MITTELINEAARAHELAD JA NENDE GRAAFILINE LAHENDUS Mittelineaarahel - nii alalis- kui ka vahelduvvooluahel, milles on vähemalt üks mittelineaarosis. Elektriahelas sisalduv mittelineaarosis muudab kogu ahela mittelineaarseks. Mittelineaarahelate lahenduseks on lihtsam kasutada graafilist lahendust: Jadaühendus Rööpühendus Segaühendus R1 R1(I 1) U(I2) I1 I2 U(I2) I1 I2 I3(U2) U1 U R2(I) U R1 R2(I 2) U R2 I I I R3(I 3)
MITTELINEAARAHELAD JA NENDE GRAAFILINE LAHENDUS Mittelineaarahel - nii alalis- kui ka vahelduvvooluahel, milles on vähemalt üks mittelineaarosis. Elektriahelas sisalduv mittelineaarosis muudab kogu ahela mittelineaarseks. Mittelineaarahelate lahenduseks on lihtsam kasutada graafilist lahendust: Jadaühendus Rööpühendus Segaühendus R1 R1(I 1) U(I2) I1 I2 U(I2) I1 I2 I3(U2) U1 U R2(I) U R1 R2(I 2) U R2
A Alalisvool, alalisvoolud Aja, ajad Ajaühik, ajaühikud Ajavahemik, ajavahemikud Akupatarei, akupatareid Ahela, ahelad Ahelaosa, ahelaosad Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused ...
ELEKTRIMAHTUVUS Küsimused: Mis on irdjuht? Mis kaasneb juhile laengu andmisega? Kuidas on määratletud elektrimahtuvus (mahtuvus) C? Millise irdjuhi mahtuvus on 1 farad (F)? Mis on kondensaator? Millised on kondensaatorite tüübid? Millise kondensaatori mahtuvus on 1F? Kuidas arvutatakse kondensaatorpatarei mahtuvust kondensaatorite rööp-, jada- ja segaühendusel? IRDJUHT Irdjuht teistest kehadest eraldiseisev ja nendega mitte vastastikmõjus olev juht; Juhile laengu q andmisel muutub juhi potentsiaal võrra; Antud kuju ja suurusega juhi puhul jääb nende kahe suuruse suhe muutumatuks: C = q / Suurust C nimetatakse selle juhi elektrimahtuvuseks (lihtsamalt mahtuvuseks). Seega: Juhi mahtuvuseks C nimetatakse juhile antud laengu q ja selle tulemusena toimunud juhi potentsiaali muudu suhet: Juhi mahtuvus ...
ELEKTRIMAHTUVUS Küsimused: Mis on irdjuht? Mis kaasneb juhile laengu andmisega? Kuidas on määratletud elektrimahtuvus (mahtuvus) C? Millise irdjuhi mahtuvus on 1 farad (F)? Mis on kondensaator? Millised on kondensaatorite tüübid? Millise kondensaatori mahtuvus on 1F? Kuidas arvutatakse kondensaatorpatarei mahtuvust kondensaatorite rööp-, jada- ja segaühendusel? IRDJUHT Irdjuht teistest kehadest eraldiseisev ja nendega mitte vastastikmõjus olev juht; Juhile laengu q andmisel muutub juhi potentsiaal võrra; Antud kuju ja suurusega juhi puhul jääb nende kahe suuruse suhe muutumatuks: C = q / Suurust C nimetatakse selle juhi elektrimahtuvuseks (lihtsamalt mahtuvuseks). Seega: Juhi mahtuvuseks C nimetatakse juhile antud laengu q ja selle tulemusena toimunud juhi potentsiaali muudu suhet: Juhi mahtuvus ...
1 Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarvikteid läbib sama tugevusega elektrivool. Joonis nr. 1 Jadaühendus Rööpühendus- paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb...
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid enamikul juhtudel kui nende nimipinged on võrdsed. Vooluring: Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Joonis 2. Rööpühendus 2.5 Segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. 2.6 Ohm`i seadus Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). I=U/R · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V)
omavahel kokku siis tekib tarbiate parallellülitus e. Rööplülitus. a)Rööplülituse korral on klemmipinge võrdne pingelaengutega rööplülituse otstel(U=U1+U2+...), b)voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga haarades(I=I1+I2+...), c)Rööplülituse korral on voolutugevus üksikutes harudes pöördvõrdelised nende harudetakistusega(I1/I2=R2/R1), d)Rööplülituse korral on lülituse kogu juhtivus võrdne harude juhtivuste summaga(g=g1+g2). 13.Takistite segaühendus. *Juhtide segaühenduse korralvahelduvad jadamisi ja rööbiti ühendatud vooluringi osad. 14.Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides.
................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................................14 Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14 10. Laboritöö nr. 9..................................................................................15 Ühefaasiline poolperioodalaldi...............................
sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod.
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade j...
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Rööpühenduse korral on tarvitid teineteisest sõltumatud, sest ühe tarviti takistuse muutumine ei muuda teiste tarvitite pinget ega voolu. Nomogramm kahe rööptakisti takistuse määramiseks. Näitena on toodud juhus, kus (vasakul püstteljel) R1 = 20 ja (paremal püstteljel) R2 = 20 . Ehitades diagonaalid, nagu joonisel näha, määrab nende lõikepunkt rööptakistite kogutakistuse, mis antud juhul on 10 . Proovige sõnastada selle nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või
Kirjutada valem. 5. Teha rõõpühenduse skeem. Selgitada, milline on rõõpühenduse korral koguvõimsus? Kirjutada valem. 6. Millise nimipingega tarbijaid ühendatakse paralleelselt (rõõbiti)? 7. Kas rõõpühenduse korral on tähtis ka tarbija võimsus? 8. Milline peab rõõpühenduse korral olema tarbija nimipinge ja võrgupinge? Selgitada, kas sellise ühendusviisi puhul tarbijate sisse ja väljalülitamine mõjutavad teiste voolutarbijate tööd? 16.Takistite segaühendus. 1. Teha segaühenduse skeem. Millist skeemi nimetatakse segaühenduseks? 2. Kuidas leitakse segaühenduse korral kogutakistust? 3. Mis on pingejagur, kus teda kasutatakse? 4. Mida nimetatakse lühiühenduseks? 5. Milline on lühise korral ahela kogutakistus ja milline on ahelas vool? 6. Millise vooluga lubatakse koormata iga voolujuhet 1mm kohta, mille juures juhe ei kuumene üle? 7. Mis on lühiühenduse põhjustajaks? 8. Nimetada lühiühenduse põhjused. 9
juht); võrdeteguriks ongi siis eritakistus : Eritakistuse pöördväärtust nim. erijuhtivuseks. Ühik 1 oom 4. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ning osa ahela kohta Vool suletud vooluringis on võrdeline allika emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=E/R 0+R Ohmi seadus mingi ahelaosa kohta: mingis ahela osas on vool võrdne selle ahelaosa pingega ja pöördvõrdeline selle ahela osa takistusega. I= U/R 5. Takitsite jadaühendus, rööpühendus, segaühendus Jadaühendus on selline ühendus, kus I takisti lõpp on ühendatud teise algusega, teise lõpp kolmanda algusega jne, ning nende vahel ei ole mingit hargnemist. Vool kõikides ahela osades on võrdne I=I 1=I2=I3 (K.I.s); allika kogu klemmipinge võrgub klemmipingete laenguga U=U 1+U2+U3; ahela kogutakistus on takistite summa R=R1+R2+R3; pinged on võrdelised vastavate takistustega U1/R1=U2/R2=U3/R3 Rööpühenduses on takustite algused ühendatud ühte punkti, kuid nende lõpud teisse
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2.1 Mittelineaarne takisti 35 2.2 Mittelineaarne vooluahel 37
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
