Vastus leiad õppematerjalist: Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused (2)

Eesti Maaülikool - Elektroonika - Elektroonika alused

3 HALB

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse elektroni väljumistööks?
Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget?
Kuidas toimub kiire hälvitamine elektronkiiretorudes?
Mis on gaaslahendusseadis?
Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron?
Mis on pooljuht?
Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid?
Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivusekse i-juhtivuseks?
Mida nimetatakse n-juhtivuseks?
Mida nimetatakse p-juhtivuseks?
Mis on pn-siire?
Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?
Mis on pärilülitus?
Mis on vastulülitus?
Milline on pn-siirde tunnusjoon?
Missugune on pn-siirde põhiomadus?
Kuidas sõltuvad pn-siirde omadused temperatuurist?
Mis on pooljuhtdiood?
Milleks kasutatakse stabilitroni?
Milleks kasutatakse pooljuhtstabilitronide jadalülitust?
Mis on varikap ja milleks teda kasutatakse?
Mis on transistor?
Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub?
Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse?
Millised on bipolaartransistori ühendusviisid?
Mida kujutavad endast bipolaartransistori sisend- ja väljundtunnusjooned?
Milliseid tööpiirkondi tööreziime võib eristada transistoril tööpunkti valiku järgi?
Mida nimetatakse transistori h-parameetriteks ja kuidas neid määratakse?
Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid?
Mis on väljatransistor?
Milline on väljatransistoride põhiline ühendusviis?
Mida nimetatakse väljatransistori sulgepingeks?
Mis on türistor?
Millised on türistori põhiliigid?
Mis on trioodtüristor e trinistor?
Mis on sümmeetriline türistor e sümistor?
Mida on tarvis teha türistori avamiseks?
Mida on tarvis teha avatud türistori sulgemiseks?
Mis on türistori hoidevool IH?
Mis on türistori jääkpinge UT?
Milleks kasutatakse türistore?

ELEKTROONIKA
1. osa

Mida nimetatakse elektroni väljumistööks?
Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks.

Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16
Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9)
Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille „pluss“ on anoodil ja „miinus“ katoodil , tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16)

Emissiooni liigid. lk 9
Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik energia, eristatakse viit emissiooniliiki: termoemissioon (levinuim), külmemissioon ehk elektrostaatiline emissioon, fotoemissioon, sekundaaremissioon raskete osakestega pommitamisel.

Elektronkiiretorude ehitus ja tööpõhimõte. lk 52
Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele.
Elektronkiiretoru ehitus:
1 Elektroonrelvad
2 Elektroonkiir
3 Fokuseerimisvärten
4 Hälvevärten
5 Anood
6 Värvieraldus filter
7 Luminofoor ivad
8 Värvide filter suure plaaniga

Elektronkiiretorude liigitus. Lk 53
Eristatakse elektrostaatilise ja magnetilise fokuseerimisega elektronkiiretorusid.

Kuidas toimub kiire hälvitamine elektronkiiretorudes?
Meetodeid on kaks: elektrostaatiline ja magnetiline. Hälvitussüsteemi abil laotatakse väike valgustäpp ekraanil liikudes uuritava nähtuse kujutiseks, televisioonikaadriks jne. Süst koosneb kahest osast, mis hälvivad elektronkiirt kahes teineteisega risti olevas suunas. Selle abil saab valgustäppi nihutada ükskõik millisesse ekraani punkti.

Mis on gaaslahendusseadis? Lk 60
Kui katoodi ja anoodi vahelises ruumis on lisaks elektronidele ka ioonid . Gaaslahendusega seadise kest on täidetud madala rõhu all mingi inertgaasi või elavhõbedaauruga. Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti , et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu.

Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63
Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust . Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks : vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus.

Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron ? Lk 66
Normaalse huumlahenduse piirkonnas

Mis on pooljuht ? Lk 86
Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal . Neil on keelutsoon . (lk 87)

Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90
Doonor - ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid.

Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88
Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga.

Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91
n-tüüpi pooljuhis on vabade elektronide arv (kontsentratsioon) suurem kui aukude arv ja seepärast on vabad elektronid põhilisteks voolukandjateks. n-pooljuhi pinnale on kasvatatud 0,1μm paksune dielektriku kiht ja sellele kantud metallikiht, mis toimib paisuna. Kui rakendada n-kanaliga transistori paisule näiteks negatiivne pinge siis tõukab selle tekitatud elektriväli laengukandjaid - elektrone - kanalist välja seda enam, mida negatiivsem on paisule rakendatud pinge. Vastavalt laengukandjate vähenemisele nõrgeneb kanalit neelu ja lätte vahele rakendatava pinge mõjul ka läbiv vool. Niisuguses režiimis töötavat transistorit nimetatakse laengukandjavaeses e. vaesestusrežiimis (inglise depletion-mode- transistor ) töötavaks transistoriks.

Mida nimetatakse p-juhtivuseks?lk 91
Kui aukude kontsentratsioon on suurem kui vabade elektronide kontsentratsioon. Selle tekitab lisand mitte elektroni lahkumine . Näit kolmevalentse galliumi või iriidiumi lisamine ränisse. Augud on enamusvoolukandjad. Auk on samaväärne positiivse laenguga. Augu laeng on võrdne elektroni laenguga.(lk 88)

Mis on pn- siire ?lk 92
p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad.

Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93
Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused.

Mis on pärilülitus? lk 92-93

Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93

Päripingestatud pn-siire

Kui aga n- kihile rakendada negatiivne ja p-kihile positiivne pinge, mis on suurem kui iseeneslikult tekkiv pinge (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi), siis tõkkekiht väheneb, pinge "tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad. Edasi liiguvad siirde läbinud laengud siirdest eemale.Aukude liikumist vaadeldakse vaid pooljuhtides. Tegelikult liiguvad ainult elektronid; augud on lihtsalt kohad, kus elektrone ei ole (kuigi need ka liiguvad, aga nad ei ole aineosakesed). Elektrivoolu suund on vastupidine elektronide liikumise suunaga. Näitena võib mõtelda sellele, kuidas toimub pikas autorivis autode liikumine. Esimene auto ( tinglikult elektron) liigub natukene edasi, selle auto taha tekkis tühimik (auk), tühimiku täidab järgmine auto (elektron), mille taha tekib omakorda tühimik jne. Nii võib abstraktselt ette kujutada, kuidas augud "liiguvad" ühes suunas ja elektronid teises. Vahepeal tekkinud iseeneslikke pingeid aga rakendada ei saa, sest vooluringi ühendamisel tarvitab ülejäänud vooluahel kiiresti kogu laengu ära.

Mis on vastulülitus?

Vastupingestatud pn-siire

Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel (siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi, mis oma suuruse tõttu ei lase elektrivoolu läbi, sest vastaskihtides olevate laengute tõmbejõud ei ole piisavad selle ületamiseks. Reaalses vastupingestatud pn-siirdes on alati lekkevool, mis eksisteerib sõltumata vastupinge väärtusest. Teatud vastupinge ületamisel pooljuhis läbivad laengud massiliselt siirde vastassuunas ja toimub läbilöök. Selle vastupinge väärtus sõltub pooljuhi valmistamise tehnoloogiast .

Milline on pn-siirde tunnusjoon? Lk 93
Vaata tunnusjoon lk 93.

Missugune on pn-siirde põhiomadus? Lk 92
Pn-siire on p-juhtivusega ja n-juhtivusega pooljuhtide piirkiht. Ta on tõkkekiht. Takistab elektronide ja aukude difusiooni.

Kuidas sõltuvad pn-siirde omadused temperatuurist? Lk 93
Temperatuuri tõusuga suureneb nii omajuhtivuse voolukandjate elektronide kui ka aukude kontsentratsioon, mistõttu lisandjuhtivus mõjutab nüüd poljuhi juhtivust vähem. Kuna vastassuuna vool suureneb, siis temperatuuri tõusuga väheneb alaldustegur ja halveneb p-n-siirde ventiili toime. Tunduv temperatuuri mõju pooljuhtseadiste omadustele on nende tõsiseks puuduseks.

Mis on pooljuhtdiood ? Lk 94
Pooljuhtdioodide põhiliseks elemendiks on p-n-siire, mis eraldab kahte erineva lisandjuhtivusega pooljuhti. Sellisel siirdel on ventiili omadused. Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi.

Pooljuhtdioodide liigitus.lk 86
Eristatakse kaht dioodide põhiliiki: pind- ja punktdioodi. (lk 86) Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu enamlevinud liigitus lähtub nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust p-n-siirde põhiomadus (ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime), nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni pn-siirde eriomadus, nagu näiteks siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal- ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid, mahtuvusdioodid, fotodioodid.

Võrrelge omavahel punkt- ja pinddioodi. lk 94
Pinddioodides kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks punkdioode signaalide detekteerimiseks. Pindd kasut suhteliselt suure pinnaga p-n-siiret, punktd aga metallteraviku ja pooljuhi vahelist kontakti.

Nimetage pooljuhtdioodide põhiparameetrid.lk 19
Dioodide põhiparameetrid on järgmised:

suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus;
suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis -, kesk- või maksimaalväärtusena;
pingelang pärirežiimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus;
suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel;
vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni.

Milleks kasutatakse stabilitroni? lk 66, lk 100
Stabilitron on gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe.
Stabilitron ehk Zeneri diood on ränidiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse Uz ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav.

Joonistage stabilitroni lülitusskeem.

Milleks kasutatakse pooljuhtstabilitronide jadalülitust? Lk 101
Koormus, millel stabiliseeritakse pinget, lülitatakse stabilitroniga paralleelselt, nendega järjestikku lülitatakse aga stabiliseeriv takisti.

Mis on varikap ja milleks teda kasutatakse?
Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood (pooljuhtdiood), mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel . Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid.

Optron ja tema kasutamine.
optroni tingmärk
Optronid ehk optopaarid (optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus ühisesse kesta on paigutatud üks kiirguselement ja üks kiirgustundlik element. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood . Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood , fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid.

Valgusdioodid ja nende kasutamine.
Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti – anood ja katood. Valgusdioodi joonistel on anood tähistatud "+" ja katood "-" sümboliga. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. LED-i päripinge sõltub selle värvusest – pikema lainepikkusega LED-ide (punased) puhul on see suurusjärgus 2V, lühema lainepikkusega (sinised) on see ~3V. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tehnoloogia arenedes leiavad valgusdioodid järjest rohkem rakendust erinevates arvutiriistvara - ja meediaseadmetes (orgaanilistel valgusdioodidel põhinevad lameekraanid tava- ja taskuelektroonika seadmetes, välgud fotoaparaatides ja nutitelefonides).

Mis on transistor? Lk 102
Pooljuhtdioodides-transistorides-on kaks p-n-siiret, mis eraldavad erineva juhtivusega pooljuhte. P-n-p ja n-p-n tüüpi transistorid . (lk 102)
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.

Transistoride liigitus tööpõhimõtte järgi. Lk 103
Punkt ja pindtransistorid. Punkttrans. enam ei tehata nende mitteküllaldase töökindluse tõttu. Liigitatakse emitter-baas, kollektor -baas ja dünaamiline takistus. (lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi.
Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid.

Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103
Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori režiimi muutusega. Ie=30/re

Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse?
Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. α=Ik/Ie

Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus
Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn.
Pnp tüüpi transistor
(~) - signaaliallikas
R - koormustakisti, millele rakendadakse võimendatud signaal
Nooltega on näidatud elektrivoolu suund
Pnp-tüüpi bipolaartransistoril on 2 aukjuhtivuse ja 1 elektronjuhtivusega kihti. Keskmist ala nimetatakse alati baasiks , antud juhul on see elektronjuhtivusega. Emitter ja kollektor on alati baasi otstel, antud juhul aukjuhtivusega. Emitterit läbib kogu kasutatav vool; osa sellest läheb välja baasi kaudu (mis on üldjuhul tüüriv vool) ning osa kollektori kaudu (mis on üldjuhul tüüritav vool). Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see tagab suure võimendusteguri. Ühise kollektoriga lülitus on spetsiifilisem (emitterijärgur). Ühise baasiga lülitus on sageli kasutusel raadiotehnikas, sest võimaldab kõrgemaid sagedusi kasutada. Bipolaartransistor on vooluga tüüritav seadis.

Mida kujutavad endast bipolaartransistori sisend - ja väljundtunnusjooned?
See on staatiline pinge-voolu tunnusjoon. Väljund tunnusjooneks on sõltuvus Ik=f(Uke) ja Ib= const . Sisendtunnusjooneks on Ube=f(Ib) ja Uke=const.

Milliseid tööpiirkondi (töörežiime) võib eristada transistoril tööpunkti valiku järgi?
z, r, h, ja y-parameetrite süsteemid. lk 107, lk 111...113. Ühise baasiga lülituses toimub transistori tüürimine emittervooluga, Ühise emitteriga lülitus on kõige enam levinud lülituseks, Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda.

Mida nimetatakse transistori h-parameetriteks ja kuidas neid määratakse? Lk 112
h- parameetrid on mitmesuguste dimensioonidega ja seepärast nim seda süsteemi sega-ehk hübriidparameetrite süsteemiks. Parameetrid h12 ja h12 on dimensioonita suurused: h12=u1/u2 kui i1=0 või I1=const. h21=i2/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h11 on takistuse dimensiooniga h11=u1/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h22 on juhtivuse dimensiooniga
h22=i2/u2 kui i1=0 või I1=const.

Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid?
Voolust ja pingest

Mis on väljatransistor?
Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate (kas elektronide või aukude) liikumisena.
n-tüüpi MOSFET
Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid:

Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn- siirdega väljatransistoris

Laengukandjate kontsentratsiooni kanalis nagu see toimub MOP-transistorides

Võrrelge omavahel bipolaar- ja väljatransistori.
Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element.

Milline on väljatransistoride põhiline ühendusviis?
Isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorid (MOSFET, MOP). Lühend tuleneb sõnast metall - oksiid -pooljuht. Väljatransistoride eeliseks on eelkõige suurem sisendtakistus (sest sisendvool on väga väike), väiksemad omamürad (sest laengukandjad liiguvad kanalis elektrivälja kiirendaval toimel, s.o. mitte difusioonselt) ja väiksem temperatuurimõju (voolu moodustavad enamuslaengukandjad, mille hulk ei sõltu oluliselt temperatuurist). Ka on väljatransistoridel tehnoloogilisi eeliseid just integraallülituste valmistamise seisukohalt. Mikroelektroonikas on tänapäeval kasutatavaim tehnoloogia CMOS ehk komplementaarne metall- oksiid -pooljuht tehnoloogia, mis põhineb MOSFET komplementaarpaaridel.

Mida nimetatakse väljatransistori sulgepingeks?
Paisu sulgepinge on paisu ja lätte vaheline pinge, mil transistor sulgub.

Mis on türistor?
Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist.
Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus.

Millised on türistori põhiliigid?
Türistore liigitatakse tüürimismooduse järgi:
mittetüüritavad, kui türistoril on ainult kaks elektroodi (anood ja katood). Tema sisselülitamiseks (avamiseks) ja väljalülitamiseks (sulgemiseks) tuleb muuta toitepinge polaarsust. Sellist türistori nimetatakse ka dinistoriks.
tüüritavad, kui türistoril on kolm elektroodi (anood, katood ja tüürelektrood). Sellist türistori nimetatakse ka trinistoriks.

Dioodtüristor e. dinistor.
Türistori eriliigiks on dioodtüristor ehk dinistor. Dioodtüristor on kahe elektroodiga
neljakihiline p-n-p-n - struktuuriga seadis.

Mis on trioodtüristor e. trinistor?
Dioodtüristor erineb tavalisest ehk trioodtüristorist selle poolest, et tal puudub tüürelektrood ning seetõttu avaneb ta teatud pingel, mida muuta pole võimalik. Nende struktuur ja tööpõhimõte on aluseks ka trioodtüristoride talitlusele.

Mis on sümmeetriline türistor e. sümistor?
Sümistor ehk sümmeetriline türistor (TRIAC - Bidirectionat Triode Thyristor) on toimelt võrdväärne kahe vasturööpselt ühendatud diood- või trioodtüristoriga. Seega toimub türistori ümberlülitumine mõlemasuunalise pinge korral.

Mida on tarvis teha türistori avamiseks?
Türistori avamiseks tuleb tüürelektroodile anda katoodi suhtes positiivse pingega tüürvoolu impulss . Tüürvool ja pinge peavad ületama minimaalseid türistori avamiseks vajalikke väärtusi, mis vastavad madalaimale töötemperatuurile. Ühtlasi peab tüürimpulsi vool kasvama piisavalt kiiresti (ca 1 A/s), et türistor avaneks kiiresti ja täielikult. Tüürimpulsi vool, pinge ja kestus peavad tagama türistori avanemise kogu töötemperatuuri alas . Kuna suletaval türistoril võimendusastmega tüürelektrood puudub, siis peab avamise tüürimpulss olema võimsam kui üheoperatsioonilisel türistoril. Avamise tüürimpulsi vool peab olema suurem minimaalsele töötemperatuurile vastavast tüürvoolu väärtusest (näiteks 5 korda). Avamise tüürimpulsi vool peab kasvama piisavalt kiiresti, enamus juhtudel ca 100 A/s ja selle kestus peab olema vähemalt pool kataloogiandmetes antud minimaalsest sisselülituskestusest. Sellega tagatakse türistori piisavalt kiire ja täielik avanemine kogu töötemperatuuri alas ning väiksed kaod avamisel. Avamise tüürimpulsi voolu maksimaalväärtus on piiratud tüürelektroodi suurima lubatud kaovõimsusega PFGM.

Mida on tarvis teha avatud türistori sulgemiseks?
Lihttüristore kasutatakse reeglina muundurites , kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid , vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Suletava türistori sulgemiseks antakse tüürlülitusse katoodi suhtes negatiivse pingega võimas tüürvoolu impulss. Suletava türistori sulgemise võib jaotada kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil eemaldatakse tüürelektroodi laeng, teisel toimub tüürelektroodi Avalanche laviinläbilöök ja kolmanda perioodi jooksul anoodvool kahaneb. Tüürimpulsi pinge ei tohi ületada teatavat lubatud väärtust. Suletava türistori sulgumisvõime sõltub tugevalt sulgahela parameetritest. Suletud olekus jäetakse tüürelektrood vastupingestatuks, mis tagab maksimaalse blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise.

Mis on türistori hoidevool IH?
Vool, millest väiksemal anoodvoolul türistor sulgub.

Mis on türistori jääkpinge UT?
Suletud olekus jäetakse tüürelektrood vastupingestatuks, mis tagab maksimaalse blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise.

Milleks kasutatakse türistore?
Lihttüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier ) kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadiates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites ja teistes seadmetes. Lihttüristoride kasutamisel alalisvooluahelates tuleb nende sulgemiseks kasutada sulgahelaid (sundkommutatsiooniahelaid).

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 202 allalaadimist

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #1

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #2

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #3

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #4

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #5

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #6

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #7

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #8

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #9

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

202 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lhiie Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused

elektroonika kordamisküsimused elektrotehnika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

3.4.5 Liittransistor 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid 3.5.1 pn-väljatransistor 3.5.2 MOP-transistorid 3.5.3 Väljatransistoriga võimendusastmed 3.6 Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) 3.6.2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1

Elektroonika alused

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%

Elektroonika

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

Elektroonika alused (konspekt)

3.4 Neliklemmi mõiste Elektriahelate omaduste selgitamiseks, vaadeldakse keerukaid ahelaid väga sageli lihtsustatult. Neliklemmi all mõistetakse mingit seadet või selle osa, millel on kaks sisend ja kaks väljund klemmi. Tema sisemine täpne ehitus ei pruugi olla meil teada ja ei pruugi meid huvitadagi. Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1)

Elektroonika

pptx

Transistorid

Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist on kõige kasutatavam, sest see

Elektroonika

doc

Türistor - Prax 4

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile. Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk j

Elektroonika jõupooljuht tehnika

Rohkem sarnaseid