii noortele ja vanuritele. 2015-01-14 Martin Rebane
Süsteemne lähenemine • Terviklikkus • Sihikindlus • Üldistatud vaade • Otsuste mõju Süsteemide tüübid Avatud süsteem Keskkon d Süsteem Protse Väljun Sisend ss d Keskkond Süsteemi omadused • Struktuur • Käitumine • Vastastikune seotus • Omab funktsioone või funktsioonide komplekse Võrgustiku teooria Marleen Reemann “A network theory of power” Manuel Castells, 2011 NetworkingPower Network Power Networked Power Network-making Power Operatsioonisüsteemid Ükski ökosüsteem ei ole “saar” Klienti ei huvita, kes on tema appi looja APP=TEENUS ARGUMENDID Koostöö võrgustikes võimendab innovatsiooni Google ja Apple liiguvad mobiili operatsioonisüsteemide arendamisel pigem koostöö suunas, kuna on aru saanud, et koostööst võidavad nad rohkem
19 19. sajandil on toolid taludes olnud ka nii haruldased, et neid kingiti vaid pulmadeks. Neid nimetati pulma- või pruuttoolideks. Kombeks oli, et ristivanemad kinkisid oma ristilastele need pulmadeks või harvemal juhul sünnipäevadeks. Toolid telliti tavaliselt juba tislerilt, sest nende valmistamine nõudis paremaid oskuseid. Tihti tegid neid mõisate tislerid, kellelt külapoisid neid oskuseid omandamas käisid. Toolid olid pulkühenduste ja õlgpõhjadega, mis olid kaunistatud 16 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. Sisustaja. Äripäeva eriväljaanne, 2007. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.sisustusweb.ee/uudis/505/puupakust-uhke- ornamendiga-pruuttoolini.html 17 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 18 Reemann, V. Puupakust uhke ornamendiga pruuttoolini. 19 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 9 erinevate lõikekirjadega
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli...
lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis
Muusikal "Mamma Mia" Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte
Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i
Künnivõistlused on küllaltki spetsiifilised ja pealtvaatajatele mitte kõige atraktiivsemad. Et propageerida künnikultuuri sai kolm aastat tagasi otsustatud korraldada näidis künnivõistlus ka tuntud inimestele e. VIP künnivõistlus. VIP- künnivõistluse osalejad 2015: Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal, Riigikogu liige Tanel Talve, Eesti missis 2015 Kristina Zara- Matros, Riigikogu liige Martin Repinski, näitleja Anne Reemann, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus. Korraldajad, osalejad, rahastajad MTÜ Eesti Künniselts Kehtna Vallavalitsus Kehtna MTK MTÜ Kaspar Järvala künniklubi Kehtna ametikool. Põllumajandusministeerium. Swedbank, AgroEesti Taimekasvatuse Instituut Kehtna Mõisa OÜ põldudel peeti künnivõistlus ja Baltic Agro põlluseminar.
( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 41) Kooli kursuse juhendajaks minnes kahtles Elmo sügavalt, kahtlused olid sedasorti, et ta on veel liiga noor, et ta ise peaks veel õppima ega valda midagi niisugust, mida võiks edasi anda. Suuremaid kartusi oli püsimatus, kas jätkub järjekindlust tegelda ühe ja sama asjaga neli aastat, ja kogu aeg ühtede ja samade inimestega, äkki juba aasta pärast kaotab nende vastu huvi. Anne Reemann ütles Elmole selle peale, et ta ei arvesta ühte asja. Kui ta on nad ise valinud ja vastu võtnud, siis võib juhtuda vastupidi: nad saavad talle nii lähedaseks, et ta võtab nad liigagi omaks. ( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk42) Elmo nõustub Anne Reemanni väitega. On suur vahe, kas õpetaja annab teatrikoolis tunde või on ise kursuse vastu võtnud. ( Kalju Orro, vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 42)
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest............................................
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920
Sain väga palju uut infot uue kombaini kohta, mis alles oli toodud ning nägin kõrvalt kuidas on juhtida kombaini ja sõita traktoriga kõrval ja jälgida, et silo ilusti laadurhaagisesse läheks. Töötajad rääkisid kaasas sõites kõigest mis nemad peavad tegema ja miks ning vastasid mu küsimustele. Lisaks käisime Hummuli agro põlde vaatamas ja hindamas koos juhendajaga ning Baltic Agro heinaseemnete tootejuhiga, Jaak Reemann ´iga. 07.06.17 Sain kaasas sõita laadurhaagise traktoriga, sõitsime siloaukude juurde ning nägin ka seda, kuidas koorem maha saadakse ja mis edasi toimub. Lõuna ajal käisin töölistele süüa viimas erinevatele põldudele, ning poole viie ajal õhtul läksin järgi kivikorjajatele nende põllu juurde kus nad tööd tegid, ning tõin nad Hummulisse. 08.06
teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal. Miss Saigon "Miss Saigon" on prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi, Alain Boublili ja Richard Maltby juuniori muusikal. "Miss Saigon" kanti esmakordselt ette aastal 1989 Londonis, kust see levis kiiresti üle terve maailma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte............................
Kasutegur näitab, millise osa kogu Akas tööst, moodustab kasulik töö protsentides. Valem: 100% Akogu Akas on kasulik ja Akogu on kogu töö (1J). X klassis õpitakse füüsika II kursust: Indrek Peil „Füüsika X klassile Mehaanika“ järgi. Peale õpiku tuleks igaühel omada Märt Kask, Madis Reemann „Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile“ (vajalik kolm aastat) Füüsika II kursuse võimalused saada hindeid on järgmised: 1. Mehaanilise liikumise osast teooria vastamise hinne. (§2.1;§2.2; §3.1;§3.2) 2. Lahendada ja esitada määratud tähtajaks kodutööna ülesanded ÜK 1. osast (1;9;12;21, 24-1,3,5;29;36;41-3;48) Varuülesanded (neile, kes ei jõua õigeaegselt põhiülesandeid esitada): ÜK 1.(2;10;11;20; 24-2,4,6;30,39;41-2,47) 3
«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu....
restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja, Anneli Randla, Maris Suits) on tänatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste väljatöötamisel. OÜ Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tänatud abi eest abi eest keldriseinte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
