sellele, et plaan on ka järve ääres kalaõnne proovida. Mehed on õppinud nii kalastamist kui ka jahil käimist põlvest põlve, ja see on väga oluline oskus meie elus. Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma. Mehed teele saadetud, saame naistega jätkata oma pooleli olevaid tegemisi. Eile oli pooleli jäänud loomanahkade, mida kasutame talvel sooja saamiseks, puhastamine. Senni hakkas valmistama uut savipotti, mille ta hiljem ilusti ära kaunistab kammi meenutava hambulise templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid. Seadsime sammud oma elamisse, et minna vaatama, kuidas Kustasel tervis. Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele.
11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks.
Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25. Terav keel tõstab tüli! 26. Varga peas põleb müts! 27. Varas jätab nagi seina, tuli ei midagi! 28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30. Tarkus tarviline vara, õpi hoolga! 2. Ahi ei hakka sinu eest astuma, pead ise minema. 3. Aja koer hundikarja, seal ta läheb kiskujaks. 4. Aja sõge asjale, karga ise kannule. 5. Ahju-roop naerab senni kui kaua tuld, kui ta ise koguni põlend on. 6. Anna kuratile õlut, tema sööb raba. 7. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. 8. Ära unusta silmi koju, kui sa turule lähed. 9. Harak ei tee kunagi oma hänna pääle. 10. Häbenemine ei teuta tütarlast. 11. Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb. 12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15
kui jätkub selline alkohooli tarbmine, siis on üsna tõenäoline, et varsti ütleb tema tervis üles ning esineb mingi terviserikke, mis võib lõppeda surmaga. Kokkuvõte Referaadis on kirjeldatud ühte alkohoolikut, kelle elu on väga raskeks muutunud täna alkoholismile. Tänu alkoholismile on tema vanemad kaotanud usu temasse, suhted naissoost inimestega on purunenud. On alustanud pisivargustega enda vanemate tagant. Hälvik ei tunne enda piire ning võib senni alkoholismiga tegeleda, kuni tema tervis vastu ei pea. Kasutatud allikad 1. http://www.aaestonia.com 2. http://www.alkoinfo.ee
" Tundub, nagu oleks autori meelest terve maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. . Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema luuletused väljendasid enamasti kellegi kaotust, järgnevat lootusetust ning seejärel ihaldamist: ,,Ma ostsin so tähitsevi kirvega, / siidi ja nahkadega. / Nüüd silmade ahkadega / valitsed mind kireta. / Olen so ori, so peni, / järgi käin sulle senni, / kunni lööd, valge, jala pahkadega." Kurvemad tunded ei läinud mööda ka Underist, kuid tema luuletused lahkumisest ja üksijäämisest olid enamasti põgusaks ajaks ning pigem jäädi ootama uut kohtumist: ,,Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutand meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. /.../
Jõhvi poistekambas oli tema hüüdnimeks Nugis, inspireerituna tema perekonnanimest. Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit. Kuna kaaslasi ei olnud, pidi ta üksi hakkama saama. Üks selline mäng oli näiteks jäähoki: ta võttis laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka
Kohaliste olude ja kliima tingimiste järel on soovitavam alles nelja ehk viieaastaselt algust teha. Kus lasteaed mõnel põhjusel läbiviimata on, seal tuleks esimesel kooliaastal Fröbeli metoodi võimalikult palju tarvitada. Õpetajad, kes lasteaia tegevusega tuttavad, on siin enam-vähem ühel arvamisel, et hilisem lugema ning kirjutama õppimine mitte kahjulik ei ole, vaid isegi kasulik on, kui temale eeldub lasteaia kasvatus. Meie õpetajatel ja haridustegelastel tuleb tõsisemalt kui senni laste- > aedade küsimusega tegemist teha. Nii kaua aga, kui lasteaedade avamine võimaldav ei ole, peaks katsuma kooli alamates klassides Fröbeli metoodi tarvitada.
mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
