Sulatusahjudes saadakse malmist emalt toorterasm mis sisaldab tunduval määral vedelas terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terasresse Si<0,4%. 4. Valtsmetall, selle liigitus Enamus kogu toodetavast terasest kasutatakse valtsmetallina: 1) Toorikud, mis valtsitakse edasi teisteks toodeteks 2) Sordimetall- lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju järgi: a)lihtprofiil (ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsMe.) b)kujundprofiil (nerkme, talad, rööpad, eriprofiilid) 3) Lehtmetall- liigitatakse paksuse järgi : a)paks leht (plaat) paksus 4..160 mm, b)õhuke leht (plekk),
stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordimetalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spetsiaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). Sordimetall liigitatakse lihtprofiilideks (ümar, nelikant-, kuuskant- ja lintvaltsmetall) ning kujuprofiilideks (T-tala, I-tala, rööbas jms.). Plekk (lehtmetall) liigitatakse paksplekiks (paksus 4...160 mm), õhukeseks plekiks (paksus 0,2...3,9 mm) ning fooliumiks (paksus alla 0,2 mm). Valtsimistemperatuuri järgi eristatakse külm- ja kuumvaltsplekki.
3.*Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4.*kuidas jaotuvad malmid? 5.*Malmi plussid ja miinused? 6.*Milliseid tooteid valmistatakse malmist?(3) 7.*Kuidas ja millest valmistatakse teraseid(põhimõteliselt)? 8.*Milliseid teraseid nim.legeeritud terasteks? 9.*Teraste pos.omadused. 10.*Mida nim.korrosiooniks? 11.*Kuidas saab vältida terase korrosioono? 12.*Vasest valmistatud ehitustooted. 13.*Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14.*Metallide töötlemisvõtted. 15.*Valtsmetall tooted. 16.*Valatud tooted. 1.Metallid jaotatakse mustateks ja värvilisteks metallideks. 2.Mustade metallide põhiline koostis on põhiliselt raud(fe) ja süsinik(c) mitmesugustes vahekordades. 3.Mustad metallid jaotatakse:terasteks ja malmideks. 4.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. 5.Malmi plussid:habras,vähe löögi kindel,võikse tõmbetugevus,suure kulumiskindlusega. Miinused malmil:raskus, 6.Malmist valmistatakse terase tootmiseks. 7.Terasest valmistatakse toor e
Kostadinova. Kuulsad teadlased: H.Botev, L.Karavelov, V.Levski, B.Stefanov, P.Beron, G.Dimitrov. Kuulsad kunstnikud: Z.Zograf, D.Zograf, N.Obrszopisov, S.Venev, I.Lazarov, M.Vasilev. Majandus: Majandusharud: Turism, toiduainetetööstus, transport, ehitus, infotehnoloogia, maavarad Tegletakse: Ehitusega, toiduainetööstusega, põllumajandusega, energeetikaga. Eksport: Kergetööstustoodang, toiduained, veinid, värvilised metallid Import: Kütus, masinad, rauamaak, valtsmetall, kemikaalid, kiudained SKT elaniku kohta: 10 973 USD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I osa http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/bulgari a/index_et.htm http://www.europarl.ee/view/et/Valjaanded/Elektroonilised/101 _kusimust_ja_vastust/16_Kui_pikk.html;jsessionid=6B88BA71 2FA3D7499E6D67705581D3AE http://www.argotours.ee/?p=6&id=316&item=317 http://www.abctravel.ee/cms/index.php?
samuti kuni 15 mm läbimõõduga keerulist profiili omava sordimetalli tõmbamiseks, mida ei saa ristlõike kuju muutuse või suure läbimõõdu tõttu rulli kerida. Pärast tõmbamist st kui tõmmatava varda või toru tagumine ots väljub tõmbesilmast, kaob tõmbejõud ning tõmbevankri pihid, mis hoiab toorikut, vabastab selle. Tänu vastukaalule väljub konks ketist ja vanker peatub ning tuuakse algasendisse tagasi. Tehnoloogia Lähtetoorikuks on valtsmetall või ekstruusis. Toorik tuleb enne tõmbamist ette valmistada: termotöötlus, tagikihi eemaldamine, pinna ettevalmistamine määrdeaine pealekandmiseks.
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse.
alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. 12.Vasest valmistatud ehitustooted. V: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. 13.Alumiiniumist valmistatatud ehitustooted. V: Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. 14.Metallide töötlemine. V: 15.Valtsmetall tooted. V: Ümarteras, ruut-teras, leht-teras, plekk, torud, topelt-teras. 16.Valatud tooted. V: Kanalisatsioonitorud, Torude liitmikud, Mitmesugused ahju tarbed, Keskkütteradiaatorid, Kraanid ja ventiilid.
12) Vasest valmistatud ehitustooted. 12) Pronks ja messing. 13) Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 13) torude, traadi, lattide, isolatsiooni ja tihendavate materjalidena, leht- ja profiiltooteid, kasutatakse kergete, mitmekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. 14) Metallide töötlemisvõtted. 14) Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või kakrassid. 15) Valtsmetall tooted 15) Ümarteras Ruut-teras Latt-teras Leht-teras Plekk Torud Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras Karpteras Topelt T-teras 16) Valatud tooted. 16) Kanalisatsioonitorud Torude liitmikud Mitmesugused ahju tarbed. Keskkütteradiaatorid Kraanid ja ventiilid
Lisaks on ta korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega. Temast tehase elektrijuhtmeid, kaableid, plekki ja mitmesuguseid detaile. Alumiiniumist tehakse duralumiiniumi, kuhu lisatakse erinevaid metalle ja aineid ja nüüd metalli tugevus tõuseb. d) Vask on pehme metall, ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega. Peamine elektrijuhtme materjal. Lisaks veel erinevaid torusid, kraane ja plekki. Metallidest ehitusmaterjalid. Valtsmetall tooted on enim ehitusel kasutusel olevates metallmaterjalides. Need valmistatakse peamiselt terasest, vahel ka alumiiniumi ja vase sulameist. Näiteks tehakse profiilteraseid:ümarteras, leht-teras, karpteras, T-teras, rööpad jne. Tõmmatud toodetest tehakse traati ja peenemaid torusid. Valatud toodetest tehakse ahjutarbeid, kanalisatsiooniturisd. Sarrusterased terasvardad, mida kasutatakse betooni valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude
vormimine tsentrifugaaljõudude väljas. venitamisega) Olenevalt pöörleva vormi telje asendist eristatakse: 6) Mahtvormimisprotsessid - horisontaalne tsentrifugaalvalu, 1. Valtsimine - vertikaalne tsentrifugaalvalu. Survetöötlemise pidevprotsess (joonis: valts) Tsentrifugaalvalu eeliseks on võimalus saada Valtsimine produkt- valtsmetall: sisemise õõnsusega valandeid kärne kasutamata, - Plekk liigitakse: paks (4-160mm), õhukene (0,2- samuti poorsuse puudumine ja valandite täpsus. 3,9mm); foolium (0,2mm) Puudub - Torud: õmbluseta toru; keevitus toru vajadus valukanalite süsteemi järgi. - Spetsiaalsed valts toode: periodilised profiilid;
4. Kuidas jaotuvad malmid? 5. Malmi plussid ja miinused. 6. Millised tooteid valmistatakse malmist? (3) 7. Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)? 8. Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? 9. Teraste pos. Omadused. 10. Mida nim. korrosiooniks? 11. Kuidas saab vältida terase korrosiooni? 12. Vasest valmistatud ehitustooted 13. Alumiiniumist valmistatud ehitustooted. 14. Metallide töötlemisvõtted. 15. Valtsmetall tooted. 16. Valatud tooted. MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks.
terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt
9a). Tõmbamisel on pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on võimalikud deformatsioonid piiratud tõmbesilmast enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodeta- väljaulatuva profiili tugevusega. Seetõttu tõmma- vast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- takse tavaliselt külmalt, kui metalli tugevus- jt. metallide sulamid) valtsitakse. omadused on piisavad. Külmtõmbamisel toimub Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina metalli kalestumine (tugevnemine), kusjuures samal standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse sordi- ajal saavutatakse toote suur täpsus ja pinnasiledus. metalliks, lehtmetalliks (plekk), torudeks ja spet- Juhul kui tõmbamisel tooriku ristlõikemõõtmed siaalseteks valtstoodeteks (vt. ka p. 2.1). oluliselt ei muutu, ent eesmärk on profiili suur täpsus
Seejuures „istuvad“ poolhaagise rattad selleks ette nähtud süvendites nii, et nende täiendav kinnitamine pole alati vajalik. Poolkinnised vagunid ehk poolvagunid on ette nähtud suuregabariidiliste kaupade vedamiseks, nagu näiteks puit ja valtsmetall. Poolkinnistel vagunitel puudub lagi, kuid võivad olla uksed. (Pilt 4.23) Punkervagunid ehk hopperid on punkrikujulise pealisehitusega. Kinniste punkervagunitega veetakse tsementi, vilja, mineraalväetisi ja muid erinevaid ilmastiku mõjude eest kaitset vajavaid puisteaineid. Lahtiste vagunitega veetakse liiva ja killustikku. (Pilt 4.24)
annaabi.ee 
