Concerto grosso Marianne Lainemäe Kairit Siilak Kohtla-Järve 2014 Tähendus Concerto grosso (itaalia keeles „suur kontsert“) on esimene orkestrižanr. Concertino- väiksem pillide grupp Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba.
vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja
Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Barokiajastu vokaalmuusika 1. Soololaul- retsitatiiv. Kõnelähedane laul, arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. 2. Aaria- lauldi alguses ainult lauto, basso continuo pillirühma või mõne suurema ansambli saatel
saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest?
*muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites.
VIOLA DA GAMBA Gerli Soom LÄHEMALT Tšello eelkäija Poogenkeelpillid Arenes välja 15.sajandil 16.-18. sajand- Barokk ja renessans Vihueelane HÄÄLESTUS Kvardid Bassgamba: D-G-C-E-A-D Tenorgamba: G-C-F-A-D-G Võrdtempereeritud häälestus VIOLA DA GAMBA TÄNAPÄEVAL Huvi amatööride seas Sobilik alles alustajatele Viini ülikool ,,Orpheon’’´i barokkorkester VIOLA DA GAMBA JA TŠELLO LISAD https:// www.youtube.com/watch?v=r3onO9ZG7io KASUTATUD ALLIKAD Õhtumaade muusikalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Viola_da_gamb a
Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED · Orkestri juhatamine · Muusika tempo andmine
Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine 1680 1740 hiline periood, ajastu kõrgaeg Kujunes välja barokkorkester, mida juhatas klavessiinimängija. Muusika on mõeldud ettekandmiseks-kuulamiseks. BAROKIAJAL SÜNDIS OOPER! Barokiajastu heliloojad Itaalias: Claudio Monteverdi Antonio Vivaldi Alessandro Scarlatti Saksamaal: Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Barokk Kuningas tantsib Le Roi Danse King is Dancing (2000) - Farinelli (1994) Kõik elu hommikud / (1991) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Girl with a Pearl Earring (2003)
- puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID
vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu; ilus; renessanss taassünd; monoodia; Glucki ooperireform;
saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika · Piano, forte vaheldumine · Instrumentaalmuusika populaarsuse kasvamine · Pillide tormiline areng · Kujunes välja barokkorkester · Muusika muutus rõhutatult tonaalseks · Kontserdid publikule · Tekkis professionaalsete muusikute klass · Homofooniline mitmehäälsus · Cremona viiulimeistrid · Zanrid/vormid: ooper, oraatium, kantaat, passioon, kirikukontsert, concerto grosso, fuuga, süit · J.S.Bach, G.F.Händel, C.Monteverdi, A.Vivaldi BACH HÄNDEL
Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii
Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt. Ooper- muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes
Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande d)gigue (ziig) Barokkorkester- nelja häälne orkester Johann Sebastian Bach 1685-1750: lemmikpillid orel ja viiul; ei kirjutanud oopereid; teosed: ,,H-moll missa" ,,Matteuse passioon" ,,Dokaata d-moll" HTK vihik- hästi tempereeritud klaviir Händel: oratoorium ,,Messias" (,,Halleluuja"- inglise keeles) orkestrisüit: ,,Veemuusika" ,,Tulevärgimuusika"- kuninga tellitud süit, milles võisid olla ainult sõjaväepillid (puhk. löök.) Händel tegi selle hiljem ümber ja pani keelpillid juurde
14) Mida tähendab „tempereeritud häälestus“? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks – igast noodist on võimalik alustada duur- ja moll-helistikke ning igat nooti saab kõrgendada ja madaldada. 15) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne
Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana, kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 12) Millistes zanrides kirjutas Bach? Mis zanris ta ei kirjutanud
loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2 kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või
Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER
Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli.
