Vene aeg Eestis 18. - 19 saj. (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL:

PÕHJASÕDA (1700-1721):

Põhjasõja põhjused ja eellugu:

17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul:

Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel .
Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi.
Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed .

Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile , Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik J.R.von Patkul , kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala ( Ingerimaa ) andmise Venemaale.
Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel:

1695 -1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda.
Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII.
Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla.

Sõjategevus Põhjasõja ajal:

Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani.
1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati Vene vägede poolt Narva linna piiramist ning rüüstati Virumaad. Sellises olukorras maabus Rootsi kuningas oma ~10tuhande mehelise armeega Pärnus ning liikus pärast lühikest luureretke Riia alla päästma piramisrõngast suuremas ohus olevat Narva linna.
19.novembril 1700 toimus Narva linna all Rootsi ja Vene vägede vahel Narva lahing, milles 3 korda väiksem Karl XII armee lõi ~30tuhande mehelist Vene väge. Rootslaste kätte langes peaaegu kogu Vene suurtükiarsenal ning enamus välismaalastest Vene ohvitsere jooksis lahingu käigus üle.

Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee koos noore kuningaga poollagunenud Laiuse linnuses. 1701 kevadel lahkus Rootsi peavägi Eestist ning Riia piiramisest vabastamise järel keskendus Karl XII võitlemisele Poolaga, kuna ta arvas ekslikult, et Venemaa ei suuda niipea kaotusest Narva all toibuda.

Põhjasõja lõpp ja tulemused:

1709 Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustasid Vene väed täielikult rootslaste peaväed, misjärel läks sõjas initsiatiiv täielikult Venemaa kätte.
1710 sunniti Vene vägedele kapituleeruma Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. Sellega oli Venemaa kehtestanud kontrolli kõigi Eesti alade üle.
Sõjategevus kestis Rootsile edutult kuni 1721 aastani, kuni sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu. Vastavalt rahulepingule tunnustas Rootsi Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soome üleminekut Venemaa valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses teravilja.

2. BALTI ERIKORD JA ASEHALDUSKORRALDUS EESTIS:
1. Balti erikorra kehtestamine:

Mõiste: Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus ) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
Milles Balti erikord seisnes:

Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon - ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele.
mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle.
kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.
valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust.
kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir.
kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast.
aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli Maapäev.
kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid).
linnad säilitasid omavalitsuse; seda teostasid linnavalitsused ehk raed.

2. Asehalduskorraldus Eestis (1783-1796):

1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli:

Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine
piirialade tihedam liitmine Venemaaga.

See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. Balti erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades:

Muutused halduskorralduses:

Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil.
Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga.
Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru ( 1784 ).
NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917.

Muutused valitsemises:

Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord).
Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada.

Muutused linnade valitsemises:

Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
Raed linnades saadeti laiali.
Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest.
NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel.

Muutused maksukorralduses:

Uue maksuna kehtestati pearahamaks.
Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust.

Muutused rüütelkondades:

Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad).
Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali.
NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel .

NB! Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Oma ema vihkav Paul I (troonil 1796-1801) tühistas enamiku Katariina II poolt kehtestatud seadusandlikest aktidest, sealhulgas ka asehalduskorralduse ning taastas Balti erikorra.
3.PÕLLUMAJANDUS JA TALURAHVAS ALATES 18.SAJANDIST KUNI PÄRISORJUSE KAOTAMISENI:

Põllumajandus 18.sajandil:
Põllumajanduse aluseks Eestis 18-19.sajandil oli teraviljakasvatus ; selle põhjuseks olid:

teravilja kõrged hinnad

teravilja laialdane turg :
- seda müüdi tollivabalt Rootsi
- müüdi Vene armeele (~50 tuhat sõdurit Balti kubermangudes)
- suurlinna Peterburi lähedus
- teraviljast viina ajamine .Teravili → viin (selle müük mõisate kõrtsides, sõjaväele ja Peterburi) → praaga (viina ajamisel tekkiv jääkprodukt) → härgade nuumamine (müüdi Peterburi) → sõnnik → teravilja saagikuse kasv.
Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära !

Kriisinähud mõisamajanduses:
18.-19. sajandi vahetusel hakkasid ilmnema esimesed mõisamajanduse kriisinähud:

algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid.
mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad.
kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga.
suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma).

Talurahvareformide põhjused:
18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa:

üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda.
valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust, aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas).
talupoegade pärisorjusest vabastamine Preisimaal (1807).
talurahvarahutuste surve.
Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine).
Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda.

TALURAHVA OLUKORD ALATES PÄRISORJUSE KAOTAMISEST KUNI 19.SAJANDI LÕPUNI:

Talurahva omavalitsus:
Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid:

vallakohtud , mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega.
magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse
vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära toitma, panes need tavaliselt külakorda käima.

Vallakogukonna juhid olid valitavad; Eestimaa kubermangus oli selleks talitaja ja Liivimaal vöörmünder (2 tk).
NB! Mõisnik säilitas vallakogukonna üle kontrolli:

mõisnik kinnitas kõik vallakogukonna otsused.
omas politseivõimu kogukonna üle.

Mõisa eestkoste alt vabaneti 1866 vallareformiga!

Talurahva koosseis 19.sajandil:
MÕISARAHVAS
KÜLARAHVAS
Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad
taluperemehed koos peredega
sulasrahvas
saunikud
(e. popsid,
e. vabadikud)
(N: kubjas ; kilter)
- majateenijad
- käsitöölised
rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega
said teenistust taludes ;
peamiselt tegid teotööd mõisa põllul
talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid hooajatöödel
10 %
40 %
30 %
20 %

Talurahva käärimine 19.sajandil:
Talupoegade majanduslik olukord vaatamata pärisorjuse kaotamisele oluliselt ei paranenud ; selle põhjused olid:

talude rendilepingud olid piiranguteta
talupoegadel puudus kindlustunne ja motivatsioon talu arendamisel (rendilepingut ei pruugitud pikendada ning mõisnik võis talupoja renditalust välja tõsta).
1840.a. teraviljaikaldus ja näljahäda (NB! See oli viimane suurem näljahäda Eestis).
tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest).

NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage , kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid:

19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused :
Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust:

nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile .

algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise.

lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses).

mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks , mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes ).

talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit).

talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale.
5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS:

Luterlik kirik :
Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus . Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole:

Ortodoksne luterlus:

valitsev kuni 18.sajandi alguseni .

peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu).

võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N: nõiaprotsessid viidi läbi just ortodoksete luterlaste poolt).

Pietism:

valitsevaks luterlikuks usuvooluks kuni 18.sajandi viimaste aastakümneteni.

taotles usu sügavamat sisemist tunnetamist.

üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta, mitte usudogmasid pähe taguda.

pani rõhku usulise kirjanduse levitamisele (N: piibel tõlgiti eesti keeled pietistist kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt 1739).

Vennastekogude (e. hernhuutlaste) liikumine:

algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist.

propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust.

pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (N: lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine).

loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad.

kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille).

suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust umber ja levitasid usuvendadele).

keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust.

Ratsionalism :

valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel.

eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine; kasulike nõuannete ja tedmiste jagamine rahvale.

kritiseeris valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust.

Tuntumad ratsionalistlikud kirikuõpetajad olid Torma pastor J.G. Eisen von Schwarzenberg ja Põltsamaa pastor A.W.Hupel.

Haridus 18-19.sajandil:
Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel.
18.sajandi teisel poolel tehti ka esimesi katseid seada sisse üldine koolikohustus , ent peamiselt mõisnike vastuseisu tulemusena polnud koole siiski kõigis kihelkondades.
19.saj.alguse koolitüübid Eesti alal olid:

Maal:

A) vallakoolid
B) kihelkonnakoolid
C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest)
NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue.

Linnas:

A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist).
B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial).
C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu).
Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel.

Eestikeelne kirjasõna:
Kui veel 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas vaimulik kirjandus (lisaks piiblile veel palve- ja lauluraamatud), siis alates 19.sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus:

Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid).

Esimesed eestikeelsed ajalehed (1806 “ Tarto maa rahwa Näddali-Leht”).

Esimesed ajakirjad (1848-1849 Kreutzwaldi toimetatud “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”).

Järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V. Jannsen , kes hakkas 1857 välja andma “Perno Postimeest”.

19.sajandi II poolel hakkas kujunema ka ühtne kirjakeel , mille aluseks oli põhjaeesti murre. Ühtse kirjakeele võidulepääs soodustas omakorda eestikeelsete raamatute väljaandmist.

Haritlased 19.sajandil:
Kuni 19.sajandi keskpaigani koosnes Eestimaa ja Liivimaa kubermangu haritlaskond valdavalt baltisakslastest. Nende hulgas oli ka selliseid, kes olid huvitatud kohalike väikerahvaste kultuurist.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 181 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

181 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hispaaniast Õppematerjali autor

Konspekt, hea õppimiseks või spikri valmistamiseks

põhjasõda balti erikord kultuur 18 -19 saj haridus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pidi tasuma Tartu maksu(tagasiulatuvalt alates aastast 1503) ja ei tohtinud sõlmida kõigiga sõjalisi liite. Kuna seda ei tasutud, alustas Moskva svr sõda. Moskva svr lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasis Moskva väed(Sigalei juhtimisel) Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Kevadel asusid uued Vene näed Narva ordulinnuse piiramist ja mais vallutati linn tormijooksuga(Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn). Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg)

Ajalugu

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile. Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina-

Ajalugu

doc

Ajalugu Varauusaeg

Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks.

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi-

Ajalugu

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Põhjasõja sündmused algasid 12. veeb 1700.a, kui Poola kuningas August II Saks ründas Riiat algas Riia piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal rootslased aga sundisid Taani sõjast välja astuma. Venelased Taani alistumises veel ei teadnud ja kuulutasid omakorda Rootsile sõja. 1700.a jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas, Karl XII otsustas esmalt vabastada Narva ja alles seejärel Riia. Peeter I Vene tsaar, võttis osa Rootsi vastasest koalitsioonist, ja kes kuuldes rootslaste tulekust, lahkus oma vägede juurest 1700.a Narva alt. Kuid juhtis uuesti 1701.a Eesti ala vallutamist. Karl XII Rootsi kuningas, kellega koos võideti Narva lahing. Narva lahing - 1700.a, vene vägede ebaedu tagas viletsad suurtükid lõhkesid tulistamise ajal, tappes oma mehi; porised teed ei võimaldanud moona juurde vedada; püssirohi oli otsakorral; mehed olid näljas

Eesti ajalugu

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28

Ajalugu

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid