Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Priit võigemast (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Buratino missioon?
  • Mida Buratino Teie elus muutnud on?
  • Mida ta üldse teinud on?

Luunja Keskkool
Luunja Keskkool
PRIIT VÕIGEMAST
(REFERAAT)
Klass: 7.a
Juhendaja : A. Jõgioja
Luunja, 2005 
Priit Võigemast
Sisukord

Sisukord
lk.2

Sissejuhatus
lk.3

Elulugu
lk.3

Rollid
lk.4

Buratino
lk.5

Lavastajadebüüt
lk.6

Faktid
lk.7

Kasutatud kirjandus lk.8
2
Sissejuhatus
Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga  näitleja . Ta 
on mänginud rohkemas kui 20 erinevas  rollis ja proovinud ka  lavastaja  
ametit. Raske  uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti  rahval  on 
ilmselt kõige eredamalt meeles tema  peaosa  suurfilmis “Nimed 
marmortahvlil ”. Teatrist  on meeles roll tippmuusikalis “ Grease ”  või 
Ugala   lavastus  “ Nipernaadi ” mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed
teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. 
Elulugu
Noorena elas Priit  Rapla  lähedal Alul. Oli väga aktiivne ja õppis koolis 
neljadele-viitele.
Keskkoolis  muutus käitumine «rahuldavaks» ja reaalained  viletsateks. 
Algas puberteediaeg. Teda peeti kõige üldisemas mõttes tavaliseks 
noormeheks:  Kuulas  Red Hot  Chilli  Peppersit, käis Rapla muusikakoolis  
ja kandis  oma pikki  juukseid patsis – mood oli selline. Mõistab mängida 
klaverit , kitarri , ksülofoni. Laulmist  õppis  Thea Paluoja juures. Sporti, 
eriti väljaspool koolitunde, ei teinud ja aktivist ka polnud. Koos sõber 
Vaiko Eplikuga tehti bändi ja lauldi ansamblis  Segased . Kui ilm lubas, 
käis Priit oma mootorrattaga mööda Eestit uitamas. Keskkooli viimases 
klassis läks Priit Võigemast näiteringi.
Kui jõudis kätte aeg elukutset valida, oleks Priidust saanud äärepealt 
hoopis helimees. Esseegi juba valmis, uuris ta õppimisvõimalusi  
Pedagoogikaülikoolis helirežii erialal. Aga läks nii, nagu on teada – 
lavaka   eksamid olid esimesed. Priit oli ette valmistanud paar  proosapala
mõned luuletused,  luges  need katsetel ette ja sai sisse.
2002. aastal lõpetas Priit Võigemast EMA Kõrgema  Lavakunstikooli  20. 
Lennu. Ta tegi paljude silmis  üllatava valiku – kui  tööpakkumine tuli nii 
Linnateatrist kui ka Viljandi Ugalast, valis noor näitleja just viimase.
Lisaks   koolitarkusele    leidsid     Panso -koolis   üksteist   Priit   ja   nüüdne
Linnateatri näitleja Evelin  PangPriidu  meelest lisab see  asjale  vürtsi, et
nad eri teatrites töötavad. Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast
pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet.  Viljandis  elab näitlejate pansionaadis,
Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris.
3
Rollid
TEATRIROLLID
Laternprojektiteater  2004 
“Grease” – Danny  Zuko ( Nukuteater ) 2004 
“80 päevaga ümber maailma” – salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 
“Thijl Ulenspiegel” – kuningas  Felipe ; vaim (Ugala) 2003 
“Toomas Nipernaadi” – Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003 
“Koturnijad ehk Kui  nalja ei saa, siis meie ei mängi” – Mees,  Peremees
Põis  (Ugala) 2003 
“Kevade” – Lesta (Ugala) 2003 
“Minu pere ja muud loomad” – Gerry Durell  (Ugala) 2003 
“Ullike ootamatuste saarelt” – Ingel  (Ugala) 2003 
“Niskamäe kired” – Antti  (Ugala) 2003 
Bent ” – Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 
Tabamata ime” – Advokaat   Kurg (diplomilavastus) 2001 
Musketärid  – kakskümmend aastat hiljem”-  Vikont  de Bragelonne 
( Linnateater ) 2001 
Seitse  venda” – Eero (diplomilavastus) 2001 
“Bastien ja Bastienne” – Kammerteener (diplomilavastus) 2001 
Kolmekrossiooper ”- Filch (Linnateater) 1999 
Hamlet ”-  Laertes  (Linnateater) 1999 
“Buratino” – Buratino (diplomilavastus) 2000
LAVASTUSED  
“Tabamata ime” lavastaja  assistent  
“Bastien ja Bastienne” lavastaja 
“Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi” lavastaja assistent 
Terrorism ” lavastaja
FILMIROLLID  (ka telerollid)
“Täna öösel me ei maga” – Christopher ( Taska Film ) kinodes 2004. aastal
“Nimed marmortahvlil”-  Ahas  (Taska Film) 2002
“Tweenie-põngerjad”-  Milo hääl (BBC) 2002 
“Buratino tegutseb jälle” – Buratino (ETV) 2003 
4
Buratino
Alljärgnevas  Valner   Valme intervjuus , mis ilmus 08.01.2005 
“Postimehe”  lisas  “ Arter ” räägib Priit Võigemast oma rollist 
telelavastuses “Buratino tegutseb jälle”.
Arter: Mis on «Buratino» missioon ? 
Priit Võigemast (PV): Pakkuda lastele midagi köitvat, mis ei oleks 
vägivaldne.  Malvina on tark, aga Buratino on kärsitu ja hakkaja , sügavalt 
ta enne ei mõtle, ja siis Malvina õpetab teda ja lapsed saavad ka tänu 
sellele targemaks. 
Mida «Buratino» Teie elus muutnud on? 
PV: Eks ma vaatan  argielus ka teinekord Buratino pilguga ja see ei ole 
üldse halb. Teha tüütust tegevusest, nagu  hambapesu ja  tolmuimejaga  
koristamine , väike  etüüd , et oleks lõbusam. 
Tänaval ära tuntakse? Rolli imidž jääb külge? 
PV Ei  tunta , nina ma kaasas ei kanna, ette ei pane, kodus tagavaranina 
pole ja üleüldse leppisime kokku, et väljaspool  telekat  – lasteaedades
kultuurimajades – me nendes  rollides  laulmas, tantsimas ei käi. Muidu 
tõesti me jääkski Buratino rollidesse. 
Kuidas iseloomustaks teid vanaema, parim sõber, ( tulevane ) laps ja 
suurim  vaenlane ?
 
PV: Vanaema: Oh jummel! Mina näen teda ju nii harva. Kui  televiisoris  
ei näitaks, ei tea, kas tunnekski ära. Mõnikord tuleb ja siis ka ainult 
korraks ja kihutab aga jälle edasi. Üks Viljandi ja Tallinna vahet 
kihutamine kogu aeg. Kõhnaks on jäänud, pole vist  aega süüagi!? 
Vaenlane: Tegi kaks filmi ja nüüd arvab , et on staar . Kütab rämeda papi  
eest elu lõpuni seda Buratinot teha, endal on nagunii   ammu kopp ees. 
Mida ta üldse teinud on? Peale selle lastesaate? Ja siis arvab, et iga mees 
võib lambist lavastama hakata? Õppigu enne näitlema!  Pinocchio !!! 
Tulevane laps: Kõige parem, kõige tugevam ja loomulikult kõige  julgem
Parim sõber:  Paras  laiskvorst. Võiks rohkem lugeda, rohkem  trenni  teha. 
Teda peaks kogu aeg tagant  utsitama
Teised saates osalejad Priidust:
Karol  Kuntsel: Priit on nutikas , ja lõbus   tegutseja
Kord kiirustas Priit pärast etendust  Viljandist  Tallinna sõitmisega. Poolel 
teel tuli isu midagi hamba alla osta. Poes vaadati teda kuidagi 
kummaliselt. Peeglisse vaadates nägi Priit, et  grimm  oli peale ununenud. 
5
Maria  Soomets : No... Priit lasi väiksena Alus suure tiigi veest tühjaks... 
Ei vaja vist kommentaare.
Lavastajadebüüt
Ugala  menukas  noor näitleja Priit Võigemast tegi 2004. aastal 
lavastajadebüüdi  laineid löönud vene näidendiga “Terrorism”, mis  heidab
ootamatu pilgu hetkel kuumale terroriteemale.
Esietendus  septembris 
Provotseeriv pealkiri annab vendade Vladimir ja Oleg Presnjakovi 
näidendi  sisule  selge  viite . Ühes  elumajas  aset leidnud tohutu plahvatuse 
tagamaadest pajatavat lugu mängitakse Moskva  Kunstiteatris ja paljudes 
teistes Venemaa teatrites. Tükk on jõudnud ka välismaale, näiteks esitab 
seda Inglismaal  Royal   Court   Theatre , kes on spetsialiseerunud olulistele 
uutele teatritekstidele. Ugalas oli “Terrorismi” Eesti-esietendus 4. 
Septembril 2004. 
Eestisse jõudiski see tähelepanuväärne näitemäng Londoni kaudu ja Priit 
Võigemast  tunnistas , et juhtus seda lugema esmalt  just inglise keeles. 
Elmo Nüganeni juhendatava lavakunstikoolikursuse lõpetanud Priit 
Võigemastist räägiti juba kooli ajal kui mehest, kes võiks lavastada. 
Ugala teater, kus Võigemast töötab, käis peale, et näitleja lavastamise ette
võtaks ja selleks südamelähedase tüki välja pakuks. 
Veretu terror  
Priit Võigemasti sõnul seostub “Terrorism” otseselt Venemaal praegu 
käiva sõjaga. “Kui Venemaal nimetada sõna “terrorist”, siis esimese 
pildina ilmub paljude kujutlusse pommivööga tšetšeen. Need on nagu 
sama tähendusega sõnad,” ütles oma esimest lavastust kokku harjutav 
Võigemast. Seda hoolimata asjaolust, et näidendis ei ole ühtegi tšetšeeni 
rahvusest tegelast. 
Näidend räägib terrorismist peenemal ja samas sügavamal moel, arvab 
lavastaja. “Terroril on palju vorme, mis ei ole üldse verised ja mida me ei 
oska või ei julge esimese  hooga üldse terrorismiks nimetada. See 
näitemäng räägib tegelikult neist. See terror, mis ületab uudisekünnise, 
moodustab sellest mõistest ainult  murdosa .” 
Näidendi tegevus toimub lennujaamas, päästeüksuse pesuruumis, 
magamistoas, elurajooni  hoovis  ja lennukis . Paljusid tegelasi ja erinevaid 
6
vägivallailminguid seob kokku nende tegudest sündinud tagajärg – 
võimas elumajaplahvatus, mis toob rohkesti ohvreid. 
Raputab eestlasi 
Näidend on kirjutatud enne New  Yorgi  Maailmakaubanduskeskuse 
lennurünnakuid ja Moskvas toimunud pantvangi- draamat , mis viis 
Tšetšeenias peetava sõja Venemaa pealinna. Samas on näidendi 
ajatundlikkust  rõhutanud Suurbritannia arvustajad, kui nad kirjutasid 
Londonis lavastatud “Terrorismist”. 
Tumedat verd siberlastest vennad Presnjakovid on isiklikult Moskvas 
terroriga kaudselt  kokku puutunud – tihti peatab neid miilits , et 
kontrollida nende dokumente. 
Priit Võigemast usub, et see vene näidend raputas eestlasigi. Tema 
meelest sobis see näidend siia kas või sellegi tõttu, et eestlased hoiavad 
maailma suitsiidiedetabelis  visalt  liidrikohta
Fakte Priit Võigemastist
Täielik nimi: Priit Võigemast 
Haridustee: Alu Algkool , Rapla Laste  Muusikakool , Rapla 
Ühisgümnaasium , EMA Kõrgem  Lavakunstikool  
Sünniaeg ja -koht: 18.04.1980 
Pikkus: 178 cm 
Kaal: 65 kg.
Silmade värv: hall 
Juuste värv ( originaal ): pruun 
Vanemate nimed: Heli, Jüri 
Vanemate ametid: ema -  lasteaiakasvataja , isa -  poliitik  
Lemmikraamat : P. Coelho  “ Alkeemik ” 
Lemmikfilm : hetkel “Mees ilma minevikuta” 
Lemmiktoitvürtsikas  
Lemmikjook : jäätisekokteil 
LemmiksportlaneMarkko Märtin  
Lemmiknäitleja : Charles  Spencer   Chaplin  
Lemmikauto: töökorras auto 
Lemmikmuusik /- bänd : Ivan Rebroff 
Lemmikloomlaiskloom  
Hobidekstreemsportmuusika , liikumine (tants) 
7
Kasutatud kirjandus
1. http://www.epl.ee/artikkel_266726.html
 
 
2. http://miksike.ee/docs/referaadid/priit_voigemast.htm
 
 
3. http://www.ugala.ee/galerii/a_voigemast.html
 
 
4. http://lahestuff.kolhoos.ee/stories/storyreader$27
 
 
5. http://www.nadal.ee/index.aw/section=21440
 
 
6. http://www.linnateater.ee/?op=lavastus&lav_id=83
 
 
7. http://www.matmice.com/home/priiduf2nnikas
 
 
8. http://www.zone.ee/mitmesugust/Naitlejad/priit_voigemast.htm
 
 
9. http://www.postimees.ee/040205/lisad/arter/artiklid/154539.php
 
 
8

Document Outline



Vasakule Paremale
Priit võigemast #1 Priit võigemast #2 Priit võigemast #3 Priit võigemast #4 Priit võigemast #5 Priit võigemast #6 Priit võigemast #7 Priit võigemast #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Priit Võigemast
4
docx

Referaat "Priit Võigemast"

Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta.

Kirjandus
Elmo Nüganen
18
docx

Elmo Nüganen

Tegemist on sõjafilmiga- see tähendab pinget, kurbust, ohutunnet ja hirmu. ( Evi Arujärv, Kuidas kaunistada altarit? Teater.Muusika.Kino, 2002, 12, lk 87-90) Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna. Nüganen võttis seda väga tõsiselt. Teda toetasid linateose kommenteerimisel noored näitlejad: Hele Kõre, Priit Võigemast ja Argo Aadli. Nüganen kommenteerib, kuidas ta pani poisid kaevikuid kaevama või seda, et filmist jäi välja Jaan Tätte laul sõnadega ,, Pilve peal on mitmeid jumalaid". ( Piret, Jaaks, Nüganen räägib ,,Marmortahvli sünniloo, Postimees, 27.03. 2003) 29. oktoobril 2003 jõudis ,, Nimed marmortahvlil" nii VHSi kui ka DVDna videolevisse. Lisaks tavalisele filmile ja kommenteeritud versioonile on DVD-l koostöös ETV-ga toodetud pooletunnine dokumentaalfilm mängufilmi tegemisest.

Näitlemine
Evelin Pang
4
doc

Evelin Pang

Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle kursuse nö. Grand Finale'ks sai film `'Nimed Marmortahvlil'', kus mängisid kõik15 noort näitlejahakatist. Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool oli ka koht, kus ta kohtus oma suure armastuse Priit Võigemastiga, kellega ta abiellus 29. juulil 2005. aastal. Hetkel ootab Evelin last, kes peaks sündima märtsis. (Rasestumise tõttu ei saanud ta ka täitsa peaosa uues muusikalis "Pipi Pikksukk". Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber ­ Hele Kõre. Evelini rollid Linnateatri lavalaudadel:

Kirjandus
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika ­ G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater ­ Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst ­ Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon ­ 1940-1941 Saksa okupatsioon ­ 1941-1944 II ms 1. September 1939 ­ 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon ­ 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism,

Eesti teatri ajalugu
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

2003: 239.) Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal. EK(b)P KK VIII pleenumile (1950) järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla ka mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt.). Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn. sotsialistlik realism, stilistiline mitmekesisus tembeldati formalismiks, tsensuur tugevnes. Kuigi publikuarvud osutasid jätkuvalt klassika eelistamisele, seati repertuaaris esikohale üheülbaline didaktiline kaasaja-aineline näidend. Algupärases näitekirjanduses sai ajastu fenomeniks August Jakobsoni

Eesti kultuuriajalugu
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (2)

kaidyftw profiilipilt
kaidyftw: suurepärane! pean tegema uurimustööd ning see aitab väga palju! :D
22:54 01-03-2011
djbluesky profiilipilt
djbluesky: väga hea põhjalikult tehtud referaat (Y)
18:01 22-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun