Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused
2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus.
3. Võimsustegur ja selle parendamine.
Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur
4. Resonantsinähtus elektriahelates.
Kui induktiiv - ja mahtuvustakistused on võrdsed.
5. Vahelduvvoolu võimsus.
Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus.
Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust.
6. Magnetväli.
Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas.
Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit
pohjast lounasse ja sees vastupidi. Magnetvälja suund määratakse kruvireegli abil:
Kui paremkeermega kruvi liigub voolu suunas, siis uhtib selle poorlemine magnetvalja suunaga.
7. Magnetvälja iseloomustavad suurused.
Magnetvalja iseloomustatakse magnetvoo tihedusega B, mille uhik on tesla (T).
Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga
B= Hmüü a
Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib.
Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus μa (absoluutne magnetiline labitavus).
Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F.
Homogeenses valjas , kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui
magnetvoog on risti selle pinnaga
F = BS.
8. Magnetvälja omadused.
I omadus:
Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud.
Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga :
Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud
sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas.
II omadus:
Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil:
Kui magnetvoo tiheduse vektor on suunatud parema kae peopessa ja juhe liigub korvaleviidud
poidla suunas, siis juhtmes indutseeritud elektromotoorjou suund uhtib valjasirutatud sormede
suunaga.
9. Püsimagnetid, elektromagnetid , magnetahelate konstruktsioonid .
Püsimagnet on keha, mis on pusivalt magneetunud ka siis, kui valine magnetvali puudub.
Praktikas saadakse pusimagnetid tegelikult terase magneetimise teel elektrivooluga. Ferromagnetilise sudamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Keevitustrafo magnetahel, Vaikese voimsusega trafo magnetahel, Relee voi lulitusseadme magnetahel, Rongassudamikuga trafo magnetahel ehk toroid
10. Trafo otstarve.
Trafosid kasutatakse
• elektrienergia edastus - ja tarbimispinge muutmiseks (joutrafod);
vahelduvpinge - ja voolude mootmisel (mootetrafod);
• elektriahelate sidestamiseks (sidestustrafod);
• pinge- voi vooluimpulsside tekitamiseks voi muundamiseks (impulsstrafod);
• tarvitite kasitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks (eraldustrafod)
11. Trafo üldmõisted ja ehitus.
Trafo on seade, mis muudab uhe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks.
Trafo koosneb sudamikust ja sudamikule asetatud kahest voi mitmest mahisest.
Sudamiku osi, millele on asetatud mahised, nimetatakse sammasteks. Valjaspool mahiseid olevaid
osi nimetatakse ikkeks.
Trafod liigitatakse mahiste arvu jargi
• kahe mahisega trafodeks;
• kolme mahisega trafodeks;
• mitme mahisega trafodeks.
Vahelduvvoolu liigi jargi on trafod
• uhefaasilised;
• kolmefaasilised;
• mitmefaasilised.
12. Trafo töötamispõhimõte.
13. Kaod trafodes ja nende määramine.
Umbermagneetimiseks
kulunud kadu nimetatakse hüstereesikaoks. Teatud osa energiast kulub trafo sudamikus tekkiva
pöörisvoolukao katmiseks ja sudamiku ümbermagneetimiseks. Neid kadusid nimetatakse
kokku teraseskadudeks. Samuti eraldub primaarmahises teda labiva voolu toimel soojus.
Voimsust, mis laheb mahises kaotsi, nimetatakse vaseskaoks. Tuhijooksul on vaseskaod tuhised ja
seetottu on vaike ka tuhijooksuvoolu aktiivkomponent.
14. Trafo talitlemine koormusel .
15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud.
U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest.
16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral.
Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed:
Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja
faasinihked on vordsed, faasivoolud moodustavad summeetrilise voolude susteemi . Faasivoolude
summa Ia+Ib+Ic=In=0.
Summeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool.
17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral.
Susteemi iga faasi talitlus ei soltu ulejaanud kahe faasi talitlusest, sest vool leitakse selle faasi
tarviti parameetrite pohjal.
Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za
Neutraaljuhi vool In on vastavalt Kirchhoffi I seadusele vordne kompleksfaasivoolude summaga:
18. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses mittesümmeetrilise tarviti korral.
Vaata punkt 17
19. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses sümmeetrilise tarviti korral.
Siin on voolude arvutus sarnane voolude arvutusega neljajuhilises susteemis:
• faasipinged moodustavad summeetrilise susteemi ning Uf=Ui/ruutjuur3
• arvutus tehakse uhe faasi kohta, sest summeetrilise tarviti puhul on koik faasivoolud
vordsed. Faasinihkenurga faasipinge ja faasivoolu vahel voime leida takistuskolmnurgast. If=Uf/Zf
20. Kolmefaasiline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #1 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #2 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #3 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #4 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #5 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #6 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #7 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #8 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #9 Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 439 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl225 Õppematerjali autor

Lisainfo

Õppejõuks T.Rosman

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

jankristjan profiilipilt
jankristjan: Väga super materjal, ma ei kujuta ette kuidas ma oleks need vastused leidnud, kui seda siis poleks :)
20:30 28-12-2011
kusikaljaks profiilipilt
kusikaljaks: Õpi surnussssseeeee....

Forever alone
21:33 04-01-2012
loitk profiilipilt
katlinloit@hotmail.com Loit: Kohati puudulik
12:32 23-05-2012


Sarnased materjalid

9
docx
Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse
7
doc
Elektriahelad ja elektroonika alused-eksami vastused
81
doc
Elektroonika aluste õppematerjal
12
pdf
Elektriahelad ja elektroonika alused-praktikum 2
3
pdf
Elektriahelad ja elektroonika alused Moodle test 2
8
docx
Füüsika ja elektrotehnika alused-eksamiküsimused
18
doc
Elektrotehnika ja elektroonika
34
doc
Elektrotehnika vastused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun