R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp- ühendusega elektriahela osade takistused ning sellega lihtsustades skeemi. 3 Raivo PÜTSEP
R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp- ühendusega elektriahela osade takistused ning sellega lihtsustades skeemi. 3 Raivo PÜTSEP
Ohm'i seadus P Positiivne, positiivsed () Päikesepatarei, päikesepatareid Pinge, pinged Pikkus, pikkused Paralleelselt Pingeallikas, pingeallikad R Ristõige, ristõiged Rööpühendus, rööpühendused Rikkuma, rikkuda S Suund, suunad Suurus, suurused Sisetakistus, sisetakistised Seadus, seadused Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised Töö, tööd Temperatuur, temperatuurid Tugevus, tugevused Takistus, takistused Takisti, takistid V Vool, voolud Voolutugevus, voolutugevused Valem, valemid Vooluallikas, vooluallikad Võrdne, võrdsed Voltmeeter, voltmeetrid Vooluring, vooluringid
d kus on plaatidevahelise dielektriku suhteline dielektriline läbitavus, 0 on elektriline konstant 0 = 1 / 4k, S on plaadi pindala ja d on plaatidevaheline kaugus. Kondensaatorite ühendamine Rööpühendus: C1 C2 Cn Cr = C1 + C2 +...+ Cn Jadaühendus: C1 C2 Cn 1/Cj = 1/C1 + 1/C2 +...+ 1/Cn Segaühendus: Kogu ühendusskeem tuleb jagada üksikuteks ainult rööp- ja ainult jadaühendusi sisaldavateks osadeks.
d kus on plaatidevahelise dielektriku suhteline dielektriline läbitavus, 0 on elektriline konstant 0 = 1 / 4k, S on plaadi pindala ja d on plaatidevaheline kaugus. Kondensaatorite ühendamine Rööpühendus: C1 C2 Cn Cr = C1 + C2 +...+ Cn Jadaühendus: C1 C2 Cn 1/Cj = 1/C1 + 1/C2 +...+ 1/Cn Segaühendus: Kogu ühendusskeem tuleb jagada üksikuteks ainult rööp- ja ainult jadaühendusi sisaldavateks osadeks.
KODUNE Ülesanne nr. 1 Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarvikteid läbib sama tugevusega elektrivool. Joonis nr. 1 Jadaühendus Rööpühendus- paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %.
Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime Metallijuhtide temp. Elektrivoolu toimel suurenebKasutus: elektriliste soojusriistade
Tarvikute ühendusviisid 1) jadaühndus a) kogutakistus R=R1+R2.... b) kogu vool I=I1=I2.... (vool on ühesugune igas punktis) c) kogu pinge U=U1+U2.... d) suuremale takistusele langeb kõrgem pinge e. pingelaengud on takistustega võrdelised R1/R2= U1/U2 2) rööpühendus a)kogu vool I=I1+I2.... b) kogu pinge U=U1=U2... c) kogu juhtivus (takistuse pöördväärtus) 1/R= 1/R1+ 1/R2 .... d) väiksemat takistust läbib tugevam vool(takistusega pöördvõrdelised) R1/R2= I2/I1 3) segaühendus- sisaldab nii jada kui rööposasid a) leitakse rööposa takistus R2,3 b)kogu takistus R=R1+R2,3
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring: Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joonis 2. Rööpühendus 2.5 Segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. 2.6 Ohm`i seadus Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). I=U/R · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V)
omavahel kokku siis tekib tarbiate parallellülitus e. Rööplülitus. a)Rööplülituse korral on klemmipinge võrdne pingelaengutega rööplülituse otstel(U=U1+U2+...), b)voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga haarades(I=I1+I2+...), c)Rööplülituse korral on voolutugevus üksikutes harudes pöördvõrdelised nende harudetakistusega(I1/I2=R2/R1), d)Rööplülituse korral on lülituse kogu juhtivus võrdne harude juhtivuste summaga(g=g1+g2). 13.Takistite segaühendus. *Juhtide segaühenduse korralvahelduvad jadamisi ja rööbiti ühendatud vooluringi osad. 14.Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides.
................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................................14 Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14 10. Laboritöö nr. 9..................................................................................15 Ühefaasiline poolperioodalaldi..............................
sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod.
sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides g. Väike kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad ühes basseinis Transpordi korraldamise protsessi järgi: a. Otse- mereühendus (sadamatevahelised veod) - kaupade vedu teostatakse ainult meretranspordi vahenditega, sõltumata transpordiprotsessis osalevate laevade arvust (üks või mitu vedajat) b. Otse-segaühendus - transpordiprotsessis osaleb peale meretranspordi veel mingi muu transpordiliik (raudteetransport, autotransport jne) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) Töökorralduse vormi järgi: a. Liiniveod (Liner Shipping) – Liinilaevandus on selline laevade töökorralduse vorm, mis teenindab põhiliselt väikesepartiilisi kaubavooge ja mida saavutatakse
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Kirjutada valem. 5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral koguvõimsus? Kirjutada valem. 6. Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt (rõõbiti)? 7. Kas rõõpühenduse korral on tähtis ka tarbija võimsus? 8. Milline peab rõõpühenduse korral olema tarbija nimipinge ja võrgupinge? Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd? 16.Takistite segaühendus. 1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse segaühenduseks? 2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust? 3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse? 4. Mida nimetatakse lühiühenduseks? 5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas vool? 6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta, mille juures juhe ei kuumene üle? 7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks? 8. Nimetada lühiühenduse põhjused. 9
juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37
annaabi.ee 
