Just siis rakendub voltmeetrile ja uuritavale seadmele sama pinge. Mida suurem on voltmeetri takistus, seda vähem mõjutab voltmeeter rööpühenduse kogutakistust ja seega ka mõõdetavat pinget. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Samas peab voltmeetri takistus olema just selline, et mõõtepiirkonna lõppväärtusega võrdne pinge tekitaks galvanomeetris suurima veel mõõdetava voolu ja viiks osuti skaala lõppu. 7. Mida teeb oommeeter jne Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi. Konstantsel pingel on voolutugevus Ohmi seaduse kohaselt pöörvõrdeline takistusega. Seega võib galvanomeetrit läbiva voolu põhjal leida uuritava juhi takistuse. 8. Takistuse temperatuuritegur St. mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on takistus 9. Madalatemperatuuriline ülijuhtivus Avastati 1911a
1. Elektrivoolu tööks nimetatakse f. suurust, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. tähis: A; ühik 1J 2. El.voolu tööd mõõdetakse kaudselt: 1) A=tUI (ampermeeter, voltmeeter, kell) 2) (U²/R)t (voltmeeter, oommeeter, kell) 3) I²Rt (ampermeeter, oommeeter, kell). Otseselt: elektrienergia arvestiga (voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El
Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95
džaul kilogrammi ja Erisoojus kelvini kohta džaul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon Pinge (potentsiaal) volt Takistus oom Eritakistus oommeeter Elektrivälja tugevus volti meetri kohta Elektrimahutavus farad Magnetvoog veeber Induktiivsus henri Magnetinduktsioon tesla 1. Mõõtühikute kümnendeesliited Eesliide Tähis Kordaja giga- G mega- M kilo- k milli- m mikro- μ
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur
Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Millest on põhjustatud metalli elektritakistus? Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? Juhi takistus määratakse tavaliselt kaudsel moel. Kuidas töötab oommeeter? Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Milliste katsetega saab uurida takistuse sõltuvuast juhi omadustest? 1. Takistuse sõltuvust juhi pikkusest, kasutades erineva pikkusega, kuid sama läbimõõduga ja samast ainest juhte. 2. Takistuse sõltuvust juhi ristlõikepindalast, kasutades erineva läbimõõduga, kuid sama pikkusega samast ainest juhte. 3
ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, tundlik välistele magnetväljadele, suhteliselt suur energiatarbimine mõõtmisel. Elektrodünaamilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks selle sees pöörduv teine pool. Eelised: suur täpsus, kahe vooluringi olemasolu võimaldab mõõta suurusi, mida teised ei võimalda. Puudused: tundlik välistele magnetväljadele, kardab ülekoormust, kardab mehhaanilisi mõjutusi. Oommeeter ehitus: magnetelektrilise mõõtemehhanismiga galvanomeeter, mõõteahel(takistus), vooluallikas. Reguleerimine: sulgeme lüliti, reguleerimisnupu abil keerame osuti nulljaotisele, kui lüliti avada, siis näitab ta mõõdetavat takistust. AVOmeetrid võimaldab mõõta nii voolutugevust, pinget kui ka takistust. Sees on magnetelektriline mõõtemehhanism, millega ühendatakse erinevad mõõteahelad. Ümberlülitamine toimub korpusel asuva ümberlüliti või pistikupesade kaudu.
• Mida madalam on temperatuur, seda paremini juhivad elektrit • Halvad juhid 10. Kuidas kasutatakse elektrimõõteriistu? VOLTMEETER • Ühendatakse rööbiti • Mõõdetakse pinget • Takistus peab olema võimalikult suur • galvanomeeter jadamisi AMPERMEETER • Ühendatakse jadamisi • Mõõdetakse voolutugevust • Takistus peab olema väike • Galvanomeeter rööbiti OOMMEETER • Kasutatakse testri sees olevat vooluallikat • Mõõdetakse takistust • Ühendatakse allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi TESTER • Saab kõikidena kasutada
Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t SISETAKISTUS r 1
tähistused d jja mõõtühikud õõtühik d Elektrotehniline suurus Mõõtühik Suuruse nimetus Tähis Nimetus Tähis Takistus R oom Eritakistus oommeeter m Juhtivus G siimens S Erijuhtivus siimens/meeter S/m Sagedus F herts Hz Elektrivälja tugevus E volt meetri kohta V/m Absoluutne dielektriline
Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5.248 0.0032 5 42 315 29.2 174.9 5.164 0.0032
digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga. Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin. NB! Mõõtetulemuste juures arvestada ostsillograafi mõõteotsiku pingejaguri 1:10 olemasoluga. 3 TÖÖ KÄIK 3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks 3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga. 3.1.2 Veenduda visuaalselt laboratoorses töös kasutatavate seadmete korrasolekus. 3.1.3 Käesoleva töö ajal on meil tegemist liinile ühendatud telefoniaparaadiga. Jälgida
~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R= l/S , S= r2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi Voltmeeter- mõõdetakse pinget ja ühendatakse alati mõõdetavaga rööbiti Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.)
~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R Elektritakistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest- mida peenem ja pikem on juhe, seda suurem on selle takistus R=ɸ l/S , S= πr2 Ampermeeter- mõõdetakse voolutugevust, ühendatakse alati mõõdetavaga jadamisi Voltmeeter- mõõdetakse pinget ja ühendatakse alati mõõdetavaga rööbiti Oommeeter- mõõdetakse takistust, ühendatakse nii nagu vaja on Takistuse sõltumine temperatuurist- mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on tema takistus, soojusliikumine takistab elektriosakeste liikumist juhis Ülijuhtivus- mõnede ainete omadus, teatud temperatuuridel käituda nii, nagu puuduks neil takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.)
vaid ka sellest, kui palju laengukandjaid ruumalaühikus üldse on.6. *Juhi takistus sõltub tema mõõtetest*juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l * juhi takistus R on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga S (roo)-eritakistus*eritakistus iseloomustab ainet, millest keha koosneb*aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus *eritakistuse ühikuks on oom meeter e oommeeter*OHMI SEADUS väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=GU; I-voolutugevus, G-võrdetegur e juhtivus, U-pinge*tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. Takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.*juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A 7. *Voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt e
Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter? · Kujutab endas ampermeetrit, varustatud vooluallikaga. Mõõdetakse voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge teada, kantakse mõõteriista skaalale voolutugevuse ühikute asemel takistuse ühikud. Saab mõõta ainult sellise juhi takistust, mis vooluringist eraldatud. · Kui asub vooluringis, siis tuleb mõõtmise ajaks eemaldada sealt! Juhi takistus sõltub: · Juhi pikkusest · Juhi ristlõikest
mille tähiseks on t90 ja sümboliks °C. Ühtlasi seotakse need kaks skaalat omavahel. t90/°C = T90/K - 273,15 Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Töö teoreetilised alused. Küllalt laias temperatuurivahemikus sõltub juhi takistus temperatuurist järgmiselt: R = (1 + t ) [1] Kus Ro on takistus 0 oC juures, t on temperatuur oC ja on takistuse temperatuuritegur 1 1 (punastel metallidel 273 K ).
· juhtmetest · vooluallikast (generaator, akupatarei) · tarvitist (lamp, mootor) · lüliti Mõõteriistad Ampermeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Voltmeeter lülitatakse vooluahelasse alati paralleelselt tarvitiga. Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi. Multimeeter on ampermeeter + voltmeeter + oommeeter! Jadaühendus: Kuna vooluahel ei hargne, siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune. I = I1 = I 2 Jadalülituse korral on pingelangus ahela
Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust. Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad
elektrijaamades. Seda on lihtne üle kanda ja see on suure kasuteguriga. Elektrienergiat arvestatakse kilovatt-tundides (kWh). ELEKTRITAKISTUS – E takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis on R ja ühikuks on oom. Valem R=U/I ERITAKISTUS – On füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingi kindla materjali omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Tähis on roo ja ühikuks oommeeter. ELEKTROMOTOORJÕUD – Mõõtühik on volt. 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse tööd 1 džaul. AINEHULK – Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Tähiseks on n ja põhiühikuks on mol (mool). Valem on n=m/M (aine mass jagatud aine molaarmassiga). TEMPERATUUR – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut ehk soojustaset. Tähis on t ja seda mõõdetakse kelvinites.
voolule, nim elektriliseks takistuseks. Suurte takistuste ja isolatsioonitakistuste mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit ehk megerit. Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asuimist oommeetri osuti alati "0" asendisse. Oommeetrid ühendatakse takistuse mõõtmisel mõõdetava takistuse otstele, mille juures mõõdetav takistus (tarbija) ei tohi olla pingestatud. Vastasel korral põlev oommeeter silmapilkselt läbi. Elektritakistus on füüsiline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Oomist väiksemat ühikut kasutatakse vähe. , , , Takistussõltub juhi aterjalist j j lemtest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördrõrdeline juhiristlõikepinnaga S. Eritakistus on 1 meeti pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga keha takistus. Praktikas kasutatakse sageli ühikut *mm2/m, mis annab 1 meetri pikkuse ja 1 mm2 suuruse ristlõike pindalaga juhi takistuse.
Elektrienergia W m kg s dzaul J amper ruutmeetri Elektrivoolu tihedus j m2 A A/m2 kohta Takistus R m2 kg s3 A2 oom Eritakistus m3 kg s3 A2 oommeeter m Juhtivus G m2 kg1 s3A2 siimens S Erijuhtivus g m3 kg1 s3A2 siimens/meeter S/m Sagedus f s1 herts Hz Elektrivälja tugevus E m kg s3 A1 volt meetri kohta V/m Absoluutne dielektriline m3 kg1 s4 A2 farad meetri kohta F/m läbitavus
V: Juhi elektri takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge1 volt korral on voolutugevus juhis1 amper 3.Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? V: Juhi takistust saab määrata, kui mõõta juhi otstele rakendatud pinge ja juhti läbiv voolutugevus, kuid see ei tähenda, et juhi takistus sõltuks pingest või voolutugevusest juhis. Tegelikult sõltub juhi takistus juhi enda omadustest, s.o. mõõtmetest ja materjalist ning temperatuurist. 4.Kuidas töötab oommeeter? V: mõõdetakse takistust 5.Milleks ja kuidas kasutatakse multimeetrit? V: mõõdetakse takistust, takistuse mõõtmiseks tuleb multimeetri osuti liigutada takistuse mõõtmise piirkonnale. Enne mõõtmist kontrolli, et multimeeter ja juhtmed on korras, selleks ühenda juhtmete otsad kokku ja kui skaala näit on ligikaudu 0 Ω, on multimeeter töökorras. Seejärel ühenda multimeetri juhtmed mõõdetava objekti otstega ja loe skaalalt näit.
mõõdetaval takistil tekkivat pingelangu. Seejärel, Ohmi seaduse järgi, kuvatakse numbriline näit oomides. Olenemata oommeetri liigist, ühendatakse see rööbiti mõõdetava takistusega. Mitmepiirkonnalise oommeetri kasutamisel tuleb valida õige mõõtepiirkond. Vale piirkonnaga mõõtmisel võib osutada mõõteriista näit valeks. Takistuse mõõtmisel, sellest väiksema piirkonnaga näitab oommeeter lõpmatut takistust, suurema piirkonnaga aga nulli. Multimeetritel on tavaliselt viis takistuse mõõtepiirkonda: kuni 200; kuni 2k; kuni 20k; kuni 200k; kuni 2M. Suuremate takistuse mõõtmiseks tuleb kasutada megaoommeetreid või LCR-meetreid.
∂R 2 ∂R 1 −U UR = UU + Ue 2 = UU 2 + UI 2 . ∂U ∂I I I2 4.7 Näide Katses tuli leida küttespiraalil eralduv võimsus, kasutades oom- ja ampermeetrit. Ampermeetri taandviga oli 5 ja mõõtmisi teostati skaalal (0 - 2,5) A. Oommeeter oli digitaalne ja selle abso- luutne viga avaldus valemiga ∆ = ±(0, 1% reading + 1 digit). Katsete tulemused on toodud järgnevas tabelis: 13 I ∆I = I − I¯ ∆I 2 · 103 R ∆R = R − R ¯ ∆R2 2,20 A 0,0317 A 1,003 A2 101 Ω 0,250 Ω 0,0625 Ω2
eriküsimused. on väga erineva väärtusega takistusi. Mõõteviisi valikuks liigitatakse takistused: 1. väikesedalla 1 (lühikesed juhtmed, apermeetrid ja sundid, elektrimasinate mähised); 2. keskmised 1...10000; 3.suured üle 10000(halvad juhid ja isoleermaterjalid).Keskmisi mõõdetakse oommeetritega. Kõige täpsemini mõõdetaksemõõtesillaga. Spetsiaalmõõteriistade puudumisel võib keskmisi takistusi kaudselt mõõta voltja ampermeetriga. 29.Oommeetrid. Oommeeter on mõõteriist elektrilise aktiivtakistuse otseseks mõõtmiseks. Tavaliselt mõõdetakse takistust alalisvoolu järgi, kuid mõnes elektroonilises oommeetris saab kasutada ka vahelduvvoolu. Oommeetril on sissemonteeritav või külgühendatav toitepatarei. Sellega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat Re, magnetoelektriline mõõteriist R ja klemmid, mille külge ühendatakse mõõdetav takisti Rx. Oommeetril on pööratud skaala, mille null asub skaala lõpus. 30
..730cst temp 50oC Tihedus - mass ruumala ühiku kohta Kg/m3. Kergete kütuste tihedus on vahemikus 830...890 kg/m3 raskete kütustel on kuni 990kg/m3 eriti rasketel kütustel, mida saadakse mitme kordsel krakkimisel on kuni 1040kg/m3 Eripõlemissoojus- 39.Elektrivool parameetrid, mõõtühikud ja olulisemad mõõteriistad. Parameetrid - herts ja sagedus mõõdetakse hertsmeetriga. Mõõtühikud - v-volt, a-amper, w- watt, oom Mõõteriistad - voltmeeter, ampermeeter, wattmeeter, oommeeter,hertsmeeter. 40.Laeva el. jaama kuuluvad põhielemendid.Laeva el. jaama kuuluvad: peajaotuskilp, el.en. jaotussüsteem, alajaotuskilbid, ja generaatorid, mis jagunevad eraldi viieks: 1.peageneraatorid 2.abigeneraatorid 3.reservgeneraatorid 4.avariigeneraatorid 5.seisugeneraatorid Levinuim vooluliik ja pingestandardid laevades on alalisvool-12v, 24v, 36v, 110v, 220v,vahelduvvool-12v, 24v, 36v, 110v, 127v, 220v, 380v 41.Erinevad silindrimahud 1.põlemiskambrimaht 2.kogusilindrimaht 3
14.1. Testri kasutamine voltmeetrina 14.2. Testri kasutamine oommeetrina G Joonis 32. Oommmeetri ühendamine elektriskeemi. V Enne oommeetri kasutamist tuleb skeemist eemaldada kõik pingeallikad. Seejärel ühendatakse oommeeter mõõdetava takisti klemmidele. Joonis 31. Voltmeetri ühendamine elektriskeemi. Voltmeeter ühendatakse skeemi alati rööbiti. 14.3. Testri kasutamine ampermeetrina G A Joonis 33. Ampermeetri ühendamine elektriskeemi. Ampermeeter ühendatakse skeemi alati jadamisi. 48
annaabi.ee 
