Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Advokaat õigusmenetluses (0)

1 Hindamata
Punktid
6
ADVOKAAT ÕIGUSMENETLUSES
Teema valik ``advokaat õigusmenetluses`` tuli sellest, et teha tudengitele parem ülevaade advokaadiks saamise tingimustest ja sellega seonduvast.
Advokaadi kohuseks ei ole mitte üksnes kaitsta oma klienti, vaid olla kliendile ka nõuandjaks. Advokaat peab teenima õigluse huve ning samuti ka nende isikute huve, kelle õigusi ja vabadusi ta on usaldatud maksma panema ja kaitsma. Õigusriigis on advokaadil täita väga eriline roll, mis paneb talle erinevaid õiguslikke ja moraalseid kohustusi.
Advokaadi kutse kohustab teda järgima kutse- eetika nõudeid, mille rikkumise eest võib advokaadi suhtes algatada aukohtumenetluse ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristuse.
Pärast 3- aastast bakalaureuseõpet on võimalik 2-aastase õppeajaga omandada magistrikraad.
Õigusteaduse bakalaureusekraadiga saab töötada õigusalaseid alusteadmisi nõudvatel
ametikohtadel (kogenud juristi käe all). Advokaat kui kõrgkvalifitseeritud jurist peab omama
õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud spetsialisti diplomit.
Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami. Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku: kes on teovõimeline, kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud pädevaks organiks on Eesti Advokatuur, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, kes on aus ja kõlbeline.
Sõna " koodeks " pärineb ladina keelest ja tähendas algselt puutükki. Kuna Vana-Roomas kirjutati vahaga kaetud puutahvlitele, omandas "koodeks" ka hiljem dokumendi ja raamatu tähenduse. Ka üks esimesi kirjalikke õigusallikaid, Vana- Rooma XII tahvli seadused on nime saanud just selle järgi, et tegemist on puutahvlitele kirja pandud tekstiga .
Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul .
Mistahes ühiskonnagrupp, kellel on välja kujunenud ühised arusaamad universaalsetest printsiipidest ja põhimõtetest, võib koostada omale eetikakoodeksi.
Eetikakoodekseid vajatakse heade tavade kirjapanemiseks, ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil, grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks. Samuti aitab eetikakoodeks väärat käitumist ennetada, oma mainet luua või elukutse usaldusväärsust avalikkuse silmis tõsta. Ka kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmiste täitmiseks luuakse eetikakoodekseid ning avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu.
Need paljud kohustused, mis advokaadile on seatud, nõuavad advokaadi täielikku sõltumatust, vabadust igasugusest välismõjust, eriti sellisest, mis võib tuleneda tema isiklikest huvidest või välissurvest. Selline sõltumatus on usalduse tekkeks õigusemõistmisel sama vajalik kui kohtuniku erapooletus. Advokaat peab seetõttu vältima oma sõltumatuse ohtuseadmist ja mitte tegema mööndusi oma kutsenormidest kinnipidamisel klientide, kohtu või kolmandate isikute kasuks.
Õigusteenust osutades juhindub advokaat seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest.
Advokaadil on keelatud tegutseda kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või mis on muul viisil sobimatu advokaadi kutsega. Advokaat valib kliendi poolt antud volituste piires kliendi huvide kaitseks vajalikud seadusega kooskõlas olevad viisid ja vahendid.
Suhe kliendi ja advokaadi vahel saab põhineda usaldusel vaid siis, kui advokaadi au, ausus ja väärikus on väljaspool kahtlust. Advokaadi jaoks on need traditsioonilised voorused kutsealased kohustused.
Advokaadil on õigus otsustada, kas ta võtab õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku ülesande vastu või mitte. Advokaat peab alati tegutsema kliendi parimates huvides, eelistades kliendi huve advokaadi enda ja kolleegide huvidele. Ta on kohustatud nõustama ning esindama oma klienti viivitamatult, kohusetundlikult ja asjakohase hoolega.
Advokaat on kohustatud võtma endale isikliku vastutuse temale kliendi poolt antud ülesande täitmise eest ja ta on kohustatud hoidma klienti kursis advokaadile usaldatud ülesande täitmise käiguga. Advokaat võib osutada õigusteenust mitmele isikule samas asjas, kui ei esine huvide konflikti. Huvide konflikti ei esine muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest.
Advokaat on kohustatud kliendilt saadud ülesande täitma hoolikalt ja täpselt vastavalt kliendiga sõlmitud õigusteenuse lepingule. Õigusteenuse lepingu piirest väljuvaid ülesandeid, mida klient on advokaadile andnud või mis on kliendi huvide kaitseks vajalikud, võib advokaat kas kokkuleppel kliendiga täita või nende ülesannete täitmisest loobuda .
Tasu suurus ja vorm õigusteenuse osutamise eest määratakse kokkuleppel kliendiga ja sätestatakse õigusteenuse lepingus. Advokaadi poolt võetav tasu tuleb kliendile täies ulatuses avalikustada, see peab olema õiglane ja mõistlik ning kooskõlas seaduse ja kutsenormidega, mis advokaadi suhtes kehtivad.
Advokaadi suhted kolleegidega rajanevad vastastikkusel austusel ja usaldusel. Advokaat suhtub kolleegi heatahtlikult, ausalt , viisakalt ja korrektselt, on abivalmis ja koostööaldis. Nende nõuete täitmine ei tohi kahjustada kliendi huve.
Advokaat on kohustatud ülesande vastuvõtmisel või sellest keeldumisel, samuti ülesande täitmisel või ülesande täitmisest loobumisel kohtlema kõiki isikuid võrdselt, sõltumata kodakondsusest, rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilisest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või muudest sarnastest asjaoludest.
Advokaadi tegevuse juures on ülimalt tähtis, et kliendid ütleks talle asju, mida nad teistele ei avaldaks, ning et advokaat saaks muud informatsiooni usalduse alusel. Konfidentsiaalsuse kindluse puudumisel ei saa tekkida usaldust. Seetõttu on konfidentsiaalsus advokaadi esmaseks ja põhiõiguseks ning - kohustuseks . Advokaat peab nõudma ka oma partneritelt ja töötajatelt ning teistelt tema poolt kutseteenuste osutamise käigus tegevusse kaasatud isikutelt sama konfidentsiaalsuskohustuse järgimist. Ta peab hoidma konfidentsiaalsena kogu advokaadile kutsealase tegevuse käigus teatavaks saanud informatsiooni ning kuna konfidentsiaalsuskohustus teenib õigusemõistmise ja kliendi huve, siis on sellel õigus riigi erikaitsele.
Advokaat ise peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu kliendi dokumentidele, kirjavahetusele ja muudele teabekandjatele, samuti advokaadi poolt kliendile õigusteenuse osutamisel koostatud dokumentidele, mis on advokaadi valduses seoses kliendi ülesannete täitmisega. Samuti ei või ta anda seletust ega tunnistajana ütlusi asjaolude kohta, mis on temale teatavaks saanud seoses õigusteenuse osutamisega. Konfidentsiaalsuskohustus ei ole ajaliselt piiratud.
Advokaat on kohustatud järgima konfidentsiaalsust ka pärast kutsetegevuse lõpetamist. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ei saa õigustada avaliku huviga ega sellega, et see võimaldaks kliendi huve paremini kaitsta.
Järelvalvet kutse-eetika nõuete täitmise üle advokaadibüroos teostab advokaadibüroo pidaja ning samuti kindlustab ta ka konfidentsiaalsuse järgimise.
Iga advokaadi ametialaseks kohustuseks on end pidevalt kursis hoida arengutega seadusandluses. Eriti oluline on, et advokaadid oleks teadlikud Euroopa õiguse kasvavast mõjust nende tegevusele.
Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võib võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami. Vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel. Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada advokatuuri liige, kes on vähemalt aasta töötanud vandeadvokaadi abina ja on  sooritanud vandeadvokaadi vanemabi eksami. Vandeadvokaadi vanemabiks võib saada isik, kes ei ole advokatuuri liige, kuid kes vahetult enne advokatuuri astumist on  vähemalt kaks aastat järjest töötanud ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti- või töökohal ja on sooritanud vandeadvokaadi vanemabi eksami.
Vandeadvokaadi vanemabi tegutseb vandeadvokaadi juhendamisel. Töötamist õigusalal enne ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist ei arvestata.
Vandeadvokaadiks võib saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud,vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta vandeadvokaadi vanemabina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna. Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.
Pärast advokatuuri juhatuse otsust vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande.
Vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadid kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe.
Advokaatide täiendõpet korraldab Eesti Advokatuuri juhatus. Samuti on võimalik ennast täiendada Eesti Juristide Liidu korraldatavail õppepäevadel ja seminaridel. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut, kes ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud ja kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel, kuulub ilma advokatuuri juhatuse loata äriühingu, välja arvatud advokaadiühingu juhatusse või nõukogusse või on välismaa äriühingu filiaali , välja arvatud välismaa advokaadiühingu filiaali juhataja, ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokurist , on pankrotivõlgnik, tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega, on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja.
Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist.
Kokkuvõtvalt juhindub advokaat seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest. Ning on vajalik, et järelevalvet kutse-eetika nõuete täitmise üle advokaadibüroos teostab advokaadibüroo pidaja.
Advokaat õigusmenetluses #1 Advokaat õigusmenetluses #2 Advokaat õigusmenetluses #3 Advokaat õigusmenetluses #4 Advokaat õigusmenetluses #5 Advokaat õigusmenetluses #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roman Batsko Õppematerjali autor
Advokaadi kohuseks ei ole mitte üksnes kaitsta oma klienti, vaid olla kliendile ka nõuandjaks.

Sarnased õppematerjalid

Advokaadi ametikirjeldus
3
odt

Advokaadi ametikirjeldus

või kirjalik nõustamine, õigusdokumentide projektide koostamine ja klientide esindamine kohtutes, ametiasutustes või läbirääkimistel teiste isikutega. Kohtuvaidluse edukas läbimine nõuab advokaadilt väga pingelist tööd. Esmalt tutvub ta kohtumaterjalidega, siis uurib läbi vastava valdkonna seadused. Seejärel töötab ta koos kliendiga välja kliendi positsiooni kohtuvaidluses ja analüüsib tõendeid. Kohtuistungi käigus vaidlustab advokaat vajadusel vastaspoole seisukohti ja esitab talle küsimusi. Advokaadi eesmärk kohtuvaidluses on veenda kohut kliendi seisukohtade õigsuses. Lisaks kinnitab advokaat kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju, tegutseb pankrotihalduri, vahekohtuniku ja lepitajana jne. Ainult advokaatidel on õigus osutada riigi õigusabi ehk õigusteenust seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis isikule, kes ei suuda selles eest tasuda

Eesti keel
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
18
pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

ja mainitud konventsioonist lähtudes ongi advokatuuri seaduse eelnõu kohaselt antud Eesti Advokatuurile omavalitsuslikul põhimõttel tegutseva kutseühenduse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus.“*16 Kui analüüsida advokaadi tegutsemist oma igapäevases kutsetöös, s.o õigusteenuse osutamisel, tegut- sevad advokaadid eraõiguslikes suhetes, osutades teenuseid eraõiguslikel alustel tegutsevate advokaadi- büroode kaudu. AdvS § 49 lõike 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu, § 49 lõige 2 sätestab, et advokaadibüroo pidajaks on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat. AdvS § 40 lõike 3 kohaselt advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osu- tada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed, välja arvatud patendivolinikud seaduses sätestatud tingimustel. Samal ajal kuuluvad kõik Eestis alaliselt advokaaditeenust osutavad advokaadid kohustuslikus korras advo-

Ev õiguskaitsesüsteem
EV Õiguskaitsesüsteem
89
pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

Kantsler korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes", osaleb juhatuse istungil hääleõiguseta, kirjutab advokatuuri eest ja nimel alla dokumentidele ja kirjadele, täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid. Advokaat Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokaadiks soovija peab vastama advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritama advokaadieksami. Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku: 1) kes on teovõimeline; 2) kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 3) kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt

Ev õiguskaitsesüsteem
Kes on õigusnõustaja
10
pdf

Kes on õigusnõustaja?

Virgo Saarmets Kes on õigusnõustaja? Kujutleme hetkeks võimalikku küsimust populaarses televiktoriinis „Kuldvillak“: „Tegemist on kutselise õigusteenuse osutajaga, kes ei ole advokaat ega notar?“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja? Täna peaksime sellele küsimusele vastates viitama nii advokaatidele, notaritele kui ka juristi- või õigusbüroode kaudu õigusteenust pakkuvatele isikutele. Ei julge öelda, et juristidele, sest hetkel

Ev õiguskaitsesüsteem
EV õiguskaitsesüsteem
16
pdf

EV õiguskaitsesüsteem

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) pankrotivõlgnik; 3) tervise tõttu sobimatu; 4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7) advokaat, notar või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi President; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele

Õigus
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID
37
rtf

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

edasikandumise eest. seast kolmeks aastaks. motiveeritud ja selles peab Advokatuur organiseerib advokaatide erialast täiendamist, Revisjonikomisjon valitakse sisalduma viide otsuse peale suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning vandeadvokaatide seast vähemalt edasikaebamise korra kohta. välismaiste organisatsioonidega. Osaleb aktiivselt õigusloomes. kolmeliikmelisena neljaks aastaks. Advokaat on kohustatud esitama Advokatuur korraldab avalik-õigusliku funktsiooni täitmist ­ Aukohus moodustatakse juhatusele kirjaliku avalduse riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. advokatuuri liikmesuse peatamise esindamist tsiviil- ja haldusasjades. Advokatuuri kutsesobivuskomisjon kohta.

Õigus
Õiguskaitseasutuste süsteem
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:

Õigus
Õiguskatse asutuste süsteem
21
doc

Õiguskatse asutuste süsteem

1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun