Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja (0)

Kristel Voltenberg
Eesti Advokatuur – 
kutseorganisatsioon 
ja avaliku halduse kandja 
Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses 
Ladina keelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „ advokaat “, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh-
tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvus vaheline advokatuure 
ühendav organisatsioon  International Bar Association  (ametlik lühend IBA) on advokaadi  kutset kirjelda-
nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksik isik, organisatsioon või riik, 
on olla klientide usaldus väärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio-
naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õiguse mõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab 
advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi erilist rolli ühiskon-
nas, milleks on ennetada ja tõkestada konfl ikte ning tagada, et ilmnenud konfl iktid lahendatakse kooskõlas 
tsiviil õiguse, avaliku õiguse või kriminaal  õiguse üldtunnustatud põhimõtetega, edendada õiguse arengut, 
kaitsta vabadust, õiglust ja õigus riiki.*2
Lähtuvalt advokatuuriseadusest*3 (AdvS), mis sätestab advokaatide, advokatuuri assotsieerunud liik-
mete ning välis riigi advokaatide tegevuse õiguslikud alused (§ 1), võivad advokaadi kutse nimetuse all Eestis 
alaliselt õigus teenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liikmed (§ 22 lg 3). Käes  olevas artiklis käsitletakse 
Eesti Advokatuuri kui kutseühendust ja avaliku halduse kandjat ning uuritakse, kuidas peegelduvad nime-
tatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus. Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu-
suunad perioodiks 2011–2020*4, mille välja töötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise 
üles ehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevus põhi mõtted, võttes alu-
seks nii seadusest, rahvus vaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. 
1. Üldised põhimõtted
AdvS § 2 (advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund) lõige 1 sätestab: „Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juu-
nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutse ühendus õigus teenuse osutamise 
korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmiseks.“*5 Seega on 
 seadusega määratletud kaks põhilist valdkonda, milleks advokatuur on ellu kutsutud ja kus ta tegutseb. 
Need on:
−  õigusteenuse osutamise korraldamine era- ja avalikes huvides ning
−  advokaatide kutse alaste õiguste kaitsmine.
1  Ladina-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 1986, lk 59. Vt ka Eesti nõukogude entsüklopeedia . 1. kd. Tallinn: Valgus 1985, 
lk 64.
2  IBA International Principles on Conduct for the Legal Profession, lk 10. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/?id=138 .
3  RT I 2001, 36, 201; RT I, 14.03.2011, 3.
4  Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad . Periood 2011 kuni 2020. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/4686/
Advokatuuri+arengusuunad+2011-2020.pdf. 
5  Siin ja edaspidi autori rõhutused.
JURIDICA  VII/2011
487
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
AdvS § lõige 2 kohaselt on advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik. Advokatuur juhindub oma 
tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigus aktidest ja headest tavadest (AdvS § 2 lg 3) ning regist-
reeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud 
korras (AdvS § 2 lg 4).
Seoses Eesti vastu võtmisega Euroopa Liitu sai Eesti Advokatuur 1. mail 2004 Euroopa Liidu Advokatuu-
ride ja Õigus liitude Nõukogu (ingl k The Council of Bars and Law Societies of Europe , ametlik lühend CCBE) 
täisliikmeks. Seetõttu lähtub advokatuur oma tegevuses lisaks riigisisestele seadustele ka Euroopa Liidu 
õigus aktidest, CCBE aktidest, eeskätt viimase poolt vastu võetud Euroopa advokaatide eetika  koodeksist*6 
ning Euroopa õigus kutse tuum põhi mõtete hartast.*7 Advokatuuri eetika koodeksi välja töötamisel on alu-
seks võetud ka nõuded, mille on kehtestanud IBA, mille liikmeks Eesti Advokatuur on alates 1991. aastast. 
Mõnest põhiprintiibist ja -nõudest alljärgnevalt lähemalt.
Advokatuuride kui advokaatide kutse ühenduste jaoks on kõikjal oluline seaduse tasandil tagatud tegut-
semine omavalitsuslikel põhimõtetel. ÜRO Peaassamblee kiitis oma 14. detsembri 1990. a resolutsiooniga 
nr 45/121*8 ja 18. detsembri 1990. a resolutsiooniga nr 45/166 heaks*9 advokaaditöö põhiprintsiibid *10, 
kutsudes liikmesriike neid arvesse võtma oma riiklikus seadus andluses ja praktilises töös. Põhiprintsii -
pide preambuli kohaselt on ette nähtud kõikide isikute inim õiguste ja põhiliste vabaduste piisava kaitse 
tagamine, et igal isikul oleks võimalik saada kutseala sõltumatu esindaja käest õigusabi . Põhiprintsiipide 
§ 24 sätestab: „Advokaatidel peab olema õigus ühineda ja moodustada omavalitsuslikke kutseliite. Kutse-
liidu täide saatva organi peavad valima liidu liikmed ja see organ peab täitma oma ülesannet välise vahele-
segamiseta.“ Paragrahv 25 kohaselt peetakse oluliseks advokaatide kutse liitude ja valitsuste koostööd, et 
tagada kõigile tõhus ja võrdne õigusabi kasutamine.
Vabariigi president Lennart Meri rõhutas oma kõnes Eesti Advokatuuri 75. aasta päeva aktus kontserdil 
8. juunil 1994 advokaadi ja advokaatkonna sõltumatust, tehes seda artikli autori hinnangul väga selgelt ja 
tabavalt: „Advokaadi sõltumatus eeldab sellist riiklikku korraldust, kus advokaadi amet on kaitstud kõrva-
liste mõjustuste ja ennekõike poliitilise ja avaliku võimu surve eest. Sõltumatuse tagatiseks võib olla üksnes 
advokaatkonna autonoomia . Järele valve advokaatide üle tooks kaasa moonutatud õiguse mõistmise, frisee-
ritud ebaõiguse, mille koledat hinda me kõik värskelt mäletame. Riik peab arvestama advokaaditöö põhi-
printsiipe oma seadus andluses ja igapäevases töös ning neid austama. See ei kitsenda riiki. See tugevdab 
riiki. Tõde ja õigus on meie ühine kohustus inimese ees.“*11
Euroopa õiguskutse tuum põhi mõtete harta kommentaarides selgitatakse õigus kutse enese regulatsiooni 
põhimõtet järgmiselt: „Mitte vabade ühiskondade üheks tunnuseks on see, et riik, kas avalikult või var-
jatult, kontrollib õiguskutset ja advokaatide tegevust. Enamik Euroopa õigus kutsetest kajastavad riigi-
regulatsiooni ja enese regulatsiooni kombinatsiooni . Mitmel puhul riik, tunnistades tuum põhi mõtete täht-
sust, kasutab nende toetuseks seadus andlust – näiteks osutades konfi dentsiaalsus nõudele seaduslikku tuge 
või andes advokatuuridele seaduslikku pädevust kutse reeglite koostamiseks . CCBE on veendunud, et vaid 
tugev enese  regulatsioon võib garanteerida advokaadi kutse sõltumatuse riigi suhtes ning et sõltumatust 
garanteerimata on advokaatidel võimatu oma kutset ja rolli täita.“*12
6   Code of Conduct for European Lawyers. Vastu võetud CCBE plenaar  istungil 28.10.1988; muudetud 28.11.1998, 06.12.2002 
ja 19.05.2006. Sisaldab selgitavat memorandumit, mis ajakohastati 19.05.2006. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee
/?id=137&PHPSESSID=83ef0b6085d89bed2ce59cf0079b3bac.
7 
Võeti vastu CCBE plenaar istungil 24.11.2006. Harta ei ole mõeldud eetika koodeksiks. Rakendub kogu Euroopas, hõlmates ka 
riike väljaspool CCBE liikmes riike, assotsieerunud riike ja vaatleja riike. Sisaldab loetelu 10 tuum põhi mõttest, mis on omased  
riigi sisestele ja rahvus vahelistele reeglitele, mis reguleerivad õigus kutset. Harta eesmärgiks on mh aidata advokatuure, kes 
püüavad rajada oma sõltumatust ning teadvustada advokaadi rolli tähtsust ühiskonnas. Harta on suunatud advokaatidele 
enestele, otsustajatele ja avalikkusele üldiselt. Arvutivõrgus: http://www.ccbe.org/fi leadmin/user_upload/NTCdocument/
EN_Code_of_conductp1_1306748215.pdf.
8 Arvutivõrgus: 
http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r121.ht m.
9 Arvutivõrgus: 
http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r166.ht m.
10   Basic Principles on the Role of Lawyers. Adopted by the Eighth United Nations Congress on the Prevention of Crime and 
the Treatment of Offenders, Havana, Cuba, 27 August to 7 September 1990. Arvutivõrgus: http://www2.ohchr.org/english/
law/lawyers.htm.
11  Vabariigi presidendi kõned 1992–2001. Vabariigi President Lennart Meri Eesti Advokatuuri 75. aastapäeva aktuskontserdil 
8. juunil 1994. Arvutivõrgus: http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9415 .
12  Kommentaar Euroopa õiguskutse tuumpõhimõtete hartale, lk 5. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee/get/3295/
Euroopa%20tuump%C3%B5him%C3%B5tete%20harta%20ja%20eetikakoodeks%20Euroopa%20advokaatid.
488
JURIDICA VII/2011
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
Tulles veel kord tagasi president Meri kõne juurde advokatuuri 75. aastapäeval, tasub meenutada ka 
järgmist mõtet: „Need aastad on Eesti Advokatuurile toonud paremaid ja halvemaid aegu, samuti kui meie 
riigilegi. Isegi kõige mustematel aasta kümnetel püüdis advokatuur, ise kättpidi raudus, säilitada õiglust, 
vabadust ja isiku puutumatust ning oma enam kui piiratud vahenditega ellu viia. Tahaksin uskuda, et igale 
advokaadile on alati pühaks jäänud niisugused põhimõtted, nagu süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse 
ees, igaühe õigus erapooletule ja avalikule ärakuulamisele. Iseasi, kas neid kurjuse impeeriumis suudeti rea-
liseerida.“ President jätkas: „Advokaate on alati iseloomustanud nende kõrge kvalifi katsioon, eru deeritus. 
Advokaadi töö meenutab mulle ajukirurgi tööd. See on asjatundlik , täpne ja külma vereline. Kõige selle 
juures ei saa me üle hinnata advokaadi tegevust. Meie esimeseks ja ülimaks eesmärgiks peab olema õigus-
teadlik kodanik, kes suudab ise teostada oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. See ei tarvitse alati lihtne 
olla. Siis vajab ta advokaadi õigusabi oma inim õiguste ja põhiliste vabaduste piisavaks kaitseks, olgu need 
siis majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised või poliitilised ja kodaniku õigused. Seda nõuavad ka ÜRO 
poolt vastu võetud advokaaditöö põhiprintsiibid.“*13
On selge, et advokaadi tegevust ja tema suhteid kliendiga ei saa käsitada lihtsalt kui eraõiguslikku 
suhet. Õigus teenuse osutamine on väga oluline osa isikute õiguste ja vabaduste kaitsest. Olulisemad 
asjasse puutuvad põhimõtted, millest siinjuures lähtuda, on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivaba-
duste kaitse konventsioonis*14, mille igaühe õigust õiglasele kohtu mõistmisele sätestava artikli 6 punkti 3 
alapunkt c, mis loetleb iga kuriteos süüdistatava õigused nende miinimum standardina, sätestab iga süü-
distatava õiguse kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui see on 
õiguse mõistmise huvides vajalik ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Eesti 
Vabariigi põhiseaduse puhul tuleb antud kontekstis lähtuda § 15 lõikes 1, §-s 22 ja § 24 lõikes 2 sätesta-
tud põhimõtetest. Viimati nimetatud sätte kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtu asja arutamise juures, 
mis on õigus riikliku kohtu pidamise tähtis garantii . See tähendab ka seda, et isikul on õigus võtta kohtu-
pidamisest osa koos advokaadiga. Keerukate õiguslike probleemide puhul ei oleks õigus olla oma kohtu-
asja arutamise juures realiseeritud, kui isikul ei oleks võimalust lasta advokaadil neid probleeme endale 
selgitada. Ainult juhul, kui isik õiguslikest probleemidest aru saab, on tal võimalik oma kohtu asja arutamist 
adekvaatselt jälgida ning koos sellega võtta osa õigus riigi põhimõtte realiseerimisest.*15 Seega haakuvad 
õigusabi osutamisel nii era- kui ka avalik huvi.
Eerik-Juhan Truuväli, Eesti Vabariigi õigus  kantsler aastatel 1993–2000, vastates toonase Riigi-
kogu liikme Uno Mereste arupärimisele kutse alaste omavalitsuste kohta ning olles eelnevalt selgitanud 
advokaadi töö põhiprintsiipide olemust ja eesmärki, märkis 15. juunil 1998 järgmist: „[J]uba Antiik-Kreeka 
fi losoof Platon, püstitades neli kuulsat nõuet seadusele, nägi neljanda nõudena ette kaitse õiguse riikliku 
tagamise. See [nõue] on leidnud kajastamist meie põhiseaduse §-s 151. […] põhiseaduse § 21 tagab kaitse 
osavõtu kriminaal menetlusest.“ Truuväli jätkas: „Euroopa inim õiguste ja põhivabaduste kaitse konvent -
sioon , sealhulgas […] artikkel 6, jõustus Eesti suhtes 16. aprillil 1996. Eespool nimetatud põhiprintsiipidest 
ja mainitud konventsioonist lähtudes ongi advokatuuri seaduse eelnõu kohaselt antud Eesti Advokatuurile 
omavalitsuslikul põhimõttel tegutseva kutse ühenduse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus.“*16
Kui analüüsida advokaadi tegutsemist oma igapäevases kutsetöös, s.o õigus teenuse osutamisel, tegut-
sevad advokaadid eraõiguslikes suhetes, osutades teenuseid eraõiguslikel alustel tegutsevate advokaadi-
büroode kaudu. AdvS § 49 lõike 1 kohaselt osutab advokaat õigus teenust advokaadi büroo kaudu, § 49 
lõige 2 sätestab, et advokaadi büroo pidajaks on advokaadi ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev 
vande advokaat. AdvS § 40 lõike 3 kohaselt advokaadi büroo kaudu või vahendusel ei või õigus teenust osu-
tada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed, välja arvatud patendi volinikud seaduses sätestatud tingimustel. 
Samal ajal kuuluvad kõik Eestis alaliselt advokaadi teenust osutavad advokaadid kohustuslikus korras advo-
katuuri liikmeskonda: AdvS § 22 lõike 6 kohaselt võib Eestis advokaadi kutse nimetuse all õigus teenust osu-
tada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui seadusest ei tulene teisiti. Advokatuur ega selle organid (üldkogu, 
13  Vabariigi presidendi kõned 1992–2001 ( viide 11).
14  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Tekst koos muudatustega, mis tehti 01.06.2010 jõustunud 
protokolliga nr 14 (ETS nr 194). Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/1125B8C7-01C2-46CD-BE4C-37 -
EACCFDFFC1/0/EST_CONV.pdf. Konventsiooni ja selle protokollide allkirjastamise ning ratifi tseerimise hetkeseis, samuti 
deklaratsioonide ja reservatsioonide täielik nimekiri on kätte saadav arvuti võrgus: http://conventions.coe.int .
15  Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. Põhiseaduse analüüs. Arvutivõrgus: http://www.just .
ee/10725.
16  VIII Riigikogu stenogramm , 15.06.1998. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/index.php?op=steno&op2=print&stco mm
and=stenogramm& date =897912000&pkpkaupa=1&paevakord=1900005142.
JURIDICA VII/2011
489
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
juhatus, esimees, revisjoni  komisjon , aukohus ja kutse sobivus komisjon) ise õigus teenuseid ei osuta. Samas, 
kujundades advokaadi kutse-eetikat, täidab advokatuur ka ise spetsiifi list rolli õiguse mõistmise, õigus korra 
kaitse ja seega õigus riigi toimimise tagamisel .*17 Advokatuuri endise aseesimehe Ain Alvini esitatud järel-
dustele tuginedes võib öelda, et advokaadi kutse tegevuse seesmiste reeglite ühtsus loob ühiskonnas tervi -
kuna mulje advokatuurist kui kutse organisatsioonist, kus kehtib teatav seadusega aktsepteeritud standard, 
mille suhtes kodanikul, avalikkusel või riigi võimul on usaldus.*18
Eelkäsitletud põhimõtteid, arvestades advokatuuri ees seisvaid üles 
andeid ühelt poolt kutse-
organisatsiooni, teiselt poolt avalik-õigusliku isikuna, on järgitud ka advokatuuri uute arengu suundade 
välja töötamisel, mis omakorda on aluseks advokatuuri seaduse ja advokatuuri kodukorra kavandatavatele 
muudatustele.
2. Advokatuur kui avalik-õiguslik juriidiline isik
Nagu eespool korduvalt märgitud, on advokatuur avalik-õiguslik juriidiline isik. Avalik-õigusliku juriidilise 
isiku mõiste on seotud iseseisva avaliku halduse kandja mõistega. Avaliku halduse kandja on õigus  subjekt , 
kellele on õigus korra poolt antud teatav hulk õigusi ja peale pandud kohustusi avaliku halduse teostamisel. 
Kokku võtlikult öeldes on halduse kandja tema õigusvõime moodustavate õiguste ja kohustuste kandjaks . 
Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samal ajal ka avalik-õiguslik juriidiline isik.*19 Tuleb siinkohal nõus-
tuda professor Kalle Meruskiga, kes on korduvalt rõhutanud, et avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ei 
ole pelgalt teoreetiline küsimus, see on seotud eelkõige riigi võimu detsentraliseerimisega, mis omakorda 
sisaldab demokraatia elemente. Teisisõnu , riik loob iseseisvad õigus  subjektid , kellele ta annab üle teata-
vate avalik-õiguslike üles  annete täitmise ja keda ta tunnustab enda kõrval õiguslikult võrdväärsena. Koos 
õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip.*20 Viimane 
tähendab, et avalik-õiguslikule juriidilisele isikule delegeeritud ülesande täitmise eest vastutab see juriidi-
line isik.*21
Kui analüüsida advokatuurile riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid, saab välja tuua järg -
mised peamised valdkonnad.
−  Riigi õigusabi osutamise tagamine ja korraldamine, mis tähendab sisuliselt seda, et riik tagab 
advokatuuri kaudu vähem kindlustatud isikutele põhiseadusliku õiguse pääseda juurde õiguse-
mõistmisele ja selle õiguse riiklikult tagatud kaitse erinevates menetlustes ehk põhiseaduse §-st 28 
tuleneva põhiõiguse – õiguse riigi abile puuduse korral – realiseerimise.
−  Advokaatide järel kasvu tagamine, s.o advokatuuri liikmeks vastu võtmine, sellest välja arvamine ja 
välja heitmine ehk jätku suutliku advokatuurikindlustamine.
−   Eelmisega haakub vahetult advokatuuri liikmetele täiend õppe korraldamine, millele sekundeerib 
advokatuuri liikmete kohustus läbida korraline täiendõpe. Sellega tagatakse advokaatide omanda-
tud kvalifi katsiooni jätkuv tase ja seeläbi ka õigus teenuse kvaliteet.
−  Advokaatide kutse tegevuse järelevalve , mis sisaldab endas nii õigus teenuse teatava standardi üle 
teostatavat järele valvet kui ka aukohtu poolt aukohtu menetluses antavaid kutse-eetilisi hinnan-
guid, millega tagatakse muuhulgas õigus teenuse kõrge eetiline tase. Lisandub Eestis alaliselt või 
ajutiselt tegutsevate välis riigist pärit advokaatide kutse tegevuse üle seadusest tuleneva järele valve 
teostamine .
−  Advokaatide kutse alaste õiguste kaitse. Kaitstes advokaate nende kutse tegevuses, mis on seotud 
eelkõige advokaadi tagatistega ning advokaadi kohustusega anda kliendile usaldus väärset ja sõltu-
matut õigusabi, olles samal ajal lojaalne ja täites konfi dentsiaalsus kohustust, kaitseb advokatuur ka 
üldiseid õiguse mõistmise huve.*22
17  A. Alvin. Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond , avaliku õiguse 
instituut 2010, lk 7.
18  Samas, lk 26.
19  K. Merusk . Avalikõiguslik isik kehtivas õiguskorras. – Juridica 1994/4, lk 86.
20  K. Merusk. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. – Juridica 1996/4, lk 174.
21  G. Breban. Francuzkoe administrativnoe pravo. Moskva 1988, lk 62–68; A.-T. Kiimann. Õiguskord . Tartu 1939, lk 62. Vii-
datud K. Merusk (viide 20), lk 174 kaudu. 
22  Vt ka A. Alvin (viide 17), lk 18.
490
JURIDICA VII/2011
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
Riik omakorda valvab advokatuuri järele, kuidas viimane nende üles annetega hakkama saab. Samas vaba-
neb riik vahetust järele valvest advokaatide üle. Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, 
mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigi organite vahel, ei ole 
subordinatsiooni suhted, vaid üldjuhul koordinatsiooni suhted. Konkreetsemalt : ministeeriumid mitte ei 
juhi, vaid koordineerivad oma haldus alas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiits  ministeeriumi 
pädevuses muuhulgas sõltumatute õigus kutsete esindajate, s.o notariaadi ameti tegevuse ja õigus teenuse, 
vande tõlgi- ja kohtu täituri teenistuse ning pankroti haldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse 
seaduslikkuse tagamine.*23 Eeltoodu alusel peaks tegemist olema aruka koostööga.
Justiitsministeeriumi haldus alas tegutseva*24 advokatuuri üks konkreetseid eesmärke, nagu eelnevalt 
osutatud, on riigi õigusabi osutamise tagamine. Selleks on alates 1. jaanuarist 2010 nii riigi õigusabi osu-
tamise korraldamine, riigi õigusabi tasude kehtestamine ja välja  maksmine , riigi õigusabi osutamist tee-
nindava tehnilise süsteemi korraldus kui ka esmane järele valve antud seadusega advokatuurile. Samas 
advokatuur, mis tagab ja korraldab riigi õigusabi osutamist, ei ole riigi õigusabi tellijaks – selleks on riik. 
Viimane peab tagama ka tellitud teenuse piisava rahastamise, s.o riigi õigusabi seaduse*25 § 30 lõikes 2 
sätestatud kohustuse täitmise, mille kohaselt riik kindlustab piisavate vahendite eraldamise riigi õigusabi 
osutamiseks. Kuivõrd riigi õigusabi osutamine ja selle korraldamine moodustavad suure osa advokatuuri 
tegevusest, peatugem siinkohal mõnel probleemil sisulisemalt.
Advokatuur toetab ja propageerib riigi õigusabi kasutamise laiendamist ning taotleb järje kindlalt selle 
lisarahastamist riigi eel arvest. Riigi õigusabi peab muutuma inimestele senisest lihtsamini kätte saadavaks. 
Nimetatud põhimõtted on sõnaselgelt kajatatud ka advokatuuri uutes arengu suundades.*26 Advokatuuri 
hinnangul tuleks senisest enam tähelepanu pöörata kohtu eelsele ja/või menetlus välisele õigus nõustamisele, 
mis eelduslikult peaks vähendama perspektiivitute vaidluste osakaalu kohtu menetlustes. Advokatuuri teeb 
murelikuks ka asjaolu, et vaatamata seadusest tulenevale kohustusele, mille kohaselt Rahandus  ministeerium  
või rahandus ministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus peab esitama Justiits ministeeriumile 
hiljemalt iga aasta 1. aprilliks ülevaate, kuidas on läinud eelmisel kalendri aastal riigi õigusabi tasu ja riigi 
õigusabi kulude hüvitamis kohustusega isikutelt sisse  nõudmine , ei ole Justiits ministeeriumi andmetel seni 
ühtegi ülevaadet esitatud, samuti ei tegeleta riigi õigusabi tasude ja kulude sisse nõudmisega. See on seda 
muret tekitavam, et viimased aastad on riigi eel arve jaoks olnud väga pingelised, samas on riigi õigusabi 
tellimuse maht (seda eriti tsiviilasjades) märkimis väärselt kasvanud ning ei ole alust eeldada kasvu pidur-
dumist. On ütlematagi selge, et riigi eelarvest eraldatavad vahendid peavad õigusabi osutamisele ja kor-
raldamisele lisaks võimaldama advokatuuril mõistlikult suurendada riigi õigusabi osutamisel makstavaid 
tasusid, et tagada advokaatide õiglane tasustamine tehtava töö eest. Advokaatide tasud ei ole suurenenud 
viimastest riigi eel arve kärbetest alates, need ei suurene ka 2012. aastal sellele vaatamata, et riigi eel arve 
eraldist suurendatakse kolmandiku võrra. Suurenenud eelarve maht kulub täies ulatuses õigusabi suurene-
nud tellimuse täitmiseks. Advokatuuri juhatuse ees, kelle seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada riigi 
õigusabi katkematu korraldus ja osutamine ning riigi õigusabi mõistlik kätte saadavus (AdvS § 641 lg-le 2), 
seisab igapäevaselt tõsine ülesanne analüüsida õigusabi mahtude kasvu, kaaluda meetmeid ja ettepanekute 
tegemist riigi õigusabi seaduse muutmiseks osas, mis puudutab riigi õigusabi liike, s.t nende kitsendamist 
olukorras, kus riigi raske majandusliku olukorra tõttu ei ole tegelikkuses võimalik tagada kõigile isikutele 
asjatundliku ja usaldus väärse õigus teenuse õige aegne ja piisav kätte saadavus. See on riigi valikute küsimus. 
Advokatuur on siinkohal valmis olema riigile konstruktiivne partner, kutsudes kõiki asjasse puutuvaid ins-
titutsioone üheskoos leidma mõistlikke lahendusi.
Järgmisena advokatuuri jaoks väga olulisest valdkonnast: kaasatusest seadus loomesse ja riigis olu-
liste õigus küsimuste lahendamisse. Eesti Vabariigi õiguskantsler aastatel 2001–2008 Allar Jõks, esinedes 
tervitus kõnega advokatuuri üldkogul 13. märtsil 2007, on märkinud: „ Avalikkus usub, et ka advokaadid 
tunnevad endas tuikavat lõpuni põlemise püha piina. Avalikkus loodab, et nii eraldi võetuna kui ühen-
dusena advokaadid võtaksid sõna ühiskonna jaoks olulistel teemadel .“ Jõks jätkas: „Advokaadi roll riigi 
23  Justiitsministeeriumi haldusala. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala .
24  Siinkohal tuleb eristada Justiits ministeeriumi haldusalas tegutsemise mõistet haldusala asutus(t)e mõistest. Viimased on 
maa- ja haldus kohtud ning ringkonna kohtud, prokuratuur , vanglad , Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtu-
ekspertiisi Instituut, Andme kaitse Inspektsioon ning Kohtute Raamatu pidamis keskus. Vt Justiits ministeeriumi haldusala. 
Arvutivõrgus: http://www.just.ee/haldusala .
25  RT I 2004, 56, 403; RT I, 14.03.2011, 3.
26  Vt ka Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 13 „Riigi poolt fi nantseeritav õigusabi“.
JURIDICA VII/2011
491
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
ja inimese vahelise kahekõne elavdamisel on suur. Õigus on keeruline ja seeläbi on advokaat tänu oma 
seisundile tihti väga oluline vahelüli inimese kohtusse pöördumise õiguse realiseerimisel. Riigi õigusabi 
osutavatel advokaatidel on seejuures eriline avalikku huvi esindav roll. Just advokaatidest oleneb, kui-
das mõistetakse õigust ja kuidas õigust mõistetakse.“*27 Advokatuuri hinnangul on advokaadid oluliseks 
diskussiooni partneriks põhimõtteliste õigus küsimuste üle arutlemisel ja õigus korra võimalike muudatuste  
kavandamisel. Advokatuur ei ole pelgalt huvigrupp, vaid kõrgkvalifi katsiooniga juriste koondava suurima 
kutse ühendusena on tema liikmeskonnas sisuliselt kõikide õigus vald kondade tipp eksperte, samuti on 
advokaadid äärmiselt tähele panelikud muudatuste suhtes, mis kitsendavad või võivad kitsendada isikute 
põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Näitena viimasel ajal eriti teravalt tõusnud põhiseaduslikkuse riive 
küsimusest esitas advokatuur käesoleva aasta juulis Justiits ministeeriumile, samuti Riigikogu õigus- ja 
põhiseadus  komisjonidele seisukoha 1. septembril 2011 jõustatud KrMS *28 § 43 lõike 2 punkti 4 kohta, mille 
kohaselt Eesti Advokatuur määrab kaitsja uurimis  asutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel, kui kaitsja ei 
saa ilmuda kohtu istungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitse kohustuse, ja ta ei ole endale nime-
tanud asendus kaitsjat. Nimetatud säte rakendub seadus andja mõtte kohaselt nii riigi õigusabi korras mää-
ratud kui ka kokku leppeliste kaitsjate puhul. Advokatuuri hinnangul on viidatud säte põhiseaduse vastane, 
tuues kaasa kaitse õiguse olulised rikkumised, mida ei saa demokraatlikus õigus riigis aktsepteerida. See, 
kui olukorra lahenduseks korrigeerida riigi õigusabi seaduse sätteid, mis võimaldaksid kaitsjaid KrMS § 43 
lõike 2 punkti 4 eesmärgist tulenevalt määrata, kõrvaldaks küll tehniliselt vastuolu kahe seaduse vahel, kuid 
advokatuuri hinnangul ei lahendaks see põhimõttelist probleemi, nimelt, kaitse õigus tähendab ka õigust 
valida kaitsjat ning osaleda kogu menetluses koos valitud kaitsjaga. Jätkuvalt ei saa advokatuur nõustuda 
ka jälitus tegevuse regulatsiooniga Eestis.
Lõpetades siinkohal kriitika, ootab advokatuur, et realiseeruksid õigus loomeprotsessi, kaasamise ning 
õigusliku kvaliteedi standardi head põhimõtted, mis on sätestatud õigus poliitika arengu suundades aastani 
2018 .*29 Advokatuuri eesmärgiks on saavutada senise praktika muutus, et advokaate kaasataks senisest 
enam eelnõude ettevalmistamisse ning eelnõudele ekspertiisi tegemisse. Viimane aitab advokatuuri hin-
nangul kindlasti kaasa nii õiguse mõistmise kui ka õigus riigi üldiste eesmärkide ja huvide saavutamisele .
Tunnetades oma mitme tahulist rolli ühiskonnas, pöörab advokatuur üha rohkem tähelepanu ka vald-
kondadele, mis ei ole advokatuuri üles annetena seadusega otseselt reguleeritud, küll aga saab need tule-
tada advokatuuri seadusega sätestatud eesmärkidest ning on seetõttu kajastatud ka advokatuuri uutes 
arengu suundades. Üheks konkreetseks valdkonnaks, millele advokatuur on viimastel aastatel tähelepanu 
pööranud, on advokatuuri regionaalne areng. Põhimõte, et advokaadi õigusabi peab olema kätte saadav 
ka väljaspool pealinna ja teisi suuremaid linnu, on sätestatud ka advokatuuri uutes arengu suundades.*30 
Advokatuuri lähimate aastate prioriteetsed piirkonnad on Ida-Virumaa, saared ja muud piirkonnad, kus 
õigusabi kätte saadavus ei ole piisav. Advokatuur koostöös Justiits ministeeriumiga, kohtute ja prokuratuu-
riga arutas aastatel 2010–2011 advokatuuri juurde sihtkapitali loomist, millega motiveerida õigus teadust 
õppivaid magistri õppe üliõpilasi pärast õpingute lõppu asuma tööle Ida-Virumaale. Poolte kokku leppe 
kohaselt määrati käes oleva aasta augustis esimesed stipendiumid kahele Tartu Ülikooli päevases õppes  
õppivale magistrandile kogu õpingute ajaks ehk kaheks aastaks. Ühe stipendiumi maksmiseks eraldas raha 
advokatuur, teist fi nantseerib Justiits ministeerium kohtute eelarve reservist . Prokuratuuri esindajad on 
kinnitanud omalt poolt osalemist, sh rahastamises alates 2012. aastast. Advokatuur otsib jätkuvalt ka muid 
võimalusi õigusabi kätte saadavuse parandamiseks üle Eesti.
Lisaks eeltoodule soodustab advokatuur erinevate heategevuslike projektide algatamist ja arendamist, 
samuti aitab advokaadi büroodel ja advokaatidel selliseid projekte leida ning nendes osaleda. Heaks näi-
teks on siinkohal 2009. aasta märtsikuus alanud koostöö Heateo Siht asutusega (mõnel osaleval advokaadi-
bürool algas koostöö juba varem), mille eesmärk on leida ühiskonda positiivselt mõjutavad sotsiaalsed 
ettevõtted, toetada neid materiaalselt, aga ka erinevate teadmiste ja kogemustega. Koostöö kokku leppe 
kohaselt vahendab advokatuur advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigus nõustamise teenust 
siht asutuse poolt välja valitud projektidele. Väga populaarseks, samas sisuliseks on kujunenud 1. juunil 
2010 advokatuuri eestvedamisel koostöös Laste kaitse Liiduga käivitatud projekt „Hea nõu lastega pere-
27  Tervituskõne Advokatuuri üldkogul. 13.03.2007. Arvutivõrgus: http://www.oiguskantsler.ee/index.php?konedID=28&show
=koned&menuID=22&lang=est& archive =1&show=koned.
28  Kriminaalmenetluse seadustik . – RT I 2003, 27, 166; RT I, 14.03.2011, 3.
29  RT III, 07.03.2011, 1.
30  Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 14 „Regionaalne areng“.
492
JURIDICA VII/2011
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
dele“, mille eesmärgiks on arendada lastega perede toime tuleku oskusi. Nõustamine , mida projekti raames 
pakuvad soovijatele tasuta üks kord nädalas advokatuuri liikmed, keskendub perekonna õigusele, hõlmatud 
on ka perekonna õigusega otseselt seonduvad õigus valdkonnad. Nõustamisel tutvustatakse ka riigi õigusabi 
olemust ja pakutavaid võimalusi ning vajadusel aitavad advokaadid abitaotluste vormistamisel. Advoka -
tuuri hinnangul on heategevuslikku õigus nõustamist vaja senisest enam propageerida. Advokatuuri uute 
arengu suundade valguses on arutatud ka pro bono  tööde arvestamist, kui taotletakse vande advokaadi eksa -
mile lubamist.*31
Käesoleval aastal osaleb advokatuur esimest korda vastutus tundliku ettevõtluse indeksi koostamises, 
mis on organisatsioonide poolt vabatahtlikult täidetaval enesehindamise küsimustikul põhinev võimalus 
analüüsida oma vastutustundlikku tegutsemist ja koguda ideid jätkusuutlikult edukaks arenguks.*32
3. Advokatuur kui kutseühendus
„Kutseühendus“, millist terminit advokatuuri kohta seaduses kasutatakse, on sünonüümiks eelis terminile 
„kutseliit“, samuti sünonüümiks terminitele „erialaliit“ ja „kutse- või eriala ühendus“ (ingl k professional 
association).*33 Käsitledes advokaadi kutset, lähtutakse üldjuhul kahest määratlusest. Esiteks on advokaadi 
puhul tegemist vaba elukutse esindajaga. Lähtutakse siinkohal määratlusest, mille kohaselt vabadeks elu-
kutseteks on kõrgkvalifi katsiooniga ametid, kus kutsealased põhitoimingud tehakse isiklikult – neid ei saa 
palgalistele abilistele delegeerida , neid tehakse sõltumatult ning omal vastutusel. Vabu kutseid ühendab 
ettevalmistus teenistuse ning kutse eksami läbimise nõue, samuti isemajandamise põhimõte. Eri õigus-
kordades ja kultuurides võib mõiste sisustamisel esineda erinevusi. Eesti kehtivas õiguses on vabad elu-
kutsed reguleeritud iseseisvate õigus aktidega ning neil on teatav avalik funktsioon. Euroopa advokaatidele 
eetika koodeks*34 rõhutab preambulis advokaadi rolli ühiskonnas, s.o avalikkuse ees, märkides, et vaba ja 
sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutse enda kehtestatud reeglite vastu, on 
oluline vahend inim õiguste kaitsmiseks riigi  võimust ning muudest ühiskonna huvi gruppidest sõltumata.*35 
Teiseks, advokaadi puhul on tegemist reguleeritud kutse alal tegutsejaga. Ka reguleeritud elukutse mõiste 
sisustamisel võib eri õigus kordades esineda erinevusi. Justiits ministeeriumi arengu kavas 2010–2013 on 
reguleeritud õigus ametite ja -kutsete esindajatena nimetatud notari ametit, kohtu täituri ametit, kohtuniku-
abi ametit,  advokaadi kutset,  vande tõlgi kutset  ning  pankroti halduri kutset.
Advokaatide tegevus on traditsiooniliselt olnud õiguslikult täpselt reguleeritud. Õigus teaduse õppe-
kava läbimine ei anna automaatselt õigust advokaadina tegutsemiseks. Reguleeritud elukutse eeldab, et 
mingi institutsioon annab kutse nimetuse all tegutsemise õiguse teatud tingimuste täitmisel ja jälgib osu-
tatava teenuse kvaliteeti. Selliseks institutsiooniks võib olla riik, kuid üles anne võib olla antud ka kutse-
organisatsioonile endale, mh selle eraldi loodud organile, nii nagu seda on advokaatide puhul tehtud 
Eestis. Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadi kutse taotlejaid eksamineerib advokatuuri kutse sobivus-
komisjon. Samuti teeb komisjon sobivustesti välis riigis omandatud kutse kvalifi katsiooni kohta ning hindab 
perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutse sobivust. 2011. aasta jaanuari lõpus valminud Riigi-
kogu otsuse eelnõu „Õigus poliitika arengu suunad aastani 2018“ punkt 23 sätestas : „Et saavutada kindlust  
juristide hariduse kvaliteedis , suurendada inimeste liikuvust õigus elu kutsete vahel ning eri haridus  taustaga 
juristide omavahelist erialast usaldust, tuleb 2011. aasta lõpuks valmistada ette ja esitada Riigi kogule 
õigus elu kutsetele ( kohtunikud , advokaadid, prokurörid , notarid, kohtuniku abid ja kohtu täiturid) ühtse 
juristi  eksami  kehtestamiseks vajalikud seaduse muudatused.“*36 Advokatuuri hinnangul puudus ja puu-
dub mõistlik vajadus seni kehtinud põhimõtteid muuta ning advokatuur mõistis ühtse juristi eksami idee 
31  Vt ka samas, p 15 „Heategevuslikud projektid ja pro bono töö“.
32  Vt selle kohta lähemalt arvutivõrgus: http://www.csr.ee/vastutustundliku-ettevotluse-indeks/ .
33 Arvutivõrgus: 
http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=3920&term=kutse%FChendus .
34 Arvutivõrgus: 
http://www.advokatuur.ee/?id=137&PHPSESSID=8bf49cf9cef930262a97c5e46728044e .
35  Preambuli p 1.1 sätestab: „Õigusriigis on advokaadil täita eriline roll. Advokaadi kohustused ei alga ega lõpe temale antud 
ülesannete truu täitmisega seadusega lubatud piires. Advokaat peab teenima õigluse huve ning samuti nende isikute huve, 
kelle õigusi ja vabadusi ta on usaldatud maksma panema ja kaitsma. Advokaadi kohuseks ei ole mitte üksnes kaitsta oma 
klienti, vaid olla kliendile ka nõuandjaks. Lugupidamine advokaadi kutse alase funktsiooni vastu on õigus riigi oluliseks 
tingimuseks , samuti demokraatia eelduseks ühiskonnas.“
36  Riigikogu otsus „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ heakskiitmine. Seletuskiri . Arvutivõrgus: http://www.riigikogu .
ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=1282127.
JURIDICA VII/2011
493
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
teravalt hukka. 17. veebruaril 2011 toimunud Riigikogu õiguskomisjoni istungil leidsid komisjoni liikmed 
ja kutsutud külalised , sh Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli, Notarite Koja ning Kohtutäiturite ja Pankroti-
haldurite Koja esindajad, et õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018 tuleb loobuda juristieksami sät-
test.*37 Eeltsiteeritud punkt jäi eelnõu tekstist selle vastuvõtmisel 23. veebruaril 2011 välja. Siinkohal sel-
gituseks, et advokatuur pooldab kvalifi tseeritud ja reaalselt praktiseerivate tippjuristide ühest süsteemist  
teise liikumise lihtsustamist, kuid on vastu ühtse juristi eksami sisse seadmisele Eesti õiguskorras, pidades 
äärmiselt oluliseks, et advokatuuril kui omavalitsuslikel põhimõtetel baseeruval organisatsioonil, aga ka 
teistel sarnastel organisatsioonidel oleks jätkuvalt endal kutse sobivus- või kvalifi katsiooni komisjon liikme-
kandidaatide eksamineerimiseks.*38 Seda enam, et advokatuuri kutse sobivus komisjoni koosseisu kuulu-
vad advokatuuri juhatuse nimetatud kuue vande advokaadi kõrval seaduse järgi kaks kohtunike täiskogu  
valitud kohtunikku, justiits ministri määratud Justiits ministeeriumi esindaja, prokuröride üldkogu valitud 
riigi  prokurör ning Tartu Ülikooli õigus teaduskonna nõukogu määratud õigus  teadlane , mis advokatuuri 
hinnangul tagab otsuste sõltumatuse ning välistab kitsaste tsunfti huvide realiseerimise. Advokatuur on 
õigus kutsete vahel vaba liikumise põhimõtet toetanud ka advokatuuri seaduses viimasel ajal tehtud muu-
datustega. Nimelt 24. märtsil 2011 jõustatud AdvS § 26 lõike 3 punkti 3 redaktsiooni kohaselt võib vande-
advokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vande advokaadi eksami ja olnud vähemalt 
kolm aastat kohtunik , notar või prokurör ning astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari 
või prokurörina tegutsemise lõpetamist. AdvS § 26 lõike 31 kohaselt võib vande advokaadina advokatuuri 
liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigi kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Koh-
tus, Euroopa Inim õiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õigus kantslerina.
Omaette küsimus on, et advokatuuri kutse sobivus komisjoni töö on seaduse tasandil reguleeritud ja 
praktikas välja kujunenud oluliselt väiksema organisatsiooni mudeli järgi, mistõttu senine advokaadi-
eksamite korraldus ei ole advokatuuri hinnangul pikas perspektiivis mõistlik. Senine korraldus, kus põhi-
rõhk on iga üksiku kandidaadi suulisel eksamineerimisel kogu eksami komisjoni ees, tähendab suurt aja-
kulu komisjonile ning praktikas põhjustab järje kordi eksamile pääsemisel. Eksami korraldus on vaja muuta 
suurele organisatsioonile kohasemaks. Arengu suundade kohaselt tuleb kaaluda lahendust , kus advokaadi-
eksami kirjaliku ja suulise osa kombineerimisel langeks õigus teadmiste kontrollimisel põhirõhk kirjalikule 
eksamile, võimaldades seni läbi kogu aasta toimuvad eksamid koondada 1–3 korrale aastas, mille käigus 
eksamineeritakse korraga suuremat gruppi kandidaate. Need muudatused eeldavad ka advokatuuri seaduse 
muutmist . Edasise paindlikuma eksami korralduse tagamiseks oleks mõistlik viia täpsem reeglistik seaduse 
tasandilt kodukorra tasandile.
Advokatuuri liikmes konnast üldisemalt rääkides tuleb peatuda veel ühel olulisel arengul. Nimelt viimase 
kahekümne aasta jooksul on advokatuuri liikmeskond olnud kolme astmeline: vande advokaadid, vande-
advokaadi vanem abid ja vande advokaadi abid. Samas, advokatuuri seaduses aja jooksul tehtud muudatuste 
tulemusena toimub vande advokaadiks saamine algse kolme astmelise mudeli asemel praktikas pigem kahe-
astmelisena: advokatuuri astutakse vande advokaadi abina või vanem abina, misjärel sooritatakse vande-
advokaadi eksam . Peaaegu kadunud on pädevuse erinevus vande advokaadi abide ja vanem abide vahel, mis 
omaks kutse tegevuses praktilist tähtsust. Seetõttu on praktikas seatud kahtluse alla senise kolme astmelise 
liikmes konna struktuuri mõttekus. Advokatuuri arengukava töögrupi hinnangul oleks mõistlik üle minna 
kahe astmelisele mudelile – vande advokaadid ja vande advokaadi abid –, pikendades samas abina prakti-
seerimise minimaalset aega (advokatuuri poolt ettevalmistatud advokatuuri seaduse muudatus  ette panekute 
kohaselt kolme aastani), ühtlasi suurendada vande advokaadist patrooni rolli ja vastutust abide juhendami-
sel. Viimane on ennekõike oluline kogemuste ja praktiliste oskuste omandamiseks, kutse-eetika reeglitest 
ning kutseala tavadest arusaamiseks ning advokaadi kutse järje pidevuse tagamiseks.