a. sündinud Haapsalu Vanamuusikafestivali hinnatakse omas zanris üheks kaalukamaks Eestis ning see on köitnud paljude nimekate muusikute tähelepanu kogu Euroopas. Haapsalu Vanamuusikafestival kuulub ka Kesk-Euroopa Vanamuusika Festivalide Ühendusse (CEFEMA). See näitab, et Haapsalu Vanamuusikafestival on tähtis üritus, mida tuleb edaspidigi au sees hoida. Festivali alalisteks kollektiivideks on parimatest eesti noortest lauljatest koosnev Haapsalu Festivalikoor ja Tallinna Barokkorkester, kes esinevad nii vokaalsuurvormide koosseisus kui ka omaette kavadega. Aastate jooksul on hinnatumate Eesti solistide ja ansamblite kõrval esinenud kogu maailmas tuntud ja hinnatud ansambleid, nagu gamba-ansamblid Phantasm ja Fretwork (Suurbritannia), Baroque Fever (Taani), Pariisi Gregoriaani Koor, väljapaistvad solistid, nagu Marcel Ponseele ja Paul Dombrecht (oboe), Lucy van Dael ja Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch (viiul), Emma Kirkby (sopran), Hans-Jörg
Uku Joller esineb iga aasta Haapsalu vanamuusikafestivalidel. Praegu on ta Eesti Kammerkoori koosseisus. Dirigent Daniel Reuss on alates 2008. aastast Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent.Reuss on õppinud dirigeerimist Rotterdami konservatooriumis Barend Schuurmani käe all. Ta on andnud kontserte koos kooriga Austrias, Saksamaal, Sotimaal ja Prantsusmaal. On teinud koostööd muusikakollektiividega nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester ja Corelli Barokkorkester. On välja kujundanud koorist professionaalse kollektiivi. 2003-2006 oli ta Berliini RIAS Kammerkoori peadirigent. Külalisdirigendina on juhatanud Consertgebouw Kammerorkestrit, Berliini Akademie für Alte Musik'ut, Concerto Kölni, Schönberg Esemble'it, Hollandi Raadio Koori, Stavangeri Sümfooniaorkestrit, Viotta Esemble'it. Minu arvates oli konsert väga hea. Muusika oli väga meloodiline ja ilus. Halb oli see, et muusikapalad venisid liiga pikaks
11)Mida tähendab ,,tempereeritud häälestus"? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada. 11) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 1)barokktrio kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid, mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse
Olenevalt pillide valikust ja esitatavast muusikast eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli- rahvapilli- jazz- ja teisi orkestreid. Orkestrist tänapäevases mõistes võib rääkida alles 17. sajandi teisest poolest (barokiajastu). Tollane orkester oli väike, põhirühma moodustasid keelpillid, millele lisandus klavessiin. Vajaduse korral kaasati ka puhkpille. Orkestrir juhatas tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. Corelli Barokkorkester Sümfooniaorkestri (kr k symphonia- kooskõla) põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival
kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas
laul ja pillimuusika olid musitserimine. taalmuus. populaarsuse osa rüütlikultuurist kasv; pillide tormiline õukonnas areng; orkestrimuusika buum; kujunes välja barokkorkester (basso continuo); muus.muutus rõhutatult tonaalseks (duur, moll). Muusikale iseloomulikud liikumis-
meloodiapilli ja generaalbass (basso countinua), mis omakorda koosnes vähemalt kahest pillist. Trio ei tähendanud mitte pillide vaid partiide arvu, sest pille pidi selles koosseisus olema vähemalt neli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe või flööt, ühe harmooniapillina kasutati sageli klavessiini. Samal põhimõttel pandi kokku ka suuremaid koosseise, pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele. Kujunes välja barokkorkester, mis levis kogu Euroopas. Instrumentaalmuusikasse tulid iseseisvad muusikažanrid. Instrumentaalkontsert Barokiajastul sündinud kontserdistiil tõi endaga kaasa ka uusi muusikateose liike, mis olid mõeldud publikule esitamiseks ja millega esineja sai näidata oma meisterlikkust. Peamiseks selliseks teoseks sai kontsert ja selle eriliigid. Kontsert on 3-osaline muusikateos solistidele ja orkestrile. (Soolokontserdis on üks solist.) Kujunes välja printsiip, et 3-osalise teose II
Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte
(kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka
(kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka
· Tallinna Muusikakeskkool Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor: Timo Steiner ) · Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija ) 19. Orkestrid ja nende dirigendid : · Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali · Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee ) · Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja · Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk · Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali · Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www.enso.ee ) dirigent : Neeme Järvi · Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ; Kunstiline juht: Arvo Volmer , Direktor: Aili Roose
annaabi.ee 
