Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal (7)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimused
1. Siinuskõveraid iseloomustavad
suurused
2. Siinusvoolu hetkväärtus,
efektiivväärtus ja amplituudväärtus.
3. Võimsustegur ja selle
parendamine.

Seda, kui suure osa moodustab
aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur
4. Resonantsinähtus
elektriahelates.

Kui induktiiv - ja mahtuvustakistused
on võrdsed.
5. Vahelduvvoolu võimsus.
Vahelduvvoolu tugevuse
efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille
korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes
ühesugune võimsus.
Aktiivvõimsuseks nimetatakse
vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust.
6. Magnetväli.
Magnetvaljaga on tegemist
pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas.
Magnetvalja kujutatakse magnetvalja
joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka
elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool
magnetit
pohjast lounasse ja sees vastupidi.
Magnetvälja suund
määratakse kruvireegli abil:
Kui paremkeermega kruvi liigub voolu
suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga.
7. Magnetvälja iseloomustavad
suurused.

Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo
tihedusega B,
Vasakule Paremale
Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #1 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #2 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #3 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #4 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #5 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #6 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #7 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #8 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #9 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 472 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl225 Õppematerjali autor
Õppejõuks T.Rosman

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused ­ on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus ­ on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus ­ Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaal

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
7
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool ­ õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed

Elektriahelad ja elektroonika alused
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool ­ õppija või õpetaja?

Elektrotehnika
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu eest, siis valitakse vabasti rakendusvooluks enamasti 30 mA. Kaitselüliti väljalülitusaeg on seejuures tavaliselt 0,1 sekundit. Konspektist info eksami küsimuste kohta: Alalisvoolu mootorid - ehitus, tööpõhimõte, liigitus Alalisvoolumootoreid liigitatakse vastavalt ergutusviisile:  Püsimagnetergutusega  Elektrilise ergutusega  Sõltumatu ergutusega (toidetakse eraldi allikast)  Jadaergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega jadaühenduses)  Rööpergutusega (ergutusmähised on ankrumähisega rööpühenduses)

Elektrotehnika1
thumbnail
11
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge ­ elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q

Laeva elektriseadmed
thumbnail
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
29
pdf

Elektrivarustus ja elektripaigaldised EKSAMIKÜSIMUSED

● 1. Joonistage ühekontuuriline alalisvooluahel, kus on reaalne pingeallikas ja tarviti (takisti). Lisage ahelasse ka voltmeeter ja ampermeeter. Valige arvutuseks sobivad suurused allikapinge (elektromotoorjõu) ja ahela takistuste jaoks. Koostage graafik, kus on selle pingeallika ja tarviti tunnusjooned ning märkige graafikul ahela tööpunkt, tühijooksupunkt ning lühisele vastav punkt. Kuidas arvutada ahela lühisvoolu suurus? Kuidas arvutada ahela kasutegur? Millal on ahela kasutegur maksimaalne? Graafik: Lühisevalem: ● Kasutegur: Kasulikuvõimsuse ja koguvõimsuse suhe. Kasutegur on maksimaalne, kui takistus on väikseim. R-välistakistus, r-sisetakistus - Kardan, et kasutegur on maksimaalne tarviti takistuse R maksimaalse väärtuse juures. 2. Mida tähendab võimsuste bilanss elektriahelas? Tooge näide kahe pingeallikaga alalisvooluahela kohta? Joonistage oma vabalt valitud skeem allikate ja takistitega, lisag

Elektrivarustus ja elektripaigaldised




Meedia

Kommentaarid (7)

jankristjan profiilipilt
jankristjan: Väga super materjal, ma ei kujuta ette kuidas ma oleks need vastused leidnud, kui seda siis poleks :)
20:30 28-12-2011
kusikaljaks profiilipilt
kusikaljaks: Õpi surnussssseeeee....

Forever alone
21:33 04-01-2012
loitk profiilipilt
[email protected] Loit: Kohati puudulik
12:32 23-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun