Vene telekanalid Eestis Sissejuhatus 25,7% Eesti kogu rahvastikust moodustavad venelased. Televiisori tähtis roll inimese elus. Venelaste vajadus emakeelsete telekanalite järgi. Hetkelised vene telekanalid Eestis Hetkel saavad Eesti elanikud vaadata Elioni DigiTV võrgus 7 kanalit. Nendeks on Pervõi Baltiiski Kanal, REN TV, RTR Planeta, Orsent, TVN, MUZTV, Pervõi Baltiiski Muzõkalnõi. Pervõi Baltiiski Kanal Balti riikides näidatav venekeelne telekanal, kus näidatakse kõige armastatumaid venekeelseid filme ja seriaale. Seal antakse ka lühike ülevaade uudistest Venemaal. REN TV Vene telekanal, kus jutusaated pakuvad mitmekülgset infot ja professionaalset analüüsi. Vaatajad pannakse kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. RTR Planeta RTR Planeta on üks 24-tunnistest Venemaa põhitelekanalitest. Eksklusiivsus, harukordsus ja professionaalsus koos slaavi
filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film "Meeletu" (ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi "Meeletu" põhjal. Suuremad/tähtsamad tunnustused : 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1998: Venemaa Teatritegelaste Liidu eripreemia 1999: Eesti Vabariigi teenetemärk: III klassi Valgetäht teenete eest teatrikunsti vallas, Tallinna Linnateatri ülesehitamise eest 1999: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1999. aasta loominguliste saavutuste eest
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996, 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1996: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia 1997: Peterburi Akadeemilise Draamateatri parima lavastaja aastapreemia "Kuldne Sofitt
Haapsalu Hapsal Paide Weißenstein Viljandi Fellin Pärnu Bernau Narva Narowa Valga Falk Kuressaare Arensburg, Kingissepa Võru Werro Paldiski Baltische Port, Baltiiski Port 15 JÕED, JÄRVED jm. Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija
Narva oli Vene impeeriumi suuremaid sadamalinnu. 1782.a. oli linlasi endiselt 5% kogu rahvastikust. Talurahva pärisorjuse tõttu oli maainimeste linna liikumine takistatud ning ajutiselt saavutasid linnades ülekaalu sakslased. 1783.aastast kehtima hakanud uue halduskorralduse järgi said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ning uute linnadena Baltiiski Port (hilisem Paldiski -1783) ja Võru (1784). Kui seni mõjutas linnade arengut kõige olulisema tegurina kaubandus, siis nüüd asendus see tööstusega. 19. sajandi keskel toimus Eestis nii nagu ülejäänud Vene impeeriumis industrialiseerumine st. kiiresti hakkas arenema tööstus. Lisaks tööstusele mõjutas linnade arengut raudtee ehitus, mis sai alguse 1871. aastal. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade
Äripäeval, Postimehel, Tallinna linnalehel Pealinn ja Põhjarannikul on venekeelsed kõrvalväljaanded. Lisaks neile ilmub spetsialiseeritud ajakirju ja väiksemaid piirkondlikke ning asutuste ajalehti. Avalik-õigusliku kanali Raadio 4 programm on venekeelne, lisaks sellele annab Raadio 4 eetrisse ukraina-, armeenia- ja valgevene keelseid saateid. Tallinnas ja Narvas kuuleb ka kolme kohalikku venekeelset raadiojaama. Venekeelse elanikkonna soosituim telekanal on Riias asetsev Pervõi Baltiiski Kanal (PBK). ETV-l on 15-minutine venekeelne uudistesaade. Lisaks näeb Tallinnas kolme venekeelset kaabelkanalit: STV, OrsentTV ja TVN. Üks kaabelTV kanal on Narvas. Venekeelne elanikkond jälgib siiski rohkem Venemaa telekanaleid. 1991. aastal loodi pressi eneseregulatsiooni organina Avaliku Sõna Nõukogu, 1997 võtsid Eesti ajakirjanikud vastu eetikakoodeksi. 2002 asutas Eesti Ajalehtede Liit oma liikmeslehtede kohta käivate kaebuste arutamiseks Pressinõukogu, millega
annaabi.ee 
