Võrgu arvestamine Seina kõrgus 3m Seina laius 5m Mitu jooksvat meetrit on teil vaja selle seina armeerimiseks? 15 MEETRIT Välisseina kihid: seina kõrgus 3000mm Välisseina laius 7,5m Uks 2100mm x 1000mm ; aken 1000mm x 1000mm vahtpolüstereeni kinnitussegu vahtpolüstürool EPS 100mm = 10cm võrgu kinnitussegu tüüblid Serpo 395 (6tk/m2) armeerimisvõrk 1200mm (100mm ülekattega) välisnurga ja sisenurga tugevdus 2,5m nakkekrunt viimistlussegu Kasutatavad kulunormid: Serpo 405 (410) (25kg) vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks- 6kg/m2 Serpo 410 (25kg) võrgu kinnitussegu ~ 4kg/m2 (teine kiht ½ õhem) Serpo Primer 425 (1;3;10;201) nakkekrunt ~ 0,21/m2 Serpo Scratch 435 (25kg) viimistlussegu (2 mm tera) ~3,5 kg/m2 Arvutada materjalide kulu: Kuivsegu kotid, krundi liitrid, vahtpolüstürooli m2, armeerimisvõrgu jm, nurga tugevduse profiilide ja tüüblite tk. 71,9m2 on vaja katta krohviga. 71,9 / 6kg = 431,4kg = 1...
R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W Arvutan soojustuse sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga: Arvutan sõrestik sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga: 3. Leian kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse valemiga: 5 = (Valem 3) kus: Aa, ..
325 Põrandakatted 810 m2 550 445500,00 326 Isolatsioon 810 m2 52 42120,00 329 Muud 6743 sBm 29 195547,00 331 Kandvad välisseinad 546 m2 604 329784,00 334 Välisuksed- ja aknad 50 m2 3493 174650,00 335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]:
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]:
armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale aluskihi kuivamist pahteldatakse pind 2-3mm paksuste tasanduskihina. NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID- On väga hea soojus- ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal kondenseeruma ning kasu asemel tuleb kokku puutuda niiskuskahjustustega. VAHTPOLÜSTÜREEN VÕI MINERAALVILL
· Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid
Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt võibki öelda, et AEROC on puidu parimate omadustega kivi, mis erinevalt puidust ei põle, ei mädane ega karda niiskust. AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega.
o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused; 1 K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 1.25 m2K/W R2Puitroovits = = 2,5 m2K/W R2Puistevill = = 7,5 m2K/W R3 = = 0,125 m2K/W R4 = = 0,08 m2K/W R5 = = = 0,017 m2K/W R6 = = = 0,05 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W
- Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi.
Lühinurkade põhitüübid: - kalasabanurk vanim ja tuntuim - läbiulatuva hambaga nurk täisnurkselt paiknevate pindadega - peithammasnurk analoogiline läbiulatuva hambaga nurgale, kuid selle hammas ei ulatu nurga välisnurgani. Kandev sisesein peab olema väliseinaga hästi seotud, selleks et ta suudaks kanda lae ja katuse raskust. Ühtlasi toetab sisesein ka välisseina. Sisesein kuivab ja kahaneb rohkem kui välissein, seetõttu tuleb neid omavahel ühendavad tapid teha lõdvemad ja varamispilud siseseinas kitsamad kui välisseinas. Ühenduskohti saab teha mitmet mood, üldlevinuim on lasta siseseinade palkide otsad läbi välisseina välja ja teha ristumiskohale tavaline nurgaseotis (koerakaela-, lao- või järsknurk). Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad
Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud)
12 2. Graafiline osa. Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 Asendiplaani skeem (1:400) 2 1. korruse plaan (1:50) 3 2. korruse plaan (1:50) 4 Vaated (1:100) 5 Lõige 11 (1:50) 6 Katuse plaan (1:200) 7 Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 Vundamendi plaan (1:50) 9 Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 Laepaneelide plaan (1:50) 11 Sarikate plaan (1:50) 12 Lõiked 22; 33 ja 44 13 Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 Välisseina konstruktsioon VS1 15 Välisseina konstruktsioon VS2 16 Põranda konstruktsioon P1 17 Põranda konstruktsioon P2 18 Põranda konstruktsioon P3 19 Lae konstruktsioon L1 20 Uste ja akende spetsifikatsioon 13
Laudvooder 25 0,12 Joonis 1 Tabel 1. Leia: a) müüritise korrigeeritud soojus-erijuhtivus (d, W/(m*K) arvestades temperatuuri mõju T1= 10 ning T2= 20 seejärel b) leia välisseina soojusjuhtivus U ( W/m2*K) c) korrigeerida seda õhupiludest tingitud parandiga ((U''=0 ( W/m2*K)) ja külmasillast tingitud parandiga( välisseina välissein = 0,2W/m*K; välissein- põrand = 0,3W/m*K; katus- välissein = 0,2W/m*K) Lahendus: a) d = D * FT d = sooja- erijuhtivus D = Silikaattellise lamda FT = temperatuuri mõju arvestav tegur : FT = eft *(T2-T1)
Gootika stiil Gootika tekkis 12. sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Prantsusmaa on keskaegse teaduse ja luule sünnikoht. Stiili nimetus tinglik (tekkis 16-18 saj.). Siis oli terminil ,,gootika" halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ,,metsik", ,,kultuuritu", ,,barbaarne". Nimi võeti idagermaani hõimu gootide järgi. 13. saj. väljakujunenud feodalism ja naturaalmajandusei vastanud enam ühiskonna arengule ja nõuetele. Arenesid linnad, elavnes kaubandus, käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüs...
tuletõketega maksimaalselt 2400 m2 suuruse pindalaga osadeks, välja arvatud juhul, kui katuse aluskonstruktsioon kuulub vähemalt klassi A2-s1,d0 või kasutatakse B ROOF klassi kuuluvaidkatusekatteid. · (7) Nõudeid katusekatetele tuleb vajadusel käsitada koos aurutõkke ja isolatsiooniga. · § 16. Rõdu, lodza ja terrass · (1) Rõdu, lodza ja terrass peavad olema ehitatud nii, et tuli ei leviks: 1) piki välisseina välispinda; 2) välisseina konstruktsioonis; 3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. · (2) Rõdule, lodzale ja terrassile kohaldatakse lisas 7 toodud ehitise välisseina välispinna tuletundlikkuse nõudeid. · (3) Rõdu, lodza ja terrassi tulepüsivusajale kohaldatakse lisas 3 toodud ehitise kandekonstruktsioonile ettenähtud arvväärtusest 50%. · § 17. Ehitise konstruktsiooni pinnakiht ja kattematerjalid
soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele
Samuti oli mõnedes põhjalikult renoveeritud elamutes osa põrandaid välja vahetatud soojustatud ja põrandaküttega varustatud betoonpõrandate vastu. Soojustuse lisamine tõstab põranda sisepinna temperatuuri. Samas võib põrandaaluse ruumi temperatuur langeda, põhjustades suhtelise niiskuse tõusu. Sageli pole mõeldud ka põranda alt niiskuse ja radooni ärajuhtimise peale ning põranda õhupidavuse tõstmisele. Suureks probleemiks oli põranda ja välisseina liitekoha väike õhupidavus. 2.3 Välisseinad 2.3.1 Välisseinte tarindus Uuringus olnud hoonete välisseinte kandvaks osaks oli tahutud või tahumata rõhtpalk. Palkide vahed olid tihendatud taku, sambla või mineraalvillaga. Alumisi palke oli proteesitud või asendatud kividega kokku kuuel elamul. Kolmandik elamutest olid lisasoojustatud ja välisvoodriga, kolmandik ainult välisvoodriga ning ülejäänutel ei olnud peale palgi täiendavaid kihte.
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. KUNST: Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetav...
Veeauru osarõhk sees es==1192,5 (Pa) Veeauru osarõhk väljas ev== 48 (Pa) Leian veeauru osarõhud valemi järgi ex= es (es - ev) esi=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 740,72 (Pa) es1=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 689,52 (Pa) es2=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 635,31 (Pa) es3=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 584,11 (Pa) es4=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 273,88 (Pa) ese=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 48(Pa) 2.9 Kastepunkti tekkimise graafik Kastepunkt tekib välisseina 2. kihis, milleks on kivivill. Kastepunkt tekib umbes 636 Paskali juures. VARIANT C Joonis 4 3 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 3- Kivill 150mm 4- Kuivkrohv 13mm 3.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne.
