EESTI 19. SAJANDIL (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
EESTI 19. SAJANDIL
Õpik lk. 128-157.
1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson . Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas.
2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus.
3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal:
1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F. Parrot ja vallakohtute loomine.
1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad .
1849/ 1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega ( analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist.
1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest.
1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale.
Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama.
4. Millal loodi vallakohtud , kes olid vallakohtu liikmeteks , milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E ( talitaja ) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu.
5. Mis oli magasiait ? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait.
6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga
7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. sajandil! -- Mõisakoormised -
teotöö (-rent), sh vakuraha,  maksud , naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud
koormised- pearaha (igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine.
Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas,
kirikumaksud.
8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi? – Kuna loodeti leida maad Venemaal ja uue passikorraldus seaduse hoogustas talupoegade reisimist igalepoole: Venemaale, Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse
9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? -- Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused,  vallavanem -politseivõim,  Ametisse astusid valla ametimehed, kelle juhtumisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutivõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla.
10. Millal algas talude päriseksostmine? – 1849 kui võeti vastu uus talurahva seadus
11. Muudatused talumajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale.
12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes).
13. Tööstuse ja transpordi areng Eestis 19. sajandil. — Tööstuse ja kaubanduse areng tagasihoidlik ( 19 saj I poolel). Rajati kalevivabrikud Narva. 1858 Kreenholmi Manufaktuur - eesti suurim tööstusettevõte. (19 saj II poolel) –kiirenes jõudsasti. Tekstiilitööstuse kõrval kasvas masina- ja metallitööstus . Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel.
14. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt ? -- 1802 aastal, Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot.Valmis 1809 Maarja kiriku varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause ); varemetes  Toomkiriku  kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn , ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. 
Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond
15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool maakondades ning gümnaasium kubermangu linnades ning ülikool.
16. Õpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar . – 1828a Tartusse (esimene), oli läti pedagoogi  juhitud  Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar.
17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880
18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks
O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821 -1823, 1825
Kreutzwald „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“ – F.R.Kreutzwald , 1848-1849
19. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens ) – ühtne kirjakeel . – Kuusalu pastor , koostas uue eesti keelse grammatika, võttes aluseks põhja-eesti murde.
20. Usuvahetusliikumine . -- Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise.
Maltsveti liikumine. — Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik), 1854 hakkas pidama palvetunde, oli sõnaosav ja julge esineja , kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast.
21. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid. – Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Taru , mis oli seotud ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes Raadi mõis. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu T. Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism , mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire .
22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilide tegevus valmistas ette ärkamisaja kultuurilist poolt.
23. Õpetatud Eesti Selts. – 1838 loodud Fr. R. Faehlmanni poolt, mis seadis eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“.
24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine ,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine ; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine.
Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele.
25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees , rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine
26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks , pani aluse eesti teatrile
27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees,  („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”)
28. C.R. Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse - ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine .
29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette,
30. Mõõdukas ja radikaalne tiib , nende lahkhelid . – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega, kes eesti meelset kirikuõp. boikoteerisid. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides.
31. Vene tsaarid ja nende seos Eesti sündmustega. – Aleksander I –algul haritud ja reformimeelne. Lubas TÜ taas avada. Nikolai I - valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 
Aleksander II – tema ajal loodi Aleksandri kool (I auks), Aleksander III- algas ääremaade venestamine .. 
32. Miks algas venestamine, milles see seisnes. – Aleksander III võimule tulekuga , eesmärgiks oli ääremaade kindel liitmine Venemaaga. 1882- Manasseini revisiooniga - koguti balti erikorra kohta halvustavaid andmeid. 1885- määrati uued kindralkubernerid. Eestis- Šahhovski ja Liivimaal- Zinovjev .
33. Kas venestamine saavutas oma eesmärgi, selgita! – Ei, enamik seltse ikkagi tegutses edasi venestamise ajal.
34. Ehitused, mis venestamiseaega meenutavad. – Aleksander Nevski katedraal ja Kuremäe klooster .
35. Eesti Üliõpilaste Selts. – Kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmes suhtlesid eesti keeles. 1884a. pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp , mis on eesti lipp tänapäevani.