On selge, et advokaadi tööle esitatakse järjest suuremaid nõudmisi nii kvaliteedi kui ka professionaal -
suse osas. Seetõttu on ka vajalik täpsemini reguleerida advokaadi büroo pidajate ja advokaadi ühingute 
aktsionärideks või osanikeks olevate vande advokaatide vastutus advokaadi büroo korralduse küsimustes, 
sh nooremate kolleegide juhendamisel, nende tegevuse järele valves ja täiend õppes osalemise tagamisel, 
samuti seoses advokatuuri mitte kuuluvate töötajate tegevusega advokaadi büroodes. Advokatuuri uute 
arengu suundade valguses on otsustud välja töötada vajalikud juhend materjalid, ette valmistada asja-
37 Samas.
38  Vt lähemalt Advokatuuri arengusuunad. Periood 2011 kuni 2020, p 6 „Kutse sobivus komisjoni tegevus ja liikmete vastu-
võtt“.
494
JURIDICA VII/2011
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
Kristel Voltenberg
omased reeglid advokatuuri kodukorras ja eetika koodeksis, vajadusel advokatuuri seaduses.*39 Samuti on 
vajalik pikemas perspektiivis välja töötada õigus teenuse sisulist poolt puudutavad miinimum  standardid , 
mille järgimine tagaks kliendi, sh riigi õigusabi korras nõustatava ja esindatava kliendi teenindamise nõu-
taval tasemel.
Põgusalt veel ühest arengust, millest üha enam räägitakse advokaatide kokku saamistel ning erinevates 
eriala välja annetes – nn virtuaalsetest advokaadi büroodest. Viimasel Euroopa advokatuuride tegev juhtide 
aasta koos olekul septembris oli valdavaks arusaam, et kliendi ehk tarbija huvid peavad üles kaaluma võima -
likud teenuse osutamise kiiruse, kulude kokkuhoiu jms küsimused. Veebi- ja telefoni nõustamisel varitseb 
oht, et ei õigusabi vajaja ega ka pakkuja suuda asja tegeliku tuumani jõuda, samuti võib löögi alla sattuda 
kliendi konfi dentsiaalsus, kliendi materjalide hoidmine ja säilitamine, samuti rahapesu tõkestamise põhi-
mõtetest tulenevad nõuded. Samas, vaadates näiteks Ameerika Ühendriikide kogemust ning üha arenevaid 
IT-lahendusi, võib teatud osa kliendi teenindusest siiski Internetti kolida või on seda juba teinud. Väga olu-
line on siinjuures kehtestada selged reeglid, tagamaks nõustamise professionaalsus ja klientide turvalisus.
Jätkuna eeltoodule on asjakohane märkida, et üheks oluliseks kutse organisatsioonina tegutsemise 
osaks advokatuuri jaoks ongi suhtlemine teiste organisatsioonide ja nende ühendustega. Rahvus vahelise 
suhtlemise eesmärgiks on hoida ja tugevdada kontakte nii teiste advokatuuridega kui ka õigus kutseid 
ühendavate organisatsioonidega ning olla rahvus vahelises suhte võrgustikus. Eesti Advokatuuri jaoks on 
uute arengu suundade valguses prioriteetseteks kontaktideks IBA, CCBE, Põhja maade, Baltikumi ja teiste 
Euroopa Liidu liikmes riikide advokatuurid. Samas on Eesti Advokatuur solidaarne kõikide teiste riikide 
advokaatide kutse ühendustega. Äramärkimist vajab seegi, et advokatuur on oma arengus jõudnud täna 
tasemele , mis võimaldab ka ise pakkuda kolmandatele riikidele abi ning tutvustada Eesti kogemusi advoka-
tuuri ja advokaadi tegevuse korraldamisel. Esimesed asjakohased kontaktid on Välis ministeeriumi ja Eesti 
Idapartnerluse Keskuse kaasabil tänaseks ka loodud.
4. Kokkuvõte
Eesti Advokatuur, millel ülemöödunud aastal täitus 90 tegevus aastat, on tänaseks kujunenud riigi suuri-
maks õigus valdkonna kutse ühenduseks. Käesoleva aasta oktoobri alguseks oli selle liikmete arv kasvanud 
juba 777-ni. Organisatsioon on kasvanud ja arenenud aasta-aastalt. Advokatuuril lasuvad avalik- õiguslikud 
kohustused ja administratiivne koormus on viimase kümnendi jooksul samuti märkimis väärselt suure-
nenud. 6. mail 2011 toimunud advokatuuri üldkogul kiideti heaks advokatuuri uued arengu suunad aas-
tani 2020; arengu suundade välja töötamisel arvestati nii advokatuuri kui ka kutse organisatsiooni kasvust 
tulenevaid vajadusi, samuti sellel lasuvaid avalik-õiguslikke kohustusi. Arengu suundades kajastatud ees-
märkide vundamendiks on aga jätkuvalt põhimõtted, millele advokaatide ja advokatuuri tegevus on tradit-
siooniliselt rajatud. Need on:
−  advokatuuri enese korraldus õigus vastava omavalitsuse kaudu;
−  advokatuuri liikmeks olevatele advokaatidele esitatavad kõrged kutse- ja eetika nõuded, mida taga-
takse nii seaduse, omavalitsusliku kokku leppe (s.o sisemised aktid , näiteks eetika koodeks) kui ka 
advokatuuri distsiplinaar  menetluse kaudu;
−  advokatuuri ja advokaadi sõltumatuse tagamise kohustuslikkus ning avaliku võimu seadusega pii-
ratud õigus sekkuda mis tahes omavalitsuslikku enese korraldusse.
Advokatuuri ees seisvate avalik-õiguslike üles annete täitmisel tuleb oluliseks pidada arukat koostööd riigiga 
ning advokatuuri arvamuste ja ettepanekute arvestamist, mis võimaldaksid organisatsioonil areneda nii 
kutse ühendusena kui ka riigi põhiseadusest tulenevate üles annete täitjana ning nimetatud rolle ka väärikalt 
ja õigus riigile kohaselt täita. Advokatuuri uued arengu suunad kajastavad kõiki nimetatud põhimõtteid ja 
tahke organisatsiooni edasiseks arenguks. Sätestatud eesmärkide saavutamine eeldab muudatuste tegemist 
nii advokatuuri seaduses kui ka advokatuuri sisemistes õigus aktides, eeskätt kodukorras. Konkreetsetest 
muudatustest on põhjust rääkida eeldatavalt juba järgmisel kevadel.
Autorist: Kristel Voltenberg on Eesti Advokatuuri kantsler.
39  Vt lähemalt samas, p 8 „ Advokaadibüroo pidaja roll advokaadi tegevuse järele valves ja koolituses“.
JURIDICA VII/2011
495