Ülesanne 15. Leia temperatuuriindeks fRsi kui sisepinnatemperatuur (fotol tähistatud Sp1-na) on 3ºC, Siseõhutemperatuur on ti=+19,5ºC ja välisõhutemperatuur tv=-15ºC. Anna hinnang temperatuuriindeksi kriitilisusele hallituse seisukohast, kui tegemist on kõrge niiskussisalduse, suure elanike arvu ja halva ventilatsiooniga ruumiga. Lahendus: 3−(−15) f Rsi = =0,52 19,5−(−15) On oht hallituse tekkele. Ülesanne 16. Leia välisseina korrigeeritud soojusjuhtivus (Uc W/m2K) arvestades külmasildade mõju. Väärtu ÜLESANNE 16 s Ühik Korrigeerimata seina soojusjuhtivus U 0,12 W/mK Korterite arv 11 W/m2K Akende arv 33 W/m2K Akende mõõdud 3x1,5 m
Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt võibki öelda, et AEROC on puidu parimate omadustega kivi, mis erinevalt puidust ei põle, ei mädane ega karda niiskust. AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. AEROC TOOTMISPROTSESS AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega.
nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil.
kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele ehitati kiriku välisseina tugikaared .Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku kontsruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Transept ei eendunud tavaliselt nii palju kui romaani stiilis ,vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga erinevalt romaani kunstist. Ühe või paar apsiidi asemel oli kooril mitu väikest kabelit,mis moodustas kabelitepärja. Võrreldes
.. ~ 78,4 plaati + kulu 10% = 86,24 ~ 87 plaati Liimisegu Serpo 405: 47x(4+2) = 282 kg = 12 kotti segu Võrgu kinnitussegu Serpo 410: 47x(4+2) = 282 kg = 12 kotti Nurgatugevdused: 6+9 = 15 tk Nakkekrunt Serpo Primer 425: 47x0,2 = 9,4 l = üks 10 liitrine kott Viimistlussegu Serpo Scratch 435: 47x3,5 = 164,5 kg = 7 ämbrit ARMEERIMISVÕRK P = 2x(3,95)+2x(4,75) = 17,4 m 17,4x3 = 52,2m SISESEIN Sisesein: seina kõrgus (ssh) 2500, seina laius = välisseina laius-200 mm Ukse kõrgus (uh) 2100 mm, ukse laius (ul) 1000 mm; aken 1000x1000mm UKSED 1x2,1 = 2,1 m2 x 2 = 4,2 m2 AKEN 1x1 = 1 m2 SISESEIN S = (2x3,55)x(2x4,35) = 61,77 m2 ~ 62 m2 62 (4,2+1) = 56,8 m2 Serpo 405 25 kg kott, kulu 4+2 = 6 kg/m2 Võrgu kinnitussegu Serpo 410 25 kg kott, kulu 4+2 = 6 kg/m2 Serpo Primer 425 nakkekrunt (1, 3, 10, 20 l kott) 0,2 l/m2 Serpo Scratch 435 viimistlussegu 25 kg ämber, 3,5 kg/m2
tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad
Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus VLK dimensioneerimisel võetakse arvesse kasuskoormuse suurenemist, seetõttu on kandva armatuuri arvutamisel arvesse võetud lisakoormust.
tekkivatele termilistele pingetele. Tule levik naaberehitistele: Tulekahju levimine ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimturvalisust etga põhjustada liigseid majanduslikke või ühiskondlikke kahjusid. Ehitiste vaheline. Kuiehitistevaheline tuleohutuskuja on alla 8 m, tuleb ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Kui kuja on üle 8m, siis üldjuhul hoonetele lähedusest tingitud tuletõrjetehnilisi nõudeid ei esitata. Väikehoonete lähestikku ehitamine välisseina nõuded. Kuja mõõdetakse välisseina välispinnast. 2. Tulemüüri olemasolul tuleohutuskuja ei normeerita. Evakuatsioon: Evakuatsioonina käsitatakse määruse tähenduses kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele
Tule levik naaberehitistele Tulekahju levimine ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimturvalisust et põhjustada liigseid majanduslikke või ühiskondlikke kahjusid. Ehitiste vaheline. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja on alla 8 m, tuleb ehituslike või muude abinõudega takistada tule levikut. Kui kuja on üle 8m, siis üldjuhul hoonetele lähedusest tingitud tuletõrjetehnilisi nõudeid ei esitata. Väikehoonete lähestikku ehitamine välisseina nõuded. Kuja mõõdetakse välisseina välispinnast. 2. Tulemüüri olemasolul tuleohutuskuja ei normeerita. Evakuatsioon Evakuatsioonina käsitatakse määruse tähenduses kasutajate sunnitud väljumist ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral. Evakuatsiooni tagamiseks peab ehitistes olema vastavalt nende kasutamisotstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja
Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga
2 Lähteandmed Soojuskadude arvutamisel leida välispiirete pindalad kasutades joonistel toodud hoone plaane ja vaateid. Välispiirete pindalad leida hoone plaanil antud välismõõtmete abil. Lähtesuurustena arvestada järgmiseid parameetrite arvulisi väärtuseid: Tähis Väärtus Nimetus ts 22 °C Siseõhu temperatuur tv -20 °C Välisõhu temperatuur Uvs 0,20 W/(m2·°C) Välisseina soojusläbivus Ua 1,5 W/(m2·°C) Akende soojusläbivus Uu 1,5 W/(m2·°C) Uste soojusläbivus Ukl 0,15 W/(m2·°C) Katuslae soojusläbivus Up 0,12 W/(m2·°C) Põranda soojusläbivus redutseeritud kasutamiseks koos välisõhu temperatuuriga n 0,5 h-1 Õhuvahetuse kordarv st 0,8 Ventilatsiooni soojustagasti kasutegur Rakett 21 Ehitusinseneri kodutöö
ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi
Samuti on materjal väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel. Lühidalt võibki öelda, et AEROC on puidu parimate omadustega kivi, mis erinevalt puidust ei põle, ei mädane ega karda niiskust. AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm Plus saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm Plus välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. Firmast Aeroc AS on välja kasvanud 1991
hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas
moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse omavaheline arhitektuurne sobivus, samal ajal jälgides, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse. Täna võiks suurimaks soojusläbivuseks võtta sokli seinal 0,2 W/m 2K ja välisseinal 0,15 W/m2K.
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile. Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Enne pärisvõistluse algust näidati oma oskusi nüride relvadega. See aitas
42. Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste
Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa
Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele.
hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui
Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist.
motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared. Tugipiilari otsas asus kaunistustornike, mida nimetatakse fiaaliks. Fiaal oli kaunistatud krabidega. Portaali juures oli 2 läänetorni ja nelitise kohal nelitistorn. Kiriku fassaadid olid väga rikkalikult kaunistatud skulptuuride ja raidkivi mustritega. Fassaadil paiknes ka nn. kuningate galerii. (Piibli kuningate kujud). N: Jumalaema kirik Pariisis. Fantastiliselt rikkalikuks läksid kaunistused hilisgooti ajal. Võlve katsid siis tihedamustriline
Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse. Puitkarkasspiirete ehitus Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivas õhukanalid, kus korstna-efekti või tuule mõjul hakkab õhk liikuma Tarindite liitekohtades-seina ja vahe-või katuselagede sõlmedes või välisseina nurkades-tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid. Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu-ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti Küsimused 1.Mis on välisseinte ülesandeks? 2.Nõuded välisseintele? 3.Seinte materjalid? 4.Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi 5.Tehiskivi materjalid 6.Mida nimetatakse vuukideks? 7
nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Surmakella lõi kloostrile Liivi sõda(1558-1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri lammutamist strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu lammutamisideed ei teostatud. Oli ju aasta varem (1559) samadel põhjustel lammutatud ka Jaani seegi kirik. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene
saj. “vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks". Perspektiivportaal- reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Lööv- kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes). Mitmelöövilistes hoonetes eristatakse kesklöövi ja kõrval- ehk külglööve. Kesklööv ehk pealööv on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga. Kesklöövil on iseseisev katus ja valgmik, mille akendest pääseb valgus ruumi keskele. Kesklööv on külglöövidest kõrgem. pilaster- lame püstine seinasammas. See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud.
küttega kaetakse soojuskaod välisõhu temperatuurist kuni tasakaalutemperatuurini tB Infiltratsiooni erisoojuskadu Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone õhulekke arvu suurusest (m3/(h*m2) Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone köetava karbi välispiirete pindalast Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus Akna külmasild on seda väikesm, mida rohkem on akna leng avatäites väljast poolt
Trevi purskkaev on ka Rooma kõige kõrgem purskkaev. Käisin vaatamas ka Püha Peetri katedraali mille Constantinus Suur lasi püstitada 342 a. Lagunenud kujul säilis vana pühakoda paavst Julius II valitsusajani. Julius II otsustas pühakoja taastada. 1100 aasta vanuse Rooma Peetri katedraali ümberehitamine toimus aastatel 1506 - 1626. Huvitav oli ka Colosseum. Tema põhiplaan on ovaal ja tema kõrgus on 48m. Tema ehitusmaterjaliks oli betoon , tellised ja lubjakivi välisseina katab marmor. Tahtsin kindlasti näha ka Rooma Panteon sest see on rooma ainus säilinud ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
