EHITUS KONTUKTSIOONID (0)

EHITUS KONTUKTSIOONID
VUNDAMENT
Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele.
Vundamendile mõjutavad:

• Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused
  
• Horisontaalne pinnasesurve
  
• Pinnasega edasiantav vibratsioon
  
• Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine
  
• Pinnasevee keemiline agressiivsus
  

Vundamendi tähtsus
Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna , arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega.
Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab

• Ehitise pragunemist
  
• Üksikosade purunemist
  
• Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust.
  

Vundamendi vajumine
Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm).
SEINA KOKTRUTSIOONID
SEINAD
Väliseinte ülesanne on:

• Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast,
  
• Tarindite kandmine,
  
• Kaitse ilmasikutegurite vastu,
  
• Tagada hoone energiatõhusus.
  

Hoone seintele esitatavad nõuded.

• Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel
  
• Sooja- ja õhupidavus
  
• Helipidavus
  
• Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele
  
• Ökonoomsus
  
• Arhitektuurne sobivus
  

Seinte liigitamine asukoha järgi.

• Välisseinad
  
• Siseseinad
  

Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi.

• Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt , vahelagedelt jne.
  
• Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
  
• Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses.
  
• Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge.
  

Seinte liigitamine struktuuri järgi

• Massiivseinad
  
• Kergseinad
  

Seinte liigitamine detailide suuruse järgi.

• Tellisseinad
  
• Väikeplokkseinad
  
• Suurplokkseinad
  
• Paneelseinad
  
• Karkass -seinad
  
• Puitkarkass ruumpaneelid
  

Seinte liigitamine materjali järgi.

• Looduskividest seinad
  
• Tehiskivi seinad
  
• Puidust seinad
  
• Metallist
  
• Klaasist
  

KIVISEINAD
Kiviseinte detailid.

• Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga .
  

Kivisente detailid.

• Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist.
  
• Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine.
  
• sillused – ehitise avad kaetakse sillustega.
  

Silluste tüübid:

r/b – st sillused

kihtsillused

kiilsillused

kaarsillused

• rõdu –hoone
  

välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon.

• Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja.
  
• Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
  
• Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid , ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele.
  
• Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja –fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma , renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks.
  
• Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal.
  

• Deformatsioonivuugid:
  

Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega.

Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni.
Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:

Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad;

Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane;

Uue ja vana hooneosade vahele;

Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral.
LOODUSKIVISEINDAD.

• Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks.
  

Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi - või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega.
Müürimine paekiviga on väga töömahukas.

• Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein
  
• Graniit ( raudkivi ) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel.
  
• Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam.
  
• Ilmastikukindel
  

TEHISKIVISEINAD
Tellised

• Keraamiline tellis, tsement - ja silikaatkivid
  
• Täistellised või õõnestelliseid
  
• Ühe käega haaratavad ja tõstetavad
  
• Kivide mass 4-6kg
  

Väikeplokid :

• Keramsiitbetoonist plokid , poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid.
  
• Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust
  
• Plokki tõstab üks tööline:
• Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg - seinteks .
  

Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne.
Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest.

• Tellisseinad.
  

Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist.
Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead.
Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm.
Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk)
Seotised .

• Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe.
  
• Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist.
  

Tellisseinad
Sidemed:

• Tellisseina erinevad kihtide vahel
  
• Tellisseina ja teiste tarindite vahel
  
• Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant)
  
• Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2)
  

Kergseinad
Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist.

• Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga.
  
• Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele.
  
• Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga.
  
• Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole.
  
• Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk)
  

Plokkseinad

• Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil
  

Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul.

• Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid .
  
• Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C,
  
• Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust.
  
• Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse.
  
• Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil.
  

Soojustatud raudbetoonist välispaneelid

• Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist.
  
• Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa.
  
• Väliskoor 70-85mm
  
• Soojustust üldjuhul 140mm
  
• Sisekoor 80-180mm
  
• Tellistest välisvooder 85mm
  
• Tuulutusvahe40mm
  
• Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm
  
• Min. villast soojustus 150mm
  
• Tellistest kandesein 250mm
  
• Krohv
  
• Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti
  

Rõhtpalksein

• Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.
  
• Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).
  
• Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.
  
• Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine ( mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine.
  
• Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks.
  
• Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega.
  
• Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil.
  
• Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga.
  

• Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks.
  
• Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lühinurgaks.
  

• Tüübid:
  

• Koerakaelatapp
  
• Sadultapp
  
• Järsknurk
  
• Norra tapp
  
• Mõõgatera nurk
  

Püstpalksein

• Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine.
  
• Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid.
  
• Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone , mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga.
  
• Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad.
  
• Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida.
  

Puitkarkasssein

• 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.
  
• Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832
  

Vahvärk sein

• Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel.
  
• Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale.
  
• Vahtvärk tarind oli levinud ulatuslikult juba keskkajal.
  

Puitkarkasssein

• Puitkarkassseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad.
  
• Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest.
  
• Karkassipostide ahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- ja aurutõkke paberi/ kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus.
  
• Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid:
  

• Platvormmeetod
  
• Posttalameetod
  
• Jätkuvpostidega karkass
  
• Tehases valmistatud elemendid.
  

Jätkupostidega karkass

• Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse.
  
• Postid seotakse horisontaalsete vöödega.
  
• Karkassi ruumiline jäikus antakse:
  

• Puidust diagonaalpostidega,
  
• Diagonaalvoodriga,
  
• Metalllehest ribadega,
  
• Jäikade ehitusplaatidega.
  

• Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm
  
• Kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides on see ehitusmeetod.
  

Platvorm – puitkarkass

• Platvorm- puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse kooruste kaupa:
  

• Kõigepealt valmib põrand
  
• Edasi tehakse seinakarkass
  
• Siis järgmise korruse vahelagi
  
• Kui jõutakse katuse kandetarinditeni ja lõpuks katuseni
  

• Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on sente ehitamisel tööplatvormiks
  
• Platvorm – puitkarkassi juures kasutatakse mõõtu lõigatud, kalibreeritud ja tüüpseid valmistooteid (võimalikult vähe eri mõõtmetega tooteid). See vähendab nii ehitusmaterjalide töötlust ehitusplatsil kui ka materjali kulu.
  

Seinaelementidest puitkarkassmajad

• Seinapaneelid:
  

• Suletud paneel , kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid.
  
• Avatud paneelid , mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavaliselt platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta .
  

• Paneelid montaaž ehitusplatsil käib kiiresti ja tarindi niiskumise oht on väike.7
  

Ruumelementidest puitkarkassmajad

• Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse.
  
• Mooduli suurust piisavad vadi transporditingimused:
  

• Laius kuni 5,3m
  
• Pikkus kuni 13,5m
  
• Kõrgus kuni 3,8m
  
• Kaal on 8 – 16tonni
  

KÜSIMUSED

Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi.

Mis on välisseinte ülesandeks?

Nõuded välisseintele.

Seinte materjalid.

Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi.

Tehiskivi materjalid.

seinte liigitus asukoha järgi.

Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi.

Mida nimetatakse vuukideks?

Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist?

Puitseinte liigitus.

Palkseinte liigitus.

Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi.

Seinte liigitus asukoha järgi.

Puitkarkass – seina joonis.

Soojustatud kiviseina joonis.

Seinte liigitamine struktuuri järgi.