Vastus leiad õppematerjalist: DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE

DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE (0)

Keskkool - Meditsiin - Aktiviseerivad tegevused

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Miks tekib siis inimestel pidev huvi dieetide vastu?
Kui vana te olete?
Mis eesmärgiga te istusite dieedil?
Kui kaua istusite dieedil?
Mitu dieete olete proovinud?
Kuidas te arvate kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti?
Millist dieetides loete kõige efektiivsemaks?
Midagi ei muutunud?
Mitu kilogrammi õnnestus alla võtta istudes dieedil?

MAARDU GÜMNAASIUM
Julia Katskova
12 klass
DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE
Uurimistöö
Juhatajad:
Nadežda Minajeva
Svetlana Atajants
Maardu 2014
SISSEJUHATUS 3
1. DIEET …KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS 5
1.1. Dietoloogia teadusena 5
1.2. Pidev huvi dieedi vastu 5
1.3. Dietoloogia ajalugu 5
1.3.1. Dietoloogia antiikajas 6
1.3.2. Uusaeg 6
1.3.3. Dietoloogia tänapäeval 7
1.4. KOKKUVÕTTE: 7
2. DIEEDI NEGATIIVNE MÕJUMINE ORGANISMILE 9
2.1. Milles tugineb dieedi oht 9
2.1.1. Ainevahetuse rikke 9
2.2. Haigused 9
2.2.1. Ülekaalu probleem 9
2.2.2. Toitumisallergia 10
2.2.3 Anoreksia 10
2.2.4. Buliimia 12
2.2.5. Disbakterioos 12
2.2.6. Alimentaarne düstroofia 12
2.2.7. Ateroskleroos 13
2.3. KOKKUVÕTTE: 13
3. KESKKONNA ARVAMUSED 13
3.1. Anketeerimise eesmärk 14
3.2. Anketeerimise planeerimine 14
3.3. Anketeerimise läbiviimine ja registreerumine 14
3.4. Põhilised küsimused ja kokkuvõtted 14
4. KORRAPÄRANE TOITUMINE 17
4.1. Füüsikaline koormus 17
4.2.1. Valgud 18
4.2.2. Rasvad 18
4.2.3. Süsivesikud 19
4.2.4. Toitained 19
4.2.5. Vitamiinid 19
4.3. Toitumise režiim 20
4.4. Sööme ja kõhneneme 20
4.5. KOKKUVÕTTE 20
KOKKUVÕTTE 22
KASUTATUD MATERJALID: 24
LISA 25
ANKEET 25

SISSEJUHATUS

„Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb.
Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet , missuguseid haigusi ja häireid . Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused.
Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi. See probleem ei kaotanud oma tähtsus ja huvi selle vastu on üsna suur.
Uurimistöö sihitis on dieet ja uurimisobjekt – naise organism.
Dieteetika on hästi läbi uuritud spetsialistide poolt, kuid ei ole kindlad põhimäärust, kas dieet on kasulik organismile või toob kahju. Vähesed tavainimestest istudes dieedile mõtlevad, millega järsk kaalulangemine võib lõppeda. Põhiliselt mõeldakse ainult sellele, et vabastada soovimatest kilogrammidest. Uurimuse autor arvab, et rohkem tähelepanu peab pöörama sellele, mis juhtub organismis pärast dieedil olemist.
Antud uurimisöö eesmärk on uurida, milliseid negatiivseid külgi võib tuua dieedi kasutamine. Selleks, et saavutada eesmärki, uurimuse autor paneb järgmised ülesanded:

Uurida läbi, mis on dieteetika ja selle ajalugu

Analüüsida dieedi negatiivseid külgi

Viia läbi küsitluse ja vaatluse

Üldistada saadud informatsiooni ja analüüsida korrapärast toitumist
Antud ülesannete lahendamiseks olid kasutatud järgmised uurimismeetodid:

Teoreetilise kirjanduse teaduslik uurimine ja analüüs

Uuritud andmete üldistamine ja võrdlus

Vaatlused

Anketeerimine
Hüpotees : Dieet – kahjulik organismile.
Töö kirjutamiseks, autor kasutas ainult vene keelseid allikaid ja tõlkis vene keelest eesti keelde.
Uurimistöö metodoloogiliste alusteks olid sellised meetodid nagu uurimine, analüüs, saadud andmete üldistamine, video materjali vaatlemine ning empiiriline uuring.
Antud töö koosneb Sissejuhatusest, neljast peatükist, Kokkuvõtte ja Kasutatud materjal. Esimene peatükk on pühendatud mis on dieet, huvi dieedi vastu ja väike läbivaade dieteetika ajaloost. Teises peatükis uurimuse autor vaatleb missugust negatiivset mõju toob dieet naise organismile ja mis haigused võivad sellele järgneda.
Kolmandas peatükis autor tegi läbi anketeerimise küsimustele, mis kahtlemata puudutavad antud teemat. Ning lõpp- peatükk räägib sellest, mida peab tegema, et kaalust alla võtta ja mitte piinata ennast range dieediga .
Autor väljendab oma tänud antud abi eest uurimistöös Svetlana Atajansile – kunsti ja uurimistöö aluste õpetajale, Nadežda Kornejevale – bioloogia õpetajale uurimuse juhatajale ja Veronika Grünbaumile – eesti keele õpetajale.

1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS

1.1. Dietoloogia teadusena

Dietoloogia ehk dieetika ehk ravitoitlustusõpetus, on üks meditsiini osadest, mis tegeleb nii terve kui ka haige inimese toitumise korraldamisega. Dieetika on suunatud ratsionaalsele ja individuaalsele toitumisele. Tulenevalt asjaolust, et individuaalne toitumine tuleneb rangelt organiseeritud toidurežiimidest — «dieetidest », on dietoloogia teadus saanud oma nime [1]. Dieetika on väga tähtsal kohal meditsiinis, ta kujunes ainulaadseks praktiliseks süsteemiks. See teeb dieetika aktuaalseks ja kasulikuks paljude aastate jooksul [3].

