Seinad (0)

Seinad
Välisseinte ülesanne on:
Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast,
Tarindite kandmine,
Kaitse ilmastikutegurite vastu,
Tagada hoone energiatõhusus.
Hoone seintele esitatavad nõuded.

• Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel.
  
• Sooja- ja õhupidavus.
  
• Helipidavus .
  
• Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele.
  
• Ökonoomsus.
  
• Arhitektuurne sobivus .
  

Seinte liigitamine asukoha järgi.
Välisseinad
Siseseinad
Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi.
Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt , vahelagedelt jne.
Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses.
Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge.
Seinte liigitamine struktuuri järgi.

• Massiivseinad.
  
• Kergseinad.
  

Seinte liigitamine detailide suuruse järgi.

• Tellisseinad
  
• Väikeplokkseinad
  
• Suurplokkseinad
  
• Paneelseinad
  
• Karkass -seinad
  
• Puitkarkass ruumpaneelid
  

Seinte liigitamine materjali järgi.

• Looduskividest seinad
  
• Tehiskivi seinad
  
• Puidust seinad
  
• Metallist
  
• Klaasist
  

Kiviseinad
Kiviseinte detailid.
Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga.
Kiviseinte detailid

• Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist.
  
• Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine.
  

Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega.
Silluste tüübid:
r/b-st sillused
Kihtsillused
Kiilsillused
Kaarsillused
Rõdu - hoone välispinnast väljaulatuv tarandatud ( konsoolne ) kandekonstruktsioon.
Ärkel - välisseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja.
Lodža - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega.
Nišš - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele.
Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja - fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma , renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks.
Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal ( gooti arhitektuur ).
Deformatsioonivuugid:
1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega.
2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodata erinevate vajumiste. Vajumisvuugiga ''lõigatakse'' hoone täielikult läbi - katusest kuni ehitise aluseni.
Kiviseinte detailid.
Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik:
1) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad;
2)Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane;
3) Uue ja vana hooneosade vahele;
4) Vundamenditaldmiku järsu laiendamise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral.
Looduskiviseinad

• Paekivi on küllalt tugev, külma- ja niskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks .
  Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi - või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega.
  

Müürimine paekiviga on väga töömahukas.

• Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein:
  
• Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid .
  
• Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana.
  
• Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega.
  
• Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püstvuugid.
  

• Graniit ( raudkivi ) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel.
  
• Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust-nõudvam.
  
• Ilmastikukindel.
  

Tehiskiviseinad

• Tellised
  
• Keraamilineitellis, tsement - ja silikaatkivid
  
• Täistellised või õõnestelliseid.
  
• Ühe käega haaratavad ja tõstetavad.
  
• Kivide mass 4...6 kg.
  

Väikeplokid:

• Keramsiitbetoonist plokid , poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid.
  
• Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust.
  
• Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg.
  

• Tellisseinad liigitakse massiiv - ja kerg- seinteks .
  

Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne.
Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest ( kergbetoon , puistematerjal, soojusisolatsioon ).
Tellisseinad.
Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist.
Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead.
Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks.
Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm.
Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer - või kantvuuk).
Tellisseinad
Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis laduda niiviisi, et püstvuugid oleksid kaetud ülemise kihi kividega.
Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest.
Seotised
tuntakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihilises nn. plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Alumise kihi põikvuugid on ülemise kihi põikvuukidest nihutatud 1/4 tellise võrra, pikivuugid aga 1/2 tellise võrra.
Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist.
Kuuekihilise seotise koral võib müüritise külgpinnal näha vaheldumisi viit piki- ja üht põikikivirida. Seejuures kaetakse nelja kihi põikvuugid järgmise kihi pikikividega 1/2 tellise pikkuse võrra, viienda pikikivikihi vuugid aga järgmise kihi põikikividega 1/4 tellise võrra. Seina sisemine osa, nn. täidisread võivad kuuekihilise seotise puhul olla laotud neljast pikikivikihist, mis seotakse 5-nda ja 6-nda kihi põikikividega.
Tellisseinad
Sidemed:
Tellisseina erinevate kihtide vahel.
Tellisseina ja teise tarindite vahel.
Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivira tagant)
Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-5tk/m2)
Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist.
Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga.
Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga.
Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole.
Kegseinad.
Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni , soojapidava puiste või isol. plaatidega. Välimised ja sisemised seinakesed seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega (sarrustatud rõhtvuuk).
Tehiskiviseinad
Boorbetoontooted
Keramsiitbetoonplokid
Silikaatkivid
Põletatud keraamilised kärgtellised
Betoonkivi
Plokkseinad
Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 2-3 korruselise hoone ehitamist või kõrgemate hoonete ülemiste korruste ehitamist.
Plokke võib kasutada ka korruste vaheseintes või mittekandvates välisseintes.
Kuna tehnoloogiliselt võimalustest tulenevalt valmistatakse ainult teatud standardsete mõõtmetega tooteid tuleb tasub projekteerimisel jälgida moodulite mõõtusid.
Poorbetoonplokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse.
Teistest materjalidest plokke laotakse tsement-või lubitsementmördil.
Plokid kuivades kahanevad (0,3mm/m)
Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida:
Minimaalselt iga neljas vuuk.
Kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida.
Aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind.
Sillused
Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala , kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse.
Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid.
Talasillus
Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust.
Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine.
Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid
Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist.
Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav.
Väliskoor 70-85mm
Soojustust üldjuhul 140mm
Sisekoor 80-180mm
Suurplokkseinad
Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8-korruseliste hoonete ehitamisel .
Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30- 40cm .
Puitseinad
Puithoone seinad võib jagada:
Massiivne palksein:
Rõhtpalksein
Püstpalksein.
Topeltplanksein.
Rõhtprussein.
Kergkarkass täidissein:
Jätkuvpostidega karkass.
Platvorm karkass.
Tehaselementidest.
(seina- ja ruumelementidest) hooned.
Rõhkpalksein
Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine ( mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine .
Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid, mille:
vahekaugus on 1,2m (maks. 2,5 m)
Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega.
Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga.
Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks.
Rõhtprusssein
Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud
prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja
alumisse serva on freesitud ühe- või kahekordne sulund.
Prusside paksus on 8- 12cm . Rõhtprussidest võib
valmistada ka seina, kus kahe prussikihi vahel on
lisasoojustus.
Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni
ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse.
Püstpalksein
Ehitamine on rõhtpalkseina omasr kergem.
Puitkarkasssein
14. sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult - palkehitiste asemele tulid sõrestiktarandid.
Puitkarkasseinad võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad.
Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest.
Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel:
platvormmeetod:
posttalameetod:
jätkuvpostidega karkass:
tehases valmistatud seina- või ruumelemendid.
Platvorm-kergkarkass on kandev seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa:
Platvorm-puitkarkassi juures kasutatakse:
mõõtu lõigatud.
kalibreeritud.
tüüpseid valmistooteid
Väiksem ehitusmaterjalide töötlust ehitusplatsil.
Väiksem materjali kulu.
Ruumelementidest puitkarkassmajad
Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas
ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse
Puitkarkasspiirete kui kergseinte soojus - ja niiskusrežiim erineb
oluliselt massiivseinte niiskusrežiimist – paks ja massiivne sein on
siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev
ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojusja
niiskustehniline toimivus.