,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult
Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililt teenet, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapidu Eugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua. Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin. Collin tõuseb püsti ning mõistab, et teda on paljastatud. Politseinikud tulid pansioni ja arreteerisid Collini
Lk 150 Kümne tuhande varga selts. Lk 150 Lk 152 Tõestamine, kas Vautrin on surmaõrritaja (sunnitöölt põgenenud vang) Lk 152 Lk 155 Taillefer pärib homme oma isa armastuse ja varanduse. Lk 155 Lk 156 Isa Goriot ja Delphine olid Eugene'le korteri ostnud. Lk 156 Lk 157 Isa Goriot tahab selle korteri peale kolida. Tänu Eugene'ile on Delphine jälle õnnelik. Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse. Lk 171 Pr de Nucingen saadab Eugene'ile kirja. Tuleb teade, et Victorine'i vend on Lk 171 kahevõitlusel surma saanud. Lk 173 Vautrin/Collin kukub kokku. Lk 173 Lk 174 Vautrinil on fataalsed tähed, ta on kindlalt Collin. Lk 174 Lk 179 Collin annab alla rahumeelselt. Lk 179
vaja. 5. Milline sündmus põhjustab Vauquer`i pansioni allakäigu ja lagunemise? Millises olukorras oleks reetmine õigustatud? Pansionaadi allakäigu põhjustab Vautrini vahistamine. Preili Michonneau pidi panema Vautrini joogi sisse üht vedelikku, mis tekitab apopleksilise rabanduse, siis pidi preili vaatama Vautrini õlga, et teada saada kas seal on kaks tähte. Plaan õnnestus ja tuligi välja, et Vautrin on hoopis tagaotsitav kriminaal Jacques Collin. Peale seda juhtumit lubab Collin kättemaksta ning see tekitab pansioni elanike seas hirmu ja hakkavad järk järgult lahkuma pansionist. Reetmine on õigustatud sellises olukorras, kui on tehtud midagi halba ja peale reetmist muutuks teiste elu paremaks. 6. Millise üllatuse valmistasid Goriot ja Delphine Rastignaqile? Miks isa Goriot soosis oma abielus tütre suhet Rastignaqiga? Millist kasu ta sellest endale lootis saada?
Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililtt teente, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapiduEugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua. Samal ajal tuleb teade, et Härra Frederic(tailleferi poeg) on kahevõitluses surma saanud. Vautrin kukub pikali ning preili Michonneau avastab, et too mees ongi Jackues Collin. Collin tõuseb püsti ning mõistab, et teda on paljastatud. Politseinikud tulid pansioni ja arreteerisid Collini. Pansionärid ei leppinud preili Michonneau seal viibimisega ja ta lahkus, järgnes talle ka Poiret. Üksteise järel plaanivad lahkud pansionärid pansionist. Goriot viib Eugene korterit vaatama. Delphine ja Anastasie pihivad isale oma kurba saatust, mida mehed on nendega teinud. Anastasie mees avastas armukese loo
*Tema vanaisa oli märkimisväärne Sitar mängija ja tema ema oli Klassikaline laulja. Ta hakkas mängima praktiliselt lapsekingades. Olles vaid kuue aastane. Tema ema julgustas teda esimesena õppima Tablat. Karjäär Trummidega alustas ta 1970 aastal *Üks Gurtu varasemaid salvestisi oli umbes 1977 aastal. Apo-Calypso saksamaal. Ta ema ka laulis seal ja hiljem andis ta välja oma esimese sooloplaadi Usfret. Trilok liitus Oregoniga pärast trummari Collin Walcott surma. Ta mängis kolmes arvestuses toodetud käesoleva bändi lugusid: Ecotopia (1987), Parallel (1989), ja alati, kunagi ja iagavesti (1991) 1990ndate alguses jätkas Gurtu edasi sooloartistina ja ansambli juhina. Edu ja saavutused Trilok on maailmatasemel, virtoosne löökpillimängija.Kõik kuulajad olid lummatud tema rütmitajust ja kompositsioonidest mis on seotud peenete india rütmide ja india elementide jazz ja rock muusikaga.
Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphine´ga. Rastignac jäi võlgadesse. Ta mõtles Victorine`iga abiellumise peale. Rastignac oli jälle proua de Restaud juurde kutsutud. Ta oli tuntud Pariisi kõrgemas seltskonnas. Lõpuks suutis ka oma võlad ära maksta. Salaagent härra Gondureau oli härra Poiret ja preili Michonneau ülesandeks seadnud kindlaks teha, et härra Vautrin on tegelikult vanglast põgenenud sunnitööline Jacques Collin ehk Surmanarritaja. Preili Michonneau segas Vautrini joogi sisse unerohtu ja leidis tema õlalt tähed, mis kinnitasid, et ta tõesti oli Collin. Härra Vautrin viidi politseinike poolt sunnitööle Lõuna-Prantsusmaale. Preili Michonneau kui nuhk saadeti pansionist ära. Vautrin oli jõudnud korralda Frédéric de Tailleferi ja krahv Franchessini vahel duelli, mille käigus sai surmava mõõgatorke Frédéric. Nüüd võttis härra Taillefer
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pide...
Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige is...
Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,”ülejäänud maailmale ei jäänud armastust Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse „Kümme Tuhat“- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt.Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal TEGELASED: Proua Vauquer – pansionipidaja, paks, vana ja kole naine, lesk, tahtis grioga abielluda, kuna ta tundus rikas Preili Michonneau – nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk, ,paljastab Vautrini. Härra Poiret – kulunud riietega, meie „suure sotsiaalse veski eesli“ moodi mees
· Vautrin lubas, et kõrvaldab kõik, kes Rastignaci teele jäävad. · 2 päeva hiljem räägib agent Gondureau Poiret'ile ja Michonneaule, et Vautrin on tagaotsitav kriminaal. Ta ütles: ,,Vaadake, tema ekstsellents on saavutanud nüüd täieliku selguse, et nn Vautrin, kes elutseb Vauqueri majas, on sunnitöölt pagenud vang toulonist, kus teda tuntakse Surma-narritaja nime all." Samuti ütles ta , et Vautrini tegelik nimi on Jacques Collin. · Surma-narritaja olevat teiste sunnitööliste usaldusisik, kes võtab nende raha ja paneb protsenti koguma. Surma-narritaja kuulub ühingusse ,,Kümme Tuhat"- varaste ühing, kes ei sega end asjadesse, mis pole 10000 franki väärt. · Jacques Collin on väga suurte tutvustega ja raskesti tabatav ( ja homoseksuaal :D) · Gondureau plaan: preili Michonneau paneb Vautrini joogi sisse üht vedelikku,
Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua Coutre, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas temast jumalakartliku inimese. Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Härra Vautrin- neljakümnendates mees, kes kandis musta parukat, värvis põskhabet, ütles ent olevat endiseks kaupmeheks. Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng
pakkumise vastu, ilma et oleks kordagi kahelnud. Kuna tal oli suurepärane hääl ning ta suutis ilma probleemideta laulda soprani, võeti ta vastu Royal Danish’i teatrisse, mis oli tema eas erakordne kogemus. Kahjuks tema hääl muutus peagi, mille tõttu teatris olnud kolleegid soovitasid tal proovida luuletamist ning kirjaniku ametit.Võttes tõsiselt kuulda kolleegide soovitusi, keskenduski Andersen kirjutamisele ning luuletamisele. Jonas Collin, kes oli juba varasemast ajast soovinud Anderseniga kohtuda, kiindus koheselt tema andesse ja saatis ta viivitamatult huminitaargümnaasiumisse ning oli nõus maksma tema hariduse eest. Kui Andersen sai 22-aastaseks avaldas ta ka oma esimese raamatu, milleks oli „The Ghost at Palnatoke's Grave”. Kuna Andersen ei olnud just kõige nutikam õpilane, käis ta ka viis aastat Elsinore koolis. Ta lõpetas selle kooli aastal 1827. Anderseni arvates oli koolis
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd...
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde l...
Instead, on 26 June 1915, he married Vivienne in a register office. After leaving Merton, Eliot worked as a schoolteacher, most notably at Highgate School where he taught the young John Betjeman, and later at the Royal Grammar School, High Wycombe. On June 29 he converted to Anglicanism and in November he dropped his American citizenship and became a British subject. Eliot's second marriage was happy but short. On January 10, 1957, he married Esmé Valerie Fletcher, to whom he was introduced by Collin Brooks. In sharp contrast to his first marriage, Eliot knew Miss Fletcher well, as she had been his secretary at Faber and Faber since August 1949. Eliot died of emphysema in London on January 4, 1965. For many years, he had health problems owing to the combination of London air and his heavy smoking, often being laid low with bronchitis or tachycardia. · Prufrock and Other Observations (1917) o The Love Song of J. Alfred Prufrock · Poems (1920) o Gerontion
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suh...
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakk...
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Gori...
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ...
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on sü...
Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks. Rastignac provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks. Rastignac provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna A...
my friends at Writers House, Genevieve Gagne-Hawes, for giving me that first chance, and my agent Jodi Reamer, for turning the most unlikely dreams into realities; my editor Megan Tingley, for all her help in making Twilight better than it started out; my brothers, Paul and Jacob, for their expert advice on all my automotive questions; and my online family, the talented staff and writers at fansofrealitytv.com, particularly Kimberly "Shazzer," and Collin "Mantenna" for the encouragement, advice, and inspiration.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
