Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KIVIMATERJALID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jagunevad kivimaterjalid?
  • Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi?
  • Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
  • Millistest protsessidest koosneb eh Keraamika tootmine?
  • Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa?
  • Kuidas valmistatakse san Tehnilist keraamikat?
  • Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest ?
  • Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid?
  • Kuidas valmistatakse betoone?
KIVIMATERJALID
Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid
2. tehiskivimaterjalid
2,1. keraamika e põletatud tehiskivid
2,1. põletamata tehiskivid
LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS
Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid .
Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi .
KASUTUSALAD
Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele.
Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise -, voodri-, katusekatte , teekatte- ja muid selliseid materjale.
LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI
Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri.
Massiivseteks jagunemine omakorda :
-suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud , hästi formeerunud kristallid , suurekristalliline, tihe;
- efusiivsed – maakoore peal voolanud, kiiremini jahtunud, poorsemad.
Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad
-sõmerateks
-tsementeerunuteks.
Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid , kivid , killustik , trepiastmed, kõnnitee äärekivid.
SETTEKIVI
Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus , on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive.
PAEKIVI
Paekivi on Eesti rahvuskivi , üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks.
Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms.
Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena.
MOONDEKIVIMID
Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid.
MARMOR
Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel.
LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE
Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega.
LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE
  • Murdmine
  • Purustamine
  • Klompimine
  • Tahumine
  • Saagimine
  • Hööveldamine
  • Lihvimine
  • Poleerimine
    LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED
  • Looduskivist toorplokid
  • Vundamendiplokid
  • Sise- ja välisseinamaterjalid
  • Plaadid
    1. Voodriplaadid
    2. Põrandaplaadid
    3. Trepiastmed
    5. Teematerjalid
    SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI
    Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel.
    • Mäeliivad
    • Uhtliivad
    • Lendliivad
    Kruusad
    • Mäekruusad
    • Uhtkruusad
    • Moreenkruusad
    Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul.
    TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI
    Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid.
    Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas.
    Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks.
    Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis , laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid.
    Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis.
    Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi .
    Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe.
    Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest:
    • Toormaterjali kavandamine
    • Massi ettevalmistamine
    • Töötlemine ja toortoodete vormimine
    • Toortoote kuivatamine
    • Toortoote põletamine
    • Toodete jahutamine
    • Toodete sorteerimine ja säilitamine
    KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED
    Harilik tellis
    Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad , ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel .
    Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist.
    Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid.
    TUGEVUS
    Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus
    TIHEDUS
    Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus.
    Külmakindlus . Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit.
    Õõnestellis
    Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks.
    Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides.
    Kergtellis
    Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel , tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head.
    Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides.
    Ahjupotid
    Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata . Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga.
    PÕLETAMATA TEGISKIVID
    Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena.
    Liigitused sideaine järgi:
    Lubi sideaine baasil valmistatakse:
    • Silikaatkivi
    • Silikaatplokid, - plaadid
    • Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon
    • Mullbetoon
    • Silikaltsiit.
    Silikaattellis
    Silikaatikivi valmistusprotsess:
    Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8-12 tundi.
    Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajad.
    Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. On odavam kui keraamiline tellis. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised .
    Silikaltsiit
    Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud , värsked murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind . Purustamine toimub desintegraatoris e. löökveskis.
    Jaguneb:
    • Tihe
    • Mullsilikaltsiidiks
    Põlevkivituhktooted ( väikeplokid , paneelid )
    Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1, jahvataks kuulveskis. Tuhaks on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lubja, 15-25% tsemendi mineraal ja 15-20% aktiivset kvartsi.
    Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit, valatakse vormidesse, mis lähevad eelaurutusele. Traatlõikusega lõigatakse detailideks ja siis 14 tunniks autoklaavi.
    Poorbetoonplokk (aeroc)
    Valmistatakse lubjast, tsemendist , liivast ja alumiiniumpulbrist. Valmistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel.
    Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal. Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindluse. Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Ei põle, ei mädane ega karda niiskust.
    Tooted:
    • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid
    • Armeeritud plaat
    • Suuremõõtmelised vaheseinad
    • Vaheseinaplaadid (800*400*80-100)
    • Ventilatsioonikanalite detailid
    • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid)
    • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtelised detailid jme
    • perforeeritud akustilised plaadid
    • lubi-kips kuivsegu

    Kipstooted
    Plussid:
    • odavus
    • kerge ehitada ja viimistleda
    • kiire kivinemine
    • hügieenilisus
    • halb soojajuhtivus
    • dekoratiivsus
    • väike tihedus ja mass
    miinused:
    • väike vee- ja niiskuskindlus
    • haprus väiketugevus
    tsementkivid
    Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid.
    Betooni valmistatakse:
    • aurutamisega
    • normaalkivinemisega
    • autoklaavimisega
    betooni koostisosad:
    kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks:
    • tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad
    • veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
    • külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
    • külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.

    Betoonikivid
    Betoonkivide all mõistetakse üldiselt:
    Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate . Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse -, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid.
    RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID
    Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga , tõmbesisejõud aga terasega.
    Vundamendiplokid:
    Sambad:
    • ruudukujulised
    • ristkülikulised
    • ringikujulised
    Seinaelemendid:
    • seinaplokid
    • seinapaneelid
    Moneeritavad vahelaed
    • armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid
    • eelpingestatud ribipaneelid
    • massiivplaadid
    • koorplaatidega komposiitlaed
    • talade ja plokkidega komposiitlaed
    • vaiad
    • fermid
    • raudbetoonkoorikud
    • talad
    • trepielemendid

    küsimused
  • Kuidas jagunevad kivimaterjalid?
  • Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi?
  • Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid .
  • Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
  • Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine?
  • Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa?
  • Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat?
  • Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi.
  • Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest ?
  • Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid?
  • Kipstoodete plussid?
  • Kipstoodete miinused?
  • Kuidas valmistatakse betoone?
  • Nimeta betooni koostisosad.
  • Nimeta betooni lisandeid.
  • Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
  • Vasakule Paremale
    KIVIMATERJALID #1 KIVIMATERJALID #2 KIVIMATERJALID #3 KIVIMATERJALID #4 KIVIMATERJALID #5 KIVIMATERJALID #6 KIVIMATERJALID #7 KIVIMATERJALID #8 KIVIMATERJALID #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maekungas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
    102
    docx

    Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

    dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega.

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    Keraamilised materjalid ja nende omadused
    3
    docx

    Keraamilised materjalid ja nende omadused

    betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7. Kuidas valmistatakse san . Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi? 9. Mille poolest erineb silikaltsiit tootmine silikaatkivide tootmisest? 10

    Ehitus
    Materjaliõpetus
    15
    rtf

    Materjaliõpetus

    Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata

    Kategoriseerimata
    Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas
    24
    docx

    Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

    a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad);

    Materjaliõpetus
    Ehitusmaterjalid - KT nr-1
    9
    doc

    Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

    leidub ehedana ja ka polümineraalide koostises), alumosilikaadid (päevakivid ­ nad lagunevad kergesti vees ja õhus sisalduva CO2 juuresolekul, kasut. peen ja jämekeraamika tootmiseks / vilgud ­ vettsisaldavad, laguneb õhu käes), magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid ­ aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel). Looduskivide tootmine: lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist (murdmine, vertikaalne kiilumine, lõhkamine või saagimine), töötluse järgi eraldatakse raid- ja abrasiivtöötlust. Raidfaktuurid: a) kalju faktuur (kivimi looduslik murdepind, ebatasasus kuni 15cm) b) mügaraline faktuur (kuni 5cm) c) rihvelfaktuur (peenelaineline, kuni 2mm kõrgused lained) d) voldiline faktuur (katkendlikud ebatasasused 0,5...1mm)

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid
    31
    doc

    Ehitusmaterjalid

    ..........................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................

    Ehitus alused
    Ehitusmaterjalid
    19
    docx

    Ehitusmaterjalid

    EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materja

    Ehitus alused
    Ehitusmaterjalide konspekt
    16
    docx

    Ehitusmaterjalide konspekt

    1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioon

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun