Konspekt (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS
Balti erikorra püsimine:

Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid , maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud.
Koostati ka Balti provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda.
Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada.
Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima.

Kindralkuberneri institutsioon :

Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner.
1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses .
Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle.
Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812 -1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani.

Kubermangude valitsemine:

Kuberner – kõige olulisem võimuesindaja kubermangus
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus – tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat – mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust . Hoolekandevalitsused – tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega.
1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha- surumine jne.

Impeeriumi sõjad ja Eesti:

1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson .
1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks.
1812. Tungisid Napoleoni väed ( marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus.
Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante.
Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi.

Baltisakslased impeeriumi teenistuses:

Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul.
Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly .
Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani.

TALURAHVA OMAVALITSUS
Talurahva seadused 19.saj Eestis:
Põhjused:

Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid.
Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis . 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad.
Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J. Petri ).

Seadused:

1802.a „Igaüks“ – Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud.
1804.a talurahvaseadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus – 1)täpsustati teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine – kohus koosnes mõisnikust, kahest abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk .
1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang – 1) Eesti- ja Liivimaa talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus. 2) Maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida. 3) Talupoegade liikumisvabadust piirati, nad ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu.
Talupojad said perekonnanimed e. priinimed
1841 .a toimusid rahutused , kuna talupojad tahtsid maad saada.
1845 – usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad.
1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal – 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga.

Talurahva omavalitsuse kujunemine:

Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus – vallakogukond .
Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus .
Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit.
Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu.

Talurahva koormised:

Mõisakoormised – 1)teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks. 2)Vakuraha – rahamaks mõisa jaoks.
Riiklikud koormised – 1) pearaha – 70 kopikat meeshingelt. 2) nekrutiandmine .
Kogukondlikud koormised – 1) teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms. 2)kirikumaksud.

Passikorralduse seadus:

Võeti vastu 1863.
Sellega said vähemalt 21.a talupojad, kes olid seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega sai elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika.
Passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kust loodeti leida maad. 20.saj alguseks elas mujal juba ligi 70 000 eestlast.

1866.a. vallareform :

Tõi kaasa kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt.
Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad.
Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem , kes valiti taluperemeeste hulgast.

MAJANDUS JA LINNAD
Põllumajandus:

Hakati kasvatama kartulit , mis oli viljast odavam, seda kasutati viinatootmiseks.
1840. Hakati kasvatama ka talupõldudel. Kujunesid välja väikepõllumehed Eesti külades.
Talupoegade jõukus kasvas, sellega kaasnesid muudatused nende elulaadis.

Tööstus:

Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse, nende toodang oli Vene turul hinnatud.
Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist .
Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur , vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest.
Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas.
20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn.
Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin.
Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse.

Transport:

Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee .
20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus.
Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus.
Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja.

Linnastumine :

1862 .a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane .
20.saj alguseks 12 linna.
19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased .
1877 .a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus.
Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea .
Ehitati maju, avati töökodasid, vürtspoode.
Linnades valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus .

VAIMUELU 19. SAJANDIL
Tartu Ülikool:

Taasavati 1802.a, kuna Vene alamate õppimine Lääne-Euroopas keelati, vajati Ülikoole juurde.
Neli teaduskonda : Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond ( mis 1850. Jagati kaheks).
Esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti . Kuna ta oli lähedalt tuttav keisriga, kindlustas ta ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tema juhtimise ajal ehitati koolile peahoone , Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik.
Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid , kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv.
1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane.
Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi , embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer .

Haridusolud:

Ühtluskool oli neljaastmeline : kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool.
1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar .
Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris.
Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar.

Eestikeelne kirjasõna:

Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing – Tarto Maa rahwa Näddali-Leht.
Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika.

Kiriklikud olud ja usuliikumise:

Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks.
1832 .a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi.
Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal.
Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet.
1850.a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg.

Baltisaksa kultuurielu :

Seltsiliikumised
Arhitektuuris valitses klassitsism
Suured saavutused kirjanduses – Juliane von Kridener „Valerie“
Tartu Ülikool

Rahvusliku haritlaskonna kujunemine:

Estofiilide liikumine – uurisid eesti keelt, kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne.
Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor .
Fr. R. Kreutzwald , D.H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann liitusid baltisakslaste estofiilse tegevusega .
1838. Faehlmanni eestvedamisel loodi Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts.
1842. Loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
19.saj teisel poolel moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumiku rahvakoolide õpetajad.

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS

Rahvuslik liikumine – periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega.

Rahvusliku liikumise etapid:

Elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud , kunstnikud , teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine.
Seltsiliikumine – haaras masse nii elukutse (nt. käsitöölised) kui ka tegevusalade (nt. laulukoorid) järgi.
Poliitiline – erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine.
Võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp.

Rahvusliku liikumise eeldused:

Talurahva vabastamine pärisorjusest.
Omavalitsuste teke
Esimeste haritlaste tegevus
Tihenes koolivõrk
Vennastekoguduste tegevus
Talude päriseksostmine
Estofiilide tegevus
Sobiv poliitiline olustik – Aleksander II võimulesaamine

Rahvusliku liikumise algus:

1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwaldi koostatuna.
1857.a hakkas ilmuma nädalaleht „Perno Postimees “, väljaandjaks J. V. Jannsen .

1860.-ndad aastad:

Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad.
Aleksandri koolide loomise algatus – J. Adamson, J. Hurt , koolikomiteed üle Eesti.
1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus „Eesti Postimeeest“
1865.a Jannseni algatusel Tartus „Vanemuise selts“
1868.a C. R. Jakobson pidas „Vanemuise“ seltsis esimese isamaakõne.
Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud.
1869.a esimene üle-eestiline laulupidu .

1870.-ndad aastad:

1870.a „Vanemuise“ seltsis L. Koidula näidend „Saarema onupoeg“
1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt .
1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe „Sakala“

SUUR LÕHE

1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga „Sakala“ kaastööliste hulgast välja.
Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1) aatemehed – mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed – radikaalid, juhiks C. R. Jakobson

1880.-ndad aastad:

1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks.
Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson.
1882.a suri C. R. Jakobson.

VENESTUSPERIOOD EESTIS

1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III.
Tegevuse eesmärk – siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge.
Venestusperiood – reformid , mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes.
Reformide aluseks – 1882.-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon.

Ümberkorraldused:

Ametisse uued kindralkubernerid
Tühistati Balti erikord
Asjaajamiskuluks vene keel
Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine.
1889 – Tartu esimene kroonualgkool (Mart Reinik)
Aleksandrikool avati venekeelsena
1893.a venestati Tartu Ülikool – Jerjevi nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud.
Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal , Kuramäe nunnaklooster.

Eesti ühiskond venestamise tingimustes:

A. Grenzstein – „ Olevik “
1870.a loeti „Kalevipoega“ – EÜS (Eesti Üliõpilas Selts)
1884.a lipu pühitsemine (5.juuni)
Villem Reiman – Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusseltside tegevus.
1888.a rahvaluule suurkogumine – J. Hurt „Vana Kannel “
1891.a esimene eesti päevaleht „Postimees“ K. A. Hermann.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 106 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

106 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mammukas16 Õppematerjali autor

Balti erikord ja keskvalitsus, talurahva omavalitsus, majandus ja linnad, vaimuelu 19.sajandil, rahvuslik liikumine Eestis, Venestusperiood Eestis

ajalugu sajand balti erikord talurahvaseadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Balti erikord ja keskvalitsus

BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus e

Ajalugu

doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei,

Ajalugu

doc

Valgustussajand 18.saj

Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W.

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle m

Eesti ajalugu

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

1905 esimene kirjanduslik rühmitus Jätkus laulupidude traditsioon, lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid, kasvas eesti algupärandite osakaal 1906 kutseline teater Vanemuine 1914 Johannes Pääsukese esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Oma eesti kunsti areng A.Adamson, J.Köler, A.Laikmaa, K.Raud, K.Mägi Lisaks: 1. Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus 2. Vajadusel vaatan ka konspekti, eelkõige vastatud iseseisva töö ülesandeid, samuti töölehti. Konspekt ja töölehed peavad arvestusel kaasas olema!

Ajalugu

docx

Ajalugu, Uusaeg

Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti eri

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu

Ajalugu

docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põ

Ajalugu

Rohkem sarnaseid