pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud ETV tütarlastekoorile, kellega ta on võitnud mitmeid kõrgeid auhindu nii Eestis kui välismaal. Ta on olnud üldlaulupidudel mudilaskooride ja lastekooride üldjuht ning noorte laulupeo "Ilmapuu" (2007) kunstiline juht. Aarne Saluveer on Tallinna Georg Otsa nimelise
sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega "Arvo Pärdi sünnipäevakontsert". Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi
Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid
tunnustataks kui vabat riiki. Sõna võttis eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik. Rahvas elas laulule väga kaasa. Lauldi ja õõtsutati kätega. Isegi presidendipaaril olid sõnad peas ja laulsid kaasa. Siis
Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18. Tantsupidu /tulemas 11. Noorte Laulupidu
mille kindlate seinte taga on peidus need patsiendid, keda painab juba väljakujunenud psühhoos - luulud, meelepetted ja paanikahood. «Kümme aastat tagasi ma tõenäoliselt ei küsinudki seda küsimust, et kas te teete kanepit või amfetamiini, mis seos on teil seentega ja nii edasi. Nüüd on meil see igapäevane küsimus ja pigem on nagu üllatus see, kui keegi ütleb, et mina seda ei tee või ma olen kaks korda proovinud,» ütles psühhiaater Erika Saluveer. Arvatakse, et kanep on süütu mõnuaine. Üldlevinud arusaama järgi ei tekita ta sõltuvust ning isegi viin ja sigaretid on ohtlikumad. Statistiliselt võib see isegi tõsi olla, kuid kanepi ohutuse müüdis leidub siiski drastilisi erandeid. Seni on avalikkuse eest varjus püsinud fakt, et viimastel aastatel on Seewaldi klientuuris toimunud märkimisväärne muutus. Üha rohkem satub sinna neid, kelle vaimu tegi haigeks kanep.
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare
Võib tekkida oht, et neil lihtsalt lubatakse endast vabalt rääkida. Kuid rühmateraapia võimaldab ka ohutult vastandada kõigi käitumist ning paljastada varjatud vajadusi ja tundeid. Samal ajal on nartsissistliku häirega patsientidel võimalik näha, kuidas nende käitumine mõjutab teiste oma, ja nad võivad esimest korda elus olla siiralt kaasatud teiste probleemidesse. (Kernbergi & Kohut, viidatud J.Tormi 2007 järgi) Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater-psühhoterapeut Erika Saluveer märgib, et nartsissistliku häirega inimene tuleb harva psühhoteraapiasse sellepärast, et saada paremaks pereliikmeks, sõbraks või kallimaks. Küll aga võib selline inimene tajuda, et tema suhetega on midagi lahti, ja ta püüab seda koos psühhoterapeudiga uurida. Nartsissistliku inimese teraapia on pikaaegne ja kestab enamasti aastaid. See nõuab kannatlikkust nii terapeudilt kui ka patsiendilt ja sisaldab teadmist, et keegi meist ei ole
Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent. Sõnad: Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mai 1819 ja suri 13.juuli 1890 . Ta oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Sõnum videost: Laul peab käima hoogsalt. "Mu Isamaa ,Mu Õnn Ja Rõõm" pärast mu isamaad on koma ja siis hakkab hääl tugevnema koos punkteerimisega. Alati ja Surmani sõnade juures tuleb küsida esimeste nootide juures toetust. Muutus lõpus võiks olla väga reljeefne. Laulu seletas lahti dirigent Aarne Saluveer. 4 Minu Arvamus: Tegemist on siiski Eesti hümniga ja meie kõikide jaoks on selles laulus sügav tähendus. Laul räägib sellest, kui kallis on meile ikkagi meie Isamaa ja , et see on meile kõige ilusam, tähtsam ja armsam igavesti. Me oleme siin sündinud ja võitleme oma kodumaa pärast kuni surmani, oleme truud. Me soovime oma Isamaale alati kõige paremat nii heas kui ka halvas. Mina ise austan seda laulu väga. Info mujalt :
· Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rävala pst. 16, 10148 Tallinn (Rektor: Peep Lassmann ) · Tallinna Ülikool Narva mnt. 25, 10120 Tallinn (Rektor: Rein Raud ) · Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Posti 1, 71004 Viljandi (Rektor:Anzori Barkalaja ) · Tallinna Muusikakeskkool Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor: Timo Steiner ) · Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija ) 19. Orkestrid ja nende dirigendid : · Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali · Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee ) · Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja · Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk
718 678 Sagim Janar Pärnu 03:42:18 M21 1103 963 Saksing Siim Tartu 04:01:23 M21 980 970 Saksniit Priit Harju 03:55:17 M21 2213 737 Salikovs Semjons Läti 05:15:48 M21 2122 1658 Salk Marek Pärnu 05:03:09 M21 1358 1912 Salo Heiki Tartu 04:12:43 M21 1749 2124 Salum Siim Tartu 04:34:09 M21 2144 1528 Saluveer Lauri Viljandi 05:05:47 M21 879 563 Samarüütel Andres Tartu 03:50:21 M21 125 156 Sander Marek Pärnu 03:05:26 M21 188 211 Sarakovs Renars Läti 03:10:23 M21 1912 2754 Sarapuu Sten Tallinn 04:46:31 M21 1978 2759 Sarmet Margus Harju 04:51:43 M21 229 665 Sars Martins Läti 03:12:45 M21 1388 2103 Saue Eero Tallinn 04:14:18 M21
Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon,
Rodriguez-Prieto, I., Fernandez-Juricic, E. 2005. Effects of direct human disturbance on the endemic Iberian frog Rana iberica at individual and population levels. Biological Conservation, 123 (1), 1-9. Roosaluste, E. 1988. Измения растительново покрово на территориях вийдумяэского и нигулаского заповедников. Автореферат. Вльнюс. Roose, A., Saluveer, E., Tiru, M. 2008. Mobiilpositsioneeritav külastusseire LKK Tartu- Jõgeva regiooni kaitsealade. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2007. aasta looduskaitseprogrammi projeks nr 36. Tartu. Ross, J. 2005. Visitor counters in parks: management practice for counter calibration. Department of Conservation Technical Series 33. Department of Conservation, Wellington. 34 p. Rupf-Haller, R., Wernli, M. & Filli, F. 2006
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