1.2. Pidev huvi dieedi vastu

Iga dieedi mõtteks on piirata ennast teatud toiduainete tarbimisest, et vähendada kaalu või saavutada tahetud ravitoime [9].
Dieet on toidu tarvitamise reeglistik, mille eesmärgiks on soovitud tulemuse saamine. Dieeti võime iseloomustada järgmiste faktoritega: keemiline koostis, füüsilised omadused, toorainete töötlemine ja ka toidu võtmise kindlad ajavahemikud [2]. Sõna «dieet» tavaliselt kasutatakse kahes tähenduses: söök ja söögikord. Paljudel inimestel tekkis ettekujutus , et dieet on üks piirang süsteemist , enesemõistmisest või sunnitud loobumine maitsvast ja mitmekesisest toidust [3].
Miks tekib siis inimestel pidev huvi dieetide vastu? Eeskätt sellepärast, et õigesti koostatud dieet harmoneerib kõik inimese elukeskused, stabiliseerib organismi, aidates temal takistada igasuguseid raskusi [3]. Statistika andmete järgi võime öelda, et umbes 30% Maa elanikest üks kord aastas alustavad uut dieeti [9].
Joonis 1. Ivan Pavlov Petrovits

1.3. Dietoloogia ajalugu

Juba palju aastaid tagasi teadus hakkas uurima dietoloogiat, koostades üha uuemaid tervenemise ja haiguste ravimise meetodeid . I.P. Pavlovi (Joon. 1) seedimise seaduse avastus, kaasa arvatud tinglike reflekside tegevuse muutus seedetrakti näärmetes, on tänapäevase dietoloogia aluseks. Suurt osa dietoloogia arenemises mängisid I.P. Razenkovi uurimused, erinevate toidurežiimide mõjumisest
seedetrakti näärmete ärrituse tasemele , kuid ka ajukoore funktsioon ja ka tingimusteta ja tingimustega reflekside ilming [4].

1.3.1. Dietoloogia antiikajas

Minevikus nimetati dietoloogiaks tervise kaitse teadust [4]. Antiik – Kreekas mõiste «dieet» omandas palju sügavaima tähenduse. «Diaita» — oli eluviis, tegevuse võimalus, vaade praeguse aja reaalsusele [3].
Esimene võrdlev uurimus dietoloogias on kirjeldatud Vanas Testamendis, Danieeli raamatus. Sõja ajal Babüloni kuningaga, juudi kuningas Ioahim saatis grupi üllaid mehi õppima kaldea keelt ja arukust. Õppimine pidi kestma 3 aastat ja igale õpilasele oli määratud kuningalaualt toit, kaasa arvatud liha ja vein. Neli noormeest keeldus rikkalikust kuningalaua toidust ja palusid toita neid ainult juurviljade- ja veega. Selle grupi tähtsaim juht, kes vastutas noormeeste eest väitis, et kui need neli meest keeldusid söömast kuningalaualt, siis võib kuningas neid hukka mõista. Et seda ei juhtuks, pakuti välja 10-ne päevane eksperiment juurviljadieediga, tulemuseks juht nägi, et noormehed , kes istusid juurviljadieedil ja jõid vett, nägid välja palju tugevamad ja rammusamad võrreldes teiste noormeestega [4].
Joonis 2.Hippokrates
Alates sellest ajast hakati tervislikule toitumisele rohkem tähelepanu pöörama. Eriti pöörati suurt tähelepanu haigete toitumisele .
Hippokrates arvas , et: „Ravimine peab koosnema sellest, et erinevatel haigestumise staadiumitel osata õigesti valida hea kvaliteediga toidukogust“ (joon 2.) [4].

1.3.2. Uusaeg

17. sajandil hakkas dietoloogia kiiresti arenema. Inglismaa arst T. Sidenhem arendas dieete podagrahaigetele ja ülekaalulistele, pööras suurt tähelepanu haigete ravimisele. 18. sajandi esimesel poolel dietoloogia hakkas edasi arenema avastades vitamiinid ja mineraalained [5].
Esimene inimene, kes võttis kasutusele dieedi mõiste ja ka hakkas seda reklaamima oli Ameerika kuulutaja S. Grehem. 1830. aasta alguses ta töötas välja teooria, mille kohaselt liigsöömine viib ülekaaluni ja võib hakata paljude haiguste põhjuseks. Varsti U. Banting andis välja nõuanneteraamatu, kuidas kaotada 20 kg kahe kuu nälgimisega. Oma traktaadis ta tabavalt nimetab makaronide ja kartulite liigsöömist põhiliseks rasva kogumise põhjuseks. Ei saa temaga mitte nõustuda [5].
20. sajandi alguses hakkas dieteetika õitseng. Kasutusele tulid kaalulanguse pillid.
- 1930. aastatel — eraldi toitumise meetod, arst U. Hei toitis oma patsiente puuviljadega kui ka lihaga.
- 40. aastatel toimusid vastusuunalised katsed. Maailm keeldus dieedi kasutamisest ja ajalehed avaldasid trükis, et dieedid muundavad terveid inimesi kõhetuteks inimesteks.
- 1951. aastal leiutati suhkru asendaja . Lai sahhariini reklaamistik, mille eesmärk on anda lohutust maiasmokkadele ja mitte koormata neid kaloritega. Mood suhkruasendajatele kehtib tänapäevani.
- 60. aastate algus toob proteiini ehk lihtvalgu kokteile kaalu alla võtmiseks. Propageeriti rasvavaba liha, taas hakati tarbima kaalu alandamiseks tablette (kuseeritust soodustavaid, hormonaalseid, rahusteid ja ka lahtistavaid pille)
- 1982. aastal võetakse kaalu alla võtmiseks kasutusele klistiir. Seda hakatakse kasutama peaaegu iga päev.
- 90. aastael lahingusse võetakse suurtükivägi — kirurgia. Arstid lõikavad ära mitte vajaliku
(soolestiku osade eemaldamine, magu kinni õmblemine ja lipsaktsioon)
- 21. sajand ei too eriti midagi huvitavat ja uut. Ainult uute dieetide kombinatsiooni [5].

1.3.3. Dietoloogia tänapäeval

Tänapäeval on aktsepteeritud rohkem kui 28 tuhat dieeti. Erinevaid kaalu alla võtmise retsepte publitseeritakse naistele mõeldud väljaannetes — ajakirjades, ajalehtedes, brošüürides, võime kuulda igal pool telesaadetes ja raadios. Iga aastaga dieetide arv kasvab, kuna nõudlus järjest kasvab [9].
Sageli selliste dieetide populaarsust selgitab see, et nad on mõeldud lühikeseks ajaks, paar nädalat või kuud, kuid mitte pikaks ajavahemikuks ja kindlasti mitte kogu eluks. Sellised lühidieedid lubavad kiiret resultaati. Võibolla õnnestub kaalust alla võtta, kuid pärast dieedi lõpetamist on suur risk, et allavõetud kilogrammid tulevad tagasi. Et seda ei juhtuks, peab olema suur tahtejõud lähtuda sellest dieedist koguaeg . Peamiselt sellised dieedid ei aita kaasa stabiilse resultaadi püsimiseks [9].

1.4. KOKKUVÕTTE:

Vastates esimese ülesande küsimusele, uurimuse autor uuris läbi dieetikaga seotud kirjanduse, leidis teemakohase informatsiooni ja tegi järgmised järeldused, et võib esile tuua kaks tähtsat mõistet «dieetika» ja «dieet». «Dieetika» on meditsiini osa, aga «dieet» üks kindel toidu võtmise kord, kindlal kellaajal ja kindlas koguses. Dieedi all mõistetakse piiramist toiduainetes , soovitud tulemuse saamiseks.
Suurt osa dieetika arendamisel mängisid I.P Pavlovi avastused – seedimise seadus. Ning I. P. Razenkovi meditsiinilised avastused – toidurežiimide mõjumisest organismile. Antiikajal hakkas dieetika arenema peale seda, kui noored sõdurid saadeti õppima Iraani , sealt tuli tõuge tervisliku toitumise järele. Uusajal, aga pöörati rohkem tähelepanu toitainetele ja haiguste avastamisele. XXI. sajand ei toonud uusi avastusi, peamiselt mõeldi välja uusi dieedi liike.

2. DIEEDI NEGATIIVNE MÕJUMINE ORGANISMILE

2.1. Milles tugineb dieedi oht

Tänapäeval on vähe inimesi, kes ei ole proovinud kas või mingit trendikat dieeti. Mõned inimesed ei ole saavutanud tahetud tulemust, aga mõned võtsid alla liigsed kilogrammid [2]. Siiski 21. sajandil inimese poolt kasutatud dieedid toovad organismile negatiivset mõju. Eriti ohtlikud on ühekülgsed, pikaajalised ja ranged dieedid. Kui pikalt piirata ennast toitumises, siis seda võime võrdsustada piinamise ja vägivallaga enda organismi üle. See toob kaasa füüsilisi, kuid ka vaimsed häired, mis edaspidi võivad areneda rasketeks haigusteks [9].
Dieedi määramise küsimusele tuleb lähendada individuaalselt ja kindlasti terapeudi soovitusel. Ainult kogenud arst saab ette öelda, millistest piirangutest toitumises peate lähtuma. Kui aga te määrate dieedi endale ise, siis piirate enda organismi mitte ainult rasvas ja süsivesikutes, kuid ka kasulikes mikroelementides ja mineraalainetes, mis sisalduvad toiduainetes. Jõu puudus, väsimus ja uimasus, probleemid siseorganitega, hormonaalsed muutused, lihasmassi kaotamine, stress ja pidev näljatunne – need on «vale» dieedi kõrvaltoimed [7].

2.1.1. Ainevahetuse rikke

Kui isik, jälgides dieeti pikalt ja sihikindlalt piinab ennast näljaga, organism hakkab kütusena kasutama lihaskiude. Valgu lagundamisel eraldub lämmastik . Valkude kogusest, mis laguneb ööpäeva jooksul, vastavalt lämmastiku kogusest, mis eraldub inimese organismist. Lämmastiku eraldumise protsess toimib vee väljumise kaudu rakukudedest, mis vältimatult toob kaasa vedeliku kaotuse organismis ja märkimisväärse kaalulanguse. Kuid aga vedelikukaotus ja lihasmassi vähenemine pole tõuge juubeldusele. Veevarud üsna kiiresti täienevad, kui midagi juuakse ja lihasmassi kaotamine võib jäädavalt rikkuda normaalse ainevahetuse [8].

2.2. Haigused

2.2.1. Ülekaalu probleem

Ülekaal on sageli tingitud ülesöömisest. Ta näitab, et konserveerunud rasvas energiat on kogunud rohkem, kui on tarvis. Kehakaal või suureneda 2 korda rohkem, normaalkaalust. Sellist seisundit juba nimetatakse ülekaaluks ( Joon. 3)
Ülekaal tuleb aeglaselt ja areneb tasapisi. Sellisel perioodil peab kasutama ärahoidmismeetodeid, mida on palju kergemini teostada, kui järgnevat ülekaalu [9].
Peamised faktorid, mis põhjustavad ülekaalu:

geneetiline eelsoodumus
keskkond
ainevahetus
eluviis
psühholoogia
vanusega seotud muutused

I Joonis 3. Ülekaalu tagajärjed
nimene ise ei pruugi teada, et tal on ülekaal. Ta võib tunda ennast sama hästi nagu ennegi ja mitte tunda mitte mingisuguseid haigusnähte. Tabelis (Joon. 4) on välja toodud kaalunormid sõltuvalt tema pikkusest [9].

2.2.2. Toitumisallergia

Kõige levinum haigus, mis on seotud ainevahetusega — toitumisallergia. Ta kujutab endast organismi reaktsiooni ainetele, mis satuvad väljastpoolt toiduga, läbi seedetrakti. Kaitstes organismi, immuunsüsteem hakkab lagundama rakke, mille tulemusel väljastab histamiini , mis toobki esile allergia sümptomid. Allergia reaktsioon võib olla tähtsusetu või vastupidi, kanda surmaohtu, võib esineda mõne minuti pärast, enne kokkupuudet allergeeniga või üldse mõne päeva jooksul.
Toitumisallergia võib hävitada mitte ainult seedetrakti, kui ka teisi organismisüsteeme. Sellised toiduained nagu šokolaad, juust ja alkohoolsed joogid mõjuvad halvasti aju veresoontele ja tekitavad migreene.

2.2.3 Anoreksia

See haigus esineb närvilisel või psüühilisel taustal. Haigus avaldub isu puudumises või vabatahtlikult toidust keeldumises pikaks ajavahemikuks. Tulemuseks on suur kaalu langemine ja tõsised kõrvalmõjud. Kõige rohkem levib anoreksia teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas. Sellised neiud ei taipa, et nad on haiged ja käituvad järgmisel viisil:

toit kutsub esile vastikustunde
petavad inimesi enda ümber väites, et nad on juba söönud , kui ise viskavad toidu ära
kutsuvad endal esile oksendamist, pärast toidu võtmist.
Võtavad suurte doosidega lahtisteid
Hüperaktiivsed
Tihedalt tegelevad spordiga või mõne muu füüsilise tegevusega [9].

Joonis 4. Kaalu normid naisel sõltuvalt tema pikkusest
Anoreksia haigetel võib kaal langeda kuni 30 kg. Kui kehakaal on alla 45 kg siis naistel lõpeb menstruatsioon, kehal esineb väike ude, naha all on märgatavalt näha lihaseid ja puudub rasvakiht . Füüsiline ja vaimne aktiivsus ei vähene [9].
Suure kaalukaotusega langeb märkimisväärselt immuunsüsteemi vastupanu infektsioonidele, mille tulemusel isegi kerge haigus võib lõppeda traagilise tagajärje- kaasa arvatud surmaga [9].
Haigestumisel, neiule tundub, et ta on liiga paks ja tal on palju üleliigseid kilogramme [9].
Vaadates peeglisse ta näeb üldse teissugust pilti endast ( Joon. 5), kuid tegelikult see ei ole nii.
• Põhjused:
V Joonis 5. Reaalsus ja nägemus
aimsed probleemid: halvad suhted vanematega, mille tulemuseks isik keeldub toidust
näidates, et tal ei ole midagi vaja vanematelt. Varakult seksuaalne kogemus, emotsionaalne erutus, psüühilised haigused, ainevahetuse haigused ( gastriit , maovähk jm.), monotoone ja ebaregulaarne või maitsetu toitumine, ebameeldiv õhkkond söömise ajal.
Kõige sagedasemaks anoreksia esinemise põhjuseks, on noortel kõrge kesknärvisüsteemi erutus ja seedetrakti kohanemisvõime vähesus [9].

2.2.4. Buliimia

Seda haigust iseloomustab erakordselt suur näljatunne, mis sunnib tarbima liiga suuri toidukoguseid. Mõõdukal bulimiial nälg vahetevahel tõuseb ja langeb, lisaks sellised sümptomid võivad ennetada duodeniiti [9].
• Põhjused:
Põhjusteks on orgaaniliselt kahjustatud kesknärvisüsteem , mis viib kesk-mehhanismi häireteks, mis vastutavad nälja-, isu- ja küllastustunde eest. Selliste häirete juurde kuulub entsefaliit, paistetus pealuu lohukese taga, aju vigastused jm. Veel üheks haigestumise põhjuseks võivad olla psüühilised häired — maania, katotoonia (liikumisvõime häire), oligofreenia (vaime alaareng) jne. Buliimiani võivad viia ka ainevahetuse rike , mille tulemusel organism ei saa nõudvat kogust toitaineid. Näiteks see on võimalik suhkrutõve haigusel , endogeensel hüperinsulinismil ja eksogeense päritoluga, türeotoksikoosil (kilpnäärme haigus) [9].

2.2.5. Disbakterioos

Nii nimetatakse seisundit, mille puhul vaadeldakse koostise ja balansi muutust soolestiku mikroflooras [9]. Soolestiku mikrofloora on mikroorganismide kompleks , lima. Disbakterioosi olemasolul märgatakse mõningate normaalsete soolestiku mikrofloora mikroorganismide kadumist ( ifidobakterid, piimahape soolestiku pulgakesed jm.) ja haruldaste ja ebatavaliste mikroorganismide ilmumist – selliseid nagu Kandida seened, stafillokokk jm. Kõik see viib põletikuni soolesikus, langeb organismi vastupanu [10].
„Disbakterioos ei ole haigus, vaid pigem sündroom , mille tulemusel kaasnevad erinevad haigused“ [11].
•Põhjused:

muutused keskkonnas
toitumise iseloom
kontrollimata alkohoolsete jookide tarvitamine [9].

2.2.6. Alimentaarne düstroofia

Haigust iseloomustab organismi kurnatus , mis on tekkinud pikaajalise mittepiisava toitumise tagajärjel. Seda haigust kutsutakse veel näljahaiguseks. Toitainete puudus viib ainevahetuse rikkeni, kudede ja organite lagundamiseni ja nende funktsioonide häirimiseni [9].
Eristatakse 3 staadiumi:
• Esimesel arengufaasil suureneb isu ja janu, tekib tahtmine suurtes kogustes tarbida keedusoola , urineerimine on sagedane ja valulik. Üldine terviseseisund on rahuldav.
• Teisel haiguse staadiumil on tunduvalt märgata järsku kõhnumist (Joon. 6) Üldine seisund halveneb, lihased on nõrgad, alaneb töökusvõime, tekivad tursed jalgadel ja kehatemperatuur alaneb. Haige tunneb piinlikku nälga ja janutunnet, urineerimine tiheneb, muutub psüühika, muunduvad organid .
• Joonis 6. Düstroofik
Kolmandal lõppstaadiumil märgatakse suurt füüsilist jõuetust, nahaalune rasvakiht kaob üldse, lihased atrofeeruvad, inimene ei saa ennast liigutada, nahk muutub must- halliks ja kortsuliseks. Massi kaotus võib jõuda kuni 40-50%. Kehatemperatuur alaneb kuni 30 °С. Suured häired psüühikas, võib olla apaatia . Lõpeb kooma - või surmaga [9].

2.2.7. Ateroskleroos

Seda võib iseloomustada arterite seinte sidekudede laienemine , mis on läbiimbunud rasvakudedega. Veresoonte sein muutub tihedaks tekitades trombe. Tulemusena kannatab selle organi verevarustus , kus asuvad kahjustatud arterid [9].
Ateroskleroos tavaliselt on meestel vanuses 50-60 ja naistel peale 60. eluaastat . Kuid viimasel ajal on märgata, et haigus on noorenenud ja kannatanud on juba 30-40- aastased.
• Põhjused: geneetiline soodumus või mõned haigused – arteriaalne hüpertensioon , ülekaalulisus, suhkrutõbi , lipiidide tõus veres, passiivne eluviis, suitsetamine , emotsionaalne ülepinge [9].

2.3. KOKKUVÕTTE:

Vastates teise ülesande küsimusele, uurimuse autor analüüsis läbi, missugust negatiivset mõju dieet avaldub organismile ja tegi järgmised järeldused: Mitte kõik dieedid on sobilikud organismi jaoks. Valides enda jaoks kohase dieedi, tuleb lähtuda sellese individuaalselt, vaadates missugused haigused on, kas on olemas probleemid siseorganitega, küllastanud kogus toitained jm. Istudes valele dieedile võivad tekkida hulk probleeme tervisega : haigestuda, rikkuda enda ainevahetust ja saada häired psüühikas. Võib jääda väga raskelt haigeks ja saada ateloskleroosi, düstroofiat, bulimiina, disbakterioosi, ülekaalu, toitumisallergiat ja isegi anoreksiat.

3. KESKKONNA ARVAMUSED

Teoreetilise uurimise tulemusel olid leitud vastused töö alguses pandud ülesannetele, mis osaliselt kinnitasid püstitatud hüpoteesi: Dieet mõjub halvasti organismile. Sooritatud töö käigus selgus, et uurimistöö teeme nõuab edasi uurimist . Täiendusfaktide ja tõestuste otsimiseks, mis avaksid hüpoteesi, on vajalik teha empiiriline uuring.

3.1. Anketeerimise eesmärk

Anketeerimise eesmärk koosneb selles, et koguda arvamused, vaated, faktid ja andmed uurimistöö teemal ja selle püstitatud probleemi põhjal, konkreetsel inimrühmal, kaasaarvatud nende vanus ja sugu. Süstematiseerida, grupeerida ja analüüsida saadud andmed.

3.2. Anketeerimise planeerimine

Sissejuhatavas küsimustiku osas, mis esitakse respondendile, on püstitatud järgmine eesmärk: Teha selgeks, kuidas inimesed suhtuvad dieetidesse, kus on kindlaks määratud ankeedi anonüümsus, tema tulemuste suunamine ja ankeedi täitmise reeglid.
Põhiosas on esitatud küsimused faktidest, käitumisest, tegemisest, motiividest, hinnetest ja respondendi arvamustest.

3.3. Anketeerimise läbiviimine ja registreerumine

Anketeerimise käigus, uurimuse autor küsitles 53 naist, vanuses alates 11 kuni 40 aastat. Küsitlemine toimus Maardu Gümnaasiumi õpilastelt ja õpetajatelt veebruari kuu jooksul.

3.4. Põhilised küsimused ja kokkuvõtted

44 naist 53 vastasid, et nad on vähemalt üks kord oma elus istunud dieedil (joon. 7).
P Joonis 7. Dieedi kasutamine
öördudes töö alguses esitatud paragrahvile, võime öelda, et «Statistika andmete järgi võime öelda, et umbes 30% Maa elanikest üks kord aastas alustavad uut dieeti» [9]. Järelduse tehtes , peaaegu iga naine on tahtnud kunagi kaalust alla võtta, erinevatel põhjustel.
Enamus küsitlejatest istusid dieedil kaalu alla võtmiseks. Ülejäänud 11 küsitlejat vastasid, et nende dieedil istumise põhjus oli meditsiinilisel eesmärgil (Joon. 8).
Joonis 8. Eesmärk
Kokkuvõtteks võime väidata, et suurem osa naistest istuvad dieedil, et saada kõhnemaks ja vabastada ülekaalust. Miks tahetakse kaalust alla võtta? Et meeldida endale peeglisse vaadates, vabastada ennast igasugustest kompleksidest ja meeldida ümbritsevate inimestele.
Ankeedi 5. küsimus koosnes sellest, et kas dieedil istumise ajal on tehtud sporti (Joon. 9). Enamuses vastati et nad on tegelenud spordiga. Küsimustiku 6. küsimus: Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti, vastati, et Jah, sport võib asendada dieedil istumise.
Joonis 9. Spordi tegemine
Järelduse tehtes, võime öelda, et ei pea kindlasti istuda rangel dieedil, vaid võib ka selle asemel teha rohkem sportimist, suurendada füüsikaline koormus. Kuid, kui te otsustate asendada spordi tegemist dieediga, siis ikkagi on vaja piirata ennast toidu võtmises.
Küsitledes respondente, mis antud dieetides on nende meelest efektiivsem
(Joon. 10), vastati enamuses oma vastusega : Kõige rohkem vastati, et peab lihtsalt tegema sproti.
Joonis 10. Efektiivsed dieedid
P
Joonis 11. Tagajärjed
aljud arvavad , et peab piirata ennast toidust, süüa vähem magusad ja rohkem kasuliku toitu (juurviljad ja puuviljad ). Mõned arvavad, et kõige efektiivsem dieet on tatra, keefiri , valgu ja joogidieet.
8. küsimusele vastates enamus vastajatest on saavutanud tahetud tulemuse (Joon. 11), kaalust alla võtnud . Suurel osal dieedil istujatest midagi ei muutunud, nad kas ei lähtunud rangelt dieedist ja ei kannatanud välja.
Enamus küsitlejatest vastasid, et kaal pärast dieeti on tulnud tagasi, osaliselt kui ka täielikult (Joon. 12). Sellised muutused organismis võivad tuua tõsiseid tervise häired (ülekaal). Kaal pärast dieedi tuleb tagasi, sest me sööma nagu ennem ja ei piira ennast enam toidus. Et seda vältida peab koguaeg lähtuma dieedist, mõnikord rohkem, mõnikord vähem.
Joonis 12. Kaalu tagasitulek
Viimasele, kõige tähtsamale küsimusele (Joon.13), ei olnud leitud täpset vastust. Kõige rohkem, 24 naist vastasid, et on nii kasulik kui ka kahjulik, olenevalt mis poolest. Kui mitte piinata ennast sellega, ja et ei oleks halbu tagajärgi on – kasulik ja hea. Kui rangelt piinata, näljata ennast (2. Negatiivne mõju organismile) – halb ja kahjulik.
Joonis 13. Kasu või kahju
Saadud andmete põhjal, võib teha järgmised järeldused: Hüpotees (Dieet – kahjulik organismile) kinnitas osaliselt sellepärast, et paljud vastajatest arvavad, et dieet on organismile üsna kasulik organismile, kuid suurem osa väidab, et ikkagi kahjulik.

4. KORRAPÄRANE TOITUMINE

Iga naine oma eesmärgi saavutamiseks, kaalu alla võtmiseks, kasutab kõike võimalikke võimalusi. Suurem osa naistest hakkab kasutama erinevaid dieete, kõige levinud on: dieet veregruppi järgi, Jaapani dieet, Atkinsa, Protasova dieedid, valgu dieet ning tatra ja keeferi dieedid [11].
Ideaali püüdlemine võib tuua psüühiliste untsajamisse ja haigustele (täpsemalt on ette toodud uurimistöö 2. Negatiivne mõju organismile) kokkuvõtteks soovitatav eesmärk ei ole saavutatud [12].
Mõned inimesed püüdlevad dieedi asendada spordiga, paljud aga lihtsalt ei söö mitte midagi, näljatavad. Varem või hiljem see ei too soovitavaid tulemusi, isik sattud depressiooni ja hakkab taas sööma nagu ennemgi või isegi rohkem. Resultaadi ei ole [12].
Kasutades kõike eespool toodavaid meetodeid ükshaaval, on väike võimalus, et saavutakse tahetud tulemuse. Tingimata on vaja ühendada kõike neid, sportimist, natukene näljata ja ka piirata ennast toidust, võrdsetes kogustes. [11,12].

4.1. Füüsikaline koormus

Füüsikalised harjutused toetavad tervist, kaitsevad haiguste eest, tõstavad elujõudu, toob rahuldustunde ja mõnu saavutatud tulemuste eest ja ka aeglustavad vananemist . Füüsikalised koormused ei tohi olla üleliigsed. Ei ole vaja ennast ära kurnama igapäevaste jõu treeningutega. Kõige parem oleks teha trenni instruktoriga, kes seletaks mis täpselt on teil vaja. Sportimise ajal suureneb süsivesinike ainevahetus ja suurened rasvade kasutamine [11].
Väga tähtis on see, mis te sööte spordi tegemise ajal. Ei tohi unustada, et organism ei kannata välja eksperimente. Ei tohi ülesööma, kuid sama meie organism ei tohi tunda toitainete defitsiiti, kaasaarvatud vedelikku puudujääki [11].
• Vesi – enne, kui ka pärast treeningut on vaja täiendada vedeliku kaotuse organismis. Parem on tarbida vett, järkjärgult väikestes kogustes trenni ajal [12].
• Toitumine – süüa 1 tund varem enne trenni. Väga hea oleks süüa valgulist toitu, salatid või puuvilju . Peale trenni ei ole vaja piirata ennast toidus, kuid ei tohi üleliielda [11,12].
4.2. Tervislik toitumine . Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele inimese elukestvus ja tema tervise seisund 60% määrab kindlaks ta eluviis ja toitumise süsteem, 15% pärilikkus veel 15% keskkonna tingimused ja 10% tervishoiuteenused. Toidupüramiidis on ette toodud tervislik ja kasulik eluviis ja toiduained (Joon. 14) [14].
Joonis 14. Tervislik toidupüramiid

4.2.1. Valgud

Kõige tähtsam tervisliku toitumise komponent . Nad on rakkude ja kudede konstruktsioonielemendiks. Organismis valgud lõhenevad aminohapeteks, millest organism ise sünteesib talle vajalikud valgud. Valguainetesse kuulub ka hemoglobiin – hapniku üleviija verese [14].
Päevanormid naisele on 1-2 g valke, 1-le kg. Sellised toiduained nagu liha, munad, kala, lind, piimatooted ja ka herned, oad, pähklid ja päevalilleseemned on valgurikkad [14].

4.2.2. Rasvad

Energiline väärtus on mitu korda suurem, kui valkude ja süsivesinike energiline väärtus. „Rasvad on ka ainete sünteesi ehitusmaterjaliks“. Jagunevad taime- ja loomarasvadeks.
Suur loomarasvade tarbimine võib põhjustada ülekaalumist, diabeeti, südame- veresoonkonna haigusi sellepärast nende tarvitamist peab piirama [13].
Päevanormid täisealasele inimesele koosneb 100 g ja taimerasvade normid 20-30 g [13,14].

4.2.3. Süsivesikud

Süsivesiniku funktsiooniks organismis on põhiliselt energia varustamine. Jagunevad liht-( glükoos ja fruktoos ) ja liitsüsivesinikeks (tärklis). Sellised toiduained nagu puuviljad, juurviljad, makaronid , jahu ja terad sisaldavad küllaltki süsivesikuid (Joon. 15)[14].
Liigne süsivesikute tarvitamine võib põhjustada ülekaalumist, diabeeti, kaaries ning südame-veresoonkonna haigusi. Nende kogust tuleb mõistlikult kahandada [14].

4.2.4. Toitained

• Naatrium – taastab veebalanssi organismis. Aitab korralikult toimida närvid ja lihased. Selle puudumisel langeb vererõhk ja veepuudus .
• Kaalium – teeb hambad ja luud tugevaks, taastav veebalanssi, toetab normaalset vererõhku.
• Joonis 15. Süsivesikud
Kaltsium – osaleb vere hüübivuse protsessis, osaleb ainevahetuses, mängib tähtsat rolli nägemise-, kuulmis - ja maitseärritustele, toetub luud ja hambad.
• Raud – tähtis mikroelement, katalüüsib hapniku vahetust. Raud onn üks hemoglobiini koostisosadest , asub punastes verelibisteis. Raua puudujääk organismis võib tuua sellist haigust nagu aneemia (küünte murdus ja lagunemine , juuste väljakukkumine, isu moonutus ) [13].

4.2.5. Vitamiinid

Vitamiinid on inimesele vajalikud, mitte nende energiaväärtuse poolest vaid oskus reguleerida keemilisi reaktsioone organismis. Aitavad vabastada toituainetes oleva energia. Vitamiinide puudusel, oskus vabastada ja kasutada toitaineid meie organismis, nõrgeneb. Suhkur ja alkohol neutraliseerib vitamiinid B1 ja B6. Suitsetamine, ravimid ja ka stressid võivad nõrgendada vitamiinide toimet.
• Vitamiin β- kerotiin – vähendab südame- veresoonkonna haigestumist, onkoloogiliste haiguste profülaktika , tõstab immuunsüsteemi. Puudujäägil: Suureneb tundlikus päikesekiirte vastu, nahk on kuiv, haavade aeglane taastumine .
• Vitammin B1 – mängib tähtsat rolli süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, kasvamiseks. Puudujäägil: Ühine nõrkuse tunne, vererõhku alanemine, isu puudus, närvilisus, puudub uni, immuunsüsteemi langemine.
• Vitamiin B2 – osaleb valkude sünteesil, vastab kudede kasvamise ja arendamisele, tänu sellele vitamiinile nahk on sile, elastne ja ilma mõradeta ja kortsudeta.
Puudujäägil: Tuhkad juuksed, juuste väljakukkumine ja kõõm , silmade haigused, hemoglobiini alanemine, aneemia arenemine.
• Vitamiin E – Tähtsaim toitainete antioksüdant . Soodustab trombide eemaldamiseks. Noorustav ja parandav nahka, aitab herpese ja ekseemide ravimisele, parandab kudede hingamist ja suurendab kannatavuse. Puudujäägil – kuiv nahk, maksa ülekaalumine, immuunsüsteemi langemine [13].
• Vitamiin B9 – vereringe ja immuunsüsteemi kasvamiseks, toetab ja loob uusi rakke, mis on eriti vajalik kiirkasvamise perioodil, nooruseas. Puudujäägil: Närvilisus, nõrkus, kroonilise väsimuse sündroom, depressioon , verevähesus, aeglustab loode arenemist [13,14].

4.3. Toitumise režiim

Söömise vahetund peab olema vähemalt 2-3 tundi. Küllastatud hommikusöök , näiteks puder või kohupiim. Hommikusöögist sõltub sinu järgnev päev, kindlalt peab see olema rikkalik. Sööma peab 5-6 korda päevas ja väikesteks suupisteteks võiksid olla puu- või juurviljad, hästi sobiksid ka valgurikkad toiduained. Söötes valgurikkaid toiduaineid (herned, pähklid jm.) tekkib küllastumuse tunne ja ei taha enam süüa.

4.4. Sööme ja kõhneneme

Isik peab koguaeg mõtlema mida ta tahad ära süüa, kas see toit on ta organismile kasulik või mitte, kas seal on piisavalt vitamiine, rasvu, valke vm. Ei tohi süüa seda, mis kätte sattub. Tihti dieedi istumise ajal, tihti tunnetakse nälga. Nälga tundmisel inimene ei mõtle mõistlikult mida süüa, toidu nähes tal tekkib isu kõik ära süüa, mis kätte sattud. See on üks suurematest põhjustest, miks ei istuta dieedil lõpuni.
Ei tohiks olla dieeti, peab olema selline tervislik eluviis. Peab koguaeg toetama toitainete vajaliku koguse organismis, et ei tekkiks probleeme tervisega.

4.5. KOKKUVÕTTE

Vastates neljanda ülesande küsimusele, uurimuse autor analüüsis läbi tervisliku ja korrapärast toitumist ja tegi järgmised järeldused: Naistel on kolm viisi kaalus alla võtta, esimeseks on dieet, teiseks piinata ennast näljaga ja kolmandaks teha sporti. Kasutades kõike neid eraldi on väike võimalus saavutada soovitava resultaadi. Ideaalne oleks kasutada kõike kolm viisi koos.
Sporti tegemine mõjub küllaltki hästi tervisele ja meeleolule. Tegeledes spordiga peab palju vett jooma ning toitumine peab olema mõõdukas. Eluks vajalikud toitained on sellised. nagu valgud, süsivesikud, rasvad ja vitamiinid. Eeltoodud ainete puudujäägil, võivad tekkida tõsised tervishäired. Uurimuse autor tuli järeldusele, et ei tohiks olla dieeti vaid peab olema tervislik eluviis, et ei tekkiks toitainete puudujä

KOKKUVÕTTE

Ettevõetud uurimistöö tulemusena, autoriga olid tehtud järgmised järeldused:
Esiteks uurides läbi, mis on dieteetika ja dieedi ajaloo, autor toob nähtavale, et dieteetika ja dieet on erinevad mõisted. «Dieet» – piiramised toidus, kindla koguse ja ajavahemikuga, «Dieetika» – meditsiini teadus dieetides ja nende kasutamine ravimises. Dieteetika arendamisele aitasid kaasa I.P. Pavlovi ja I.P. Razenkovi avastused, neist kõige tähtsamad olid: Pavlov – seedimise seaduse avastamine, Razenkov – toidurežiimide mõjumine organismile. Uusajal tähelepanu pöörati rohkem dieedi negatiivsete külgede uurimisele, uute haiguste avastamine. XXI sajand ei toonud ajalukku uut midagi.
Vastates teise ülesande küsimusele, autor analüüsis dieedi negatiivset mõjumist tervisele, ning sai teada: Selleks, et tarvitada dieeti, peab lähtuma sellese individuaalselt vastavalt oma organismi vajadustele. Üle pingutades ja valides vale dieedi võib haigestuda kas ateloskleroosi, düstroofiasse, bulimiiasse, disbakterioosi, anoreksiasse või võib tekkida ülekaal.
Kolmandaks, uurimuse autor viis läbi anketeerimise naiste seas erinevas vanuses ja tegi järgmised järeldused: Suurem osa respondentides oletasid, et nad on oma elus tarvitanud dieete, selleks et võtta kaalust alla. Nad on saavutanud tahetud tulemuse, kuid pärast ikkagi kaal tuli taas tagasi. Enamus väidavad, et sport võib asendada dieeti. Küsimusele, kas dieet on kasulik või kahjulik, suurelt määralt vastati, et kahjulik kui ka kasulik, oleneb mis eesmärgil.
Neljana ülesande küsimuse vastates, autor uurides läbi korrapärast toitumist, tegi kindlaks, et kõige sagedamini kasutatud kaalualandamise viisidest on dieedid, spordi tegemine või näljaga piinamine . Õigemini ja efektiivsem oleks kasutada kõike kaks nendest viisidest ühtlaselt: sport ja dieet. Sport on väga hea tervisele, kuid sellega tegeledes toitumine peab olema mõõdukas, ning peab taastama kaotatud veebalanssi. Eluks paratamatult vajalikud toitained on valgud, süsvesikud , rasvad ja vitamiinid, mida peab organism saama iga päev. Puudujäägil võivad tekkida tõsised haigused ja häired tervisega.
Hüpotees: Dieet – kahjulik organismile – leidis osalise tõestuse. Teoreetilises uuringus hüpotees tõestus, empiirilises aga mitte.
Uurimuse autor tuli järeldusele, et ei tohiks olla dieeti vaid peab olema tervislik eluviis, et ei tekkiks toitainete puudujääki.
RESÜMEE
Antud uurimistöö on tehtud käsitleb järmist teemat: «Dieedi negatiivne mõju organismile».
Töös on kirjeldatud, kuidas vale toitumine võib rikkuda inimese tervist, anda tõelisi psüühika tagajärgi ning kaasa tuua uusi hakem haigusi, millest varem ei teadnudki. Teema on üsna aktuaalne tänapäeval, sest igal naissoost isikul tekkis soov langetada paar isegi rohkem kilogrammi, ning seega mitte piinata ennast õudsate dieetidega. Kõik see on võimalik, toitudes õigesti.
Töö hüpotees: Dieet – kahjulik organismile. Uurimise käigus leidis oma tõestuse, dieet on tõeliselt väga ohtlik meie tervisele, aga kui jälgida tervislikku toitumise reegleid, siis võib vältida halbu tagajärgi.
Uurimistöö autor teeb rõhku järmistel teemadel :

Dieetika ajaloo põhjalik uurimine

Dieedi negatiivsete küljede analüüs

Anketeerimise ja vaatluste läbiviimine erinevate vanuse gruppide seas

Üldistav informatsioon korrapärasest toitumivisest
Uurimistöö teemal «Dieedi negatiivne mõju organismile» on nagu omapärane instrutsioon dieetide ülevaatest ning nende mõjust meie tervisele. Õigesti toitudes, olla füüsiliselt aktiivne ning mitte kuritarvitada reklaamist või internetti nähtud dieetidega, võime säilitada enda organismi tervena elu lõpuni.

KASUTATUD MATERJALID:

1. Wikipedia. Диетология. http://ru.wikipedia.org/wiki/Диетология
2. Wikipedia. Диета. - http://ru.wikipedia.org/wiki/Диета
3. Что такое диета. - http://dietmax.ru/?Pravilmznoe_%0D%0Apitanie:Chto_takoe_dieta
4. Из истории диетологии. - https://sites.google.com/site/dietorg/iz-istorii-dietolog ii
5. Диета… как много в этом слове… - http://www.hudeem123.ru/dietshistory.html
6. Диета и их негативное влияние на организм человека. - http://ruapex.ru/?page=articles_once&id=85
7. Такитат. Какое влияние оказывает диета на ваш организм. http://www.vashaibolit.ru/170-kakoe-vliyanie-okazyvaet-dieta-na-nashe-zdorove.html
8. Власова Н. Влияние диеты на метаболизм человека. - http://fitness-live.ru/community/blog/dieta_na_polzu/102.html
9. Жалпанова Л. Диеты, которые нас убивают. - http://lib.rus.ec/b/207908/read
10. VITBIOMED , Что такое микрофлора кишечника? http://www.vitbiomed.ru/index-2.html
11. Спортивный Харьков (Украина). Важность занятия спортом - http://sport.kharkov.ua/men-health/men-health-sport/men-health-sport.php
12. МИЦ "100 Справок". Правильный образ жизни, занятия спортом и их влияние на здоровье человека. - http://www.100spravok.ru/100Spravok/Article.aspx?ID=149
13. «Увелка». Здоровое питание - http://www.uvelka.ru/Club/Zdorovoe_pitanie.html
14. Министерство здравоохранения и социального развития Российской Федерации. Планируем здоровое питание - http://www.takzdorovo.ru/pitanie/glavnoe/planiruem-zdorovoe-pitanie/
15. Александра Левенбаум. Надо ли худеть? Что есть красота? Наука и техника 2006 г. стр. 9-12.
16. Марина Жирнова. Диеты? Диеты! Мотивация, или как, наконец, решиться. – стр. 24.
17. И. Тамм. Эстонско- Русский словарь. Издание 9-е, исправленное. Таллинн «Валгус» 1998 г.
18. Институт языка и литературы академии наук Эстонии. Русско- Эстонский словарь. Таллинн «Валгус» 1994 г.

LISA

ANKEET

Anketeerimise eesmärk: Uurimistöö kirjutamine teemal „Dieedi negatiivne mõju organismile“ ja vajaliku keskkonna arvamuste kogumine. Ankeet on mõeldud naistele.
• Ankeet on ananüüme
1. Kui vana te olete?
…………………………………………………………………….
2. Kas te olete kasutanud dieete?
J

ah
Ei
3. Mis eesmärgiga te istusite dieedil?
K

aalu langemiseks
Ravimis eesmärgil
4

. Kui kaua istusite dieedil?
Mitu päeva
Nädal
Kuu ja rohkem
5. Mitu dieete olete proovinud?
1

-3
3-5
Rohkem
6. Dieedil istumisel tegite sporti?
J

ah
Ei
7.Kuidas te arvate, kas spordiga tegelemine võib asendada dieeti?
J

ah
Ei
8. Millist dieetides loete kõige efektiivsemaks?
K

remli dieet
Jaapani dieet
Veregruppi dieet
Muu
9

. Dieedi tagajärjed:
Soovitatava tulemuse saavutamine?
Tervise häired?
Midagi ei muutunud?
Muu
1

0. Mitu kilogrammi õnnestus alla võtta istudes dieedil?
1-3
3-5
Rohkem
1

1. Kas kaal pärast dieedi lõpetamist tagastus ?
Jah
Ei
Osaliselt
12. Dieet – kasulik või kahjulik?
K

asulik
Kahjulik
Kasulik/Kahjulik
Lisa 1. Ankeet
Tänan !

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katskova Õppematerjali autor

Antud uurimistöö on tehtud käsitleb järmist teemat: «Dieedi negatiivne mõju organismile».
Töös on kirjeldatud, kuidas vale toitumine võib rikkuda inimese tervist, anda tõelisi psüühika tagajärgi ning kaasa tuua uusi hakem haigusi, millest varem ei teadnudki. Teema on üsna aktuaalne tänapäeval, sest igal naissoost isikul tekkis soov langetada paar isegi rohkem kilogrammi, ning seega mitte piinata ennast õudsate dieetidega. Kõik see on võimalik, toitudes õigesti.
Töö hüpotees: Dieet – kahjulik organismile. Uurimise käigus leidis oma tõestuse, dieet on tõeliselt väga ohtlik meie tervisele, aga kui jälgida tervislikku toitumise reegleid, siis võib vältida halbu tagajärgi.
Uurimistöö autor teeb rõhku järmistel teemadel:
1. Dieetika ajaloo põhjalik uurimine
2. Dieedi negatiivsete küljede analüüs
3. Anketeerimise ja vaatluste läbiviimine erinevate vanuse gruppide seas
4. Üldistav informatsioon korrapärasest toitumivisest
Uurimistöö teemal «Dieedi negatiivne mõju organismile» on nagu omapärane instrutsioon dieetide ülevaatest ning nende mõjust meie tervisele. Õigesti toitudes, olla füüsiliselt aktiivne ning mitte kuritarvitada reklaamist või internetti nähtud dieetidega, võime säilitada enda organismi tervena elu lõpuni.

dieet negatiivne mõju kõhenemine anoreksia probleemid tervis tervislik toitumine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat Dieet

Tapa Gümnaasium NIMI DIEET Uurimustöö Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2012 MIS ON DIIET ? Dieet on toitumiskord, piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on haiguste ennetamine, tervise parandamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms. Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud

Bioloogia

odt

Uurimistöö "Dieedid"

.....................................................................................................10 1.Sissejuhatus Käesolevas töös tulevad vaatluse alla mis on dieet, mis on d ietoloogia ning mõned kuulsamad dieedid ja harjutused. Töös võeti eesmärgiks uurida milliseid dieete on olemas ning mida tähendab mõiste dieet täpselt. Valisin selle teema sellepärast, et see teema on huvitav ning soovin teada saada kuidas dieete pidada, milliseid treeninguid võiks teha ning kas dieedi pidamine tundub raske või mitte, kuna igalpool kirjutatakse ning räägitakse sellest, et see on üpris raske, ning soovingi tutvuda mõne dieediga, et uurida kas seda on tõesti nii raske pidada või on ainult see müüt. 2. Mis on dieet? Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine.(Vikipeedia 2012) 2.1. Mis on dietoloogia?

Uurimustöö

docx

Dieet - referaat

vähendamine või suurendamine vms.On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).

Bioloogia

doc

Dieet

On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal)

Bioloogia

doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

arengu seisukohalt. Autori arvab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata just tasakaalustatud toiduvalikule, kuna ükskõik, kui tervislikuks pidada mingit toiduainet, ei saa inimene elada ainult ühte kindlat toiduainet süües. Et söögiga saada kõik vajalik, tuleb osata õigeid toite omavahel kombineerida. Toitumine on füsioloogiline vajadus, mille rahuldamine võimaldab ellu jääda, täpselt nagu hingamine ja magamine. Õige toitumine avaldab suurt mõju sooritusvõimele, taastumiskiirusele ja enesetundele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida ja võrrelda kahe kooli, Haljala Gümnaasiumi ning Rakvere Reaalgümnaasiumi ühe paralleelklassi toitumisharjumusi ning õpilaste teadlikkust tervislikust toitumisest. Uurimistöö käigus sooviti teada saada, kas valimisse kuulunud 10. klasside õpilaste vastuste tulemused on erinevad ja kas elukoht mõjutab noorte toitumist. Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks

Toit ja toitumine

docx

Enda tervislikukäitumise muutmine

kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ning paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10-15% valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks sisaldavad piim ja piimasaadused rohkelt kaltiumi ja valke, kuid vähe rauda.

Tervisepsühholoogia

doc

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid, milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained, mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii 1.3. Toiduainete grupid Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene pidama nõud spetsialisti või arstiga, eriti, kui isikul on esinenud terviseprobleeme. See on oluline, kuna dieedid kurnavad inimkeha ja võivad organeid liigselt koormata ja eeldatavasti saab keha liiga vähe või liiga palju teatud aineid. Eesti inimeste üks põhiprobleeme on rohelise ehk puu- ja juurvilja liiga vähene tarbimine. See on põhjuseks ka paljudele tõsistele ja ka surmavatele südamehaigustele hilisemas elus. Päevas

Terviseõpetus

doc

Tervislik toitumine

toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. 3. Energeetiline funktsioon- 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. 4. Kaitsefunktsioon- aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse.

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid