vajalikud teopäevad. · Pops maata talupoeg, maaelanike kiht, kellel on ase võõral maal ja ka väike põllulapp. · Vabadik sulane, kes on töökohast peremehe juures loobunud ja soetanud omale onni või elab üürilisena, tal on ka väike põllumaa. Üürilisena peab tegema teopäevi omanikule. · Päeviline kohustuse katteks vastavas lepingus ette nähtud arv päevi töötav tööline. · Moonakas perekonnaga pöllutööline, kes elab peremehe maal. Iseseisev leibkond, töötasu moon ehk loonustasu (põllu-, karjasaadused või teatava maatüki kasutusõigus) · Põllutöölised palgalised inimesed, kes põllumajanduses töötasid, ei võinud olla lapsed alla 12 aasta. Alaealised ja kuni 16 aastased võisid töötada ainult abitöödel. Palka maksti loonuse ja rahaga. · Külakarjane karja hoiti karjakorra järgi ehk pered kordamööda karjas. Hobuseid
,, Nojah! Ning kui jääd ainult aerumeheks ja see ajab sul kopsu üle maks, eks siis kannatad ära. Ning kui ei kannata- egas tee vii ainult väravast sisse. Ju leiad mulgu väljapoolegi!" 3." Seda ta on! Mõisa kõige parem suutäis. Näkkas õnnega!"seletas peremees naerusui ja hannesel vilksas silma esitsi, nagu oleks kellelgi hakanud tursõnge otsa lõhi! Sest õnn-see on siis, kui antakse rohkem, kui inimene on oodanud. Ja see maa siin oli siis ka rohkem, kui endine moonakas oli oodanud. 4."Kuni silmad peas vaatamiseks, ikka saab vaadatud. Näe siin oli: mõrravaiad olid meres. Aga tuli Hannes-poeg uksest sisse, pani vesimütsi pähe ja läks. Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud veel ühtegi kala randa ega pandud leiba lauale. Aga mis sa teed: mõni viriseb ja närib ise oma elu ning närib teistelgi!.." 5."Jah, tuleb ilusat aega! Kuidas võiksin siis mina minnaära siit
Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS. Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi. Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg, kes vastutasuks maalapi eest aitas taluperemehi hooajatöödel.
kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000 kuväär - kirjaümbrik modernne - moodne, ajakohane kvaliteet - omaduste kogum monoloog - ühe inimese kõne kviitung - tähik, allkirjaga kirjalik tõend raha montöör - monteerija (elukutse), üksikosadest vm andmise ja saamise kohta kokkupanija, paigaldaja kõuts - isane kass moonakas - mõisa põllutööline käimad- jalanõud morsk - pikkade ülakihvadega veeloom, käkruma - kortsu minema merihobu kämmal - käelaba muistne - vanaaegne, vana, iidne kärbis - tugipuudest ja lattidest toestik vilja mustama - laimama või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis
juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
(kas sakslased või vabad inimesed). Oluline suunamuutus toimus 19 sajandi keskpaigas- kui kadus teorent (raharendile üleminek) siis mõisates tekkis selge vajadus uue tööjõu järele ning selle probleemi lahendamiseks hakati mõistaesse kõigepealt võtma aastatöölisi ehk mõisamoonakaid(sest said osa töötasust toiduainetes, neil oli sageli ka oma aiamaalapp). Ilmus uus hoone- moonakamaja" sinna sai moonakas endale siis ühetoalise korteri soetada. Talurahva ühiskonnas peeti mõisamoonakaid kõige madalamaks kihiks üldse. Mõisates kasutati ka päevatöölisi hooajatöödel (tavaliselt palgati vabadikkude seast). Ajapikku tekkis aga selge tööjõupuudus. Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber
annaabi.ee 
