„Raadiotehnika alused” (1)

Q: Mida tähendab füüsikaliselt see et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Kuidas levib pinnalaine milline peab olema ta polarisatsioon missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Mis on raadiolainete peegeldumine murdumine e refraktsioon difraktsioon ja hajumine?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Kuidas levivad kesk- ja pikklained mis on feeding e vaibumine?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Mida kujutavad endast seisvad lained vibraatoris liinis?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Milleks on vaja teada liini lainetakistust?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris I ja U sõlmed ja puhmad?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus o?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Q: Missugune reziim peab olema vibraatoris kas leviva laine või seisva laine reziim?

Vastus leiad õppematerjalist: „Raadiotehnika alused”

Informaatika - Raadiotehnika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mida tähendab füüsikaliselt see et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud?
Kuidas levib pinnalaine milline peab olema ta polarisatsioon missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?
Mis on raadiolainete peegeldumine murdumine e refraktsioon difraktsioon ja hajumine?
Kuidas levivad kesk- ja pikklained mis on feeding e vaibumine?
Mida kujutavad endast seisvad lained vibraatoris liinis?
Milleks on vaja teada liini lainetakistust?
Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris I ja U sõlmed ja puhmad?
Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline?
Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus o?
Missugune reziim peab olema vibraatoris kas leviva laine või seisva laine reziim?
Kuidas tagada liinis leviva laine reziim?
Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine?
Millest sõltub lainejuhi kriitiline laine o mille juures on võimalik energia edastus?
Mida tähendab avatud süsteem" antennid juures?
Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit?
Milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse?
Kumb reflektor mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor?
Mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn?
Mida kujutab endast ühekülgriba modulatsioon SSB?
Millest nad sõltuvad?
Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides?
Millised on raadiovastuvõtja põhiparameetrid ja karakteristikud?

Kordamisküsimused ja teemad aines „ Raadiotehnika alused” eksamiks ettevalmistumiseks 2012

Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud ?
Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti.
Vertikaalne antenn kiirgab välja vert . polariseeritud laineid . Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti.

Kuidas levib pinnalaine , milline peab olema ta polarisatsioon , missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?
Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E- vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub ( difraktsioon ) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris ( refraktsioon ).
Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega.

Mis on raadiolainete peegeldumine , murdumine e refraktsioon , difraktsioon ja hajumine ?
Laine peegeldumine on kahe erineva keskkonna kokkupuute pinnale langeva laine tagasipöördumine samasse keskkonda, kust ta tuli. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Raadiolaine murdumine ehk refraktsioon on laine levimise kiiruse ja suuna muutus laine levimisel ühest keskkonnast teise. sinα/sinγ=n2/n1 ; v1/v2=n2/n1 ; N=c/v
Difraktsioon on laine paindumine tõkke taha ehk sirgjoonelisest levist kõrvalekalle, mis ei ole seotud peegeldumise, murdumise ega hajumisega.
Hajumine on raadiolainete peegeldumine ebatasaselt pinnalt.

Raadiolainete levi määravad protsessid ionosfääris: D, E ja F kiht; lainete peegeldumine ja murdumine ionosfääris.
Raadiolainete levi määravad protsessid atmosfääris on ionisatsioon – elektronide eraldumine gaasi aatomeist või molekulidest, mille tagajärjel tekivad vabad laengukandjad ja rekombinatsioon – ionisatsiooni vastandnähtus. Ionosfääris on mitu ionisatsiooni suhtelise maksimumi piirkonda: D kiht, E kiht, F kiht.
D- kiht 60 – 90 km, esineb päeval, neelab LL ja KL, peegeldab PL
E- kihi (90 – 150 km ) omadused on väga püsivad; peegeldab KL, öösel ka PL, mõnikord LL;
F- kiht koosneb suvel 2 kihist : F(1)-kihist ( 160 –200 km ), mille omadused sarnanevad E- kihi omadustega, ja F(2)- kihist ( 220 – 320 km ); muul ajal on ainult F(2) kiht, mis on põhiline LL peegeldaja.
ionosfäär
Mida väiksema nurga all välja kiiratakse seda kaugemale laine levib.
Väiksema nurga all kiiratud laine jõuab kaugemale kui keskmise nurga all kiiratud laine. Suurema kui kriitilise nurga all kiiratud laine läheb avakosmosesse.

Mürade ja Doppleri efekti mõju raadiolainete levile.
Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Signaali levi mõjutavad looduslikud ja tööstuslikud mürad. Atmosfääris on mürad tingitud staatilistest laengutest ja välgust.
Doppleri effekt on saatja näiv sageduse muutumine kui saatja või vv liigub.
Efekti mõju on suurem mobiilse side sagedustel 300-3000MHz ning digitaalmodulatsiooniga sidesüsteemide korral.
Kui liikuv vv läheneb otseteed saatjale, iga järgnev lainetsükkel peab läbima väiksemat vahemaad vv antennini võrreldes eelmisega ning vastuvõetav sagedus suureneb. Kui vv eemaldub saatjast, siis iga järgnev lainetsükkel peab läbima suurema tee kui eelmine – sagedus väheneb.

Selgitada, kuidas toimub ultralühilainete (meeterlainete) levi, levikauguse määramine.
Peamiselt troposfääri levi (0-11 km kõrgusel). Mitmekiireline levi (peegeldused rajatistelt, mägedelt jne.) – peegeldumiste ja murdumsite tõttu vastuvõtu antenni saabuvad eri teid kaudu erineva faasidega signaalid . Sidekaugus on määratud otsenähtavuse kaugusega saate- ja vv antenni vahel. Esineb kauglevi (2000km) sporaatilise (ajutise) ionisatsioonikihi tekkel (auroora, E-sporaadiline, super -troposf, peegeldused meteooride jälgedelt).
Sagedusetel üle 30MHz pinnalaine ei levi maakera kumeruse taha. Ionosfäärist laine ei peegeldu – on vajalik optiline nähtavus.
Optilise nähtavuse kaugus: h – antenni kõrgus
Raadionähtavuse kaugus: K – tegur, mis sõltub ilmastikust
Maksimaalne antennidevaheline raadionähtavuse kaugus:

Selgitada, mida kujutavad endast raadiosignaali vaba ruumi kaod ning kuidas nad sõltuvadside kaugusest ja lainepikkusest.

Lühilainete levimine.
Ionosfäärilevi (80-800 km), suur sidekaugus (mitu tuhat kilomeetrit). Nende puhul esineb tagasipeegeldumine. Ionosfääri seisundi sagedane muutus kahandab side töökindlust. Erinevad levitingimused erinevatel sagedusaladel, päeva ja öö mõju; päikese aktiivsuse 11a tsükli mõju, palju looduslikke ja teistelt saatjatelt lähtuvaid häireid.
Lühilaine - raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 - 100 m ( sagedusvahemik 30000 - 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt ; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav. Ionosfääri muutused põhjustavad feedingut. Suure leviulatuse tõttu tekitavad lühilainete vastuvõtul häireid ka üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad saatjad , eriti õhtuti ja öösiti. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis (elekterravi).

Kuidas levivad kesk- ja pikklained; mis on feeding e vaibumine?
Kesklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 - 1000 m (sagedusvahemik 3000 - 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad . Kesklainel segavad vastuvõttu ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja - sides .]]
Pikklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 1 - 10 km (sagedusvahemik 300 - 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feedingut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja ( mõni MW ) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja ajateenistuses.]]
Feeding e vaibumine on vastuvõetava raadiosignaali tugevuse juhuslik või perioodiline muutus. Eriti tugev on ta lühilainel, kus seda põhjustavad ionosfäärimuutused. Suuremail sagedustel tekib teda ka atmosfääri ebaühtlustel toimuva hajumise muutumine. Põhjus – signaalid jõuavad vv antenni erinevat teed pidi, kord liitudes, kord neutraliseerides.

Selgitada, mis ühik on detsibell ; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV.
Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne.
Võimsuste suhe dB:
Pingete suhe dB:
dBm – võimsuse 1mW suhtes
dBV – pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata
dBmV – pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata

Selgitada, mis on vahe koondatud- ja hajutatud parameetritega süsteemidel raadiotehnikas.
Koondatud parameetritega süsteemis on elektriväli koondunud kondensaatori plaatide vahele ja magnetväli väga väikese raadiusega . Hajutatud parameetritega süsteemi saab, kui viia kondensaatori plaadid üksteisest lahku. Vahe on selles, et hajutatud parameetritega süsteemis pole eletriväli piiratud kondensaatori plaatide vahele ning mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem.

Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all.
Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainerežiimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks.

Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris.
Võnkumised Hertzi diipolis ( antennis ) toimuvad nagu koondatud parameetritega võnkeringis.

Selgitada, mis määrab ära vibraatori omalaine pikkuse, kas ja kuidas mõjutab vibraatori omalaine pikkust vibraatorivarda läbimõõt?
Vibraatori pikkus määrab tema omalaine pikkuse (traadi läbimõõt pole oluline). Muutes vibraatori diameetrit suuremaks või koostada ta mitmest rööbitisest juhist, suureneb piki vibraatorit jagunev mahtuvus C. Samas väheneb induktiivsus L, sest eraldi juhtmete magnetväljad neutraliseerivad üksteist. Seega omavõnke sagedus jääb samaks.

Mida kujutavad endast seisvad lained (vibraatoris, liinis)?
Seisvat lainet iseloomustab pinge või voolu üheaegne muutus kogu juhtme ulatuses, kuid tema amplituudide väärtused erinevad eri punktides. Lainete liikumist juhtems pole märgata. Selline olukord tekib, kui generaatori poolt tekitatud signaal jõuab vibraatori otsani ja hakkab seejärel tagasi peegelduma. Peegeldumise ja generaatorist väljuva signaali summa annabki seisva laine süsteemi. Seisva laine režiimis ei toimu kiirgamist.
Vibraatoris ei toimu energia edasikandmist. Pinge nullkohad jäävad alati paigale nagu jäävad paigale ka amplituudkohad.
Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama – puuduvad amplituud - ja nullkohad.
Seisev laine juhtmes tekib juhtmes, kui liini ots on lühistatud või avatud ning saadetud laine hakkab otsast tagasipeegelduma. Kadudeta liinis on peegeldus ilma kaduteda ja mingi hetk nad kohtuvad ja summeeruvad – mõnes punktis liituvad ja mõnes punktis neutraliseerivad üksteist.
Kui liin on piisavalt pikk, siis võib ka lõpliku liini vaadelda, kui lõputut liini, kuna reaalses liinis on kaod, siis leviv laien lõpuks sumbub ning ei teki peegeldumist. Seega ei teki ka seiseva laine režiimi.
Vibraatoris: pingepuhmad on alati otstel ja voolupuhm on alati keskel. See on vajalik, et saaks vibraatori keskpunktis saaks maksimaalse voolu, mida siis lainejuhi kaudu süsteemi juhtida. Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel.

Selgitada, mis on lainetakistus, kuidas ta avaldub: a) pinge ja voolu kaudu; b) süsteemi parameetrite L ja C kaudu. Milleks on vaja teada liini lainetakistust?
Elektri- ja sideliinide lainetakistuseks (karakteristlikuks takistuseks) nimetatakse piki liini leviva pingelaine ja vastava voolulaine amplituudide suhet, kui liinis puuduvad peegeldused. See tähendab, et kui liini lõppu on ühendatud liini lainetakistusega võrdse takistusega aktiivtarbija, siis vooluallika poolt vaadates paistab, nagu oleks tarbija ühendatud vahetult vooluallikaga ning tarbijale antakse edasi kogu vooluallikast liini saadetud võimsus. Koaksiaalkaablite lainetakistus on 50 või 75 oomi , keerdpaarkaablil umbes 100 oomi ja keerutamata lamejuhtmel umbes 300 oomi ehk lähedane vaakumi lainetakistusele.
Lainetakistus ei sõltu kaabli pikkusest, see sõltub ainult kaabli konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest. Lainetakistus on võrdne kogu liini ulatuses. Kaovaba liini puhul takistus sagedusest ei sõltu.

X = Umax /Imax

X= sqrt (Le/Ce)

Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris ( I ja U sõlmed ja puhmad)?
Juhtme isoleeritud otsal on alati pingepuhm ja voolusõlm. Voolulained on piki juhet nihutatud pingelainetest veerand pikkuse võrra ees. Seal, kus on pinge puhm on voolu sõlm ja vastupidi.
Tegemist on seisva lainega. Voolu puhm on keske ja sõlmed otstes, pinge sõlm on keskel ja puhm otsades.

Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline?
Sümmeetriliselt vibraatorilt eemaldatakse üks pool ja seejärel alles jäänud pool vibraatorist maandatakse. Sümmeetrilise vibraatori keskpunktis asub punkt nullpotentsiaaliga. Ühendades selle nullpotentsiaali omava pinnaga, ei muutu pinge jagunemine vibraatoris ja seega säiluvad ka vibra omadused. Koos sellega on juhtiv pind ekraaniks kahe vibra poole vahel ja muudab nad seepärast teineteisest elektriliselt sõltumatuks. Nii võib vibra alumise poole ära jätta, ühendades ülemise vibra osa juhtiva pinnaga. Vibra ülemise osa võnkuvad omadused säilivad, sest tema lahendumise ajal läheb vool juhtivasse pinda ja laadumisel väljub sellest. Voolu puhm ja pinge sõlm sellisel vibraatori omavõnkumisel asub tema aluses. Juhtivaks pinnaks võib olla maapind, mille tõttu ebasümmeetrilist vibraatorit nimetatakse maandatuks. Pinnase halva juhtivuse korral aga on otstarbekam kasutada juhtiva pinnasena horisontaalsete juhtmete süsteemi, mis asetatud maapinnas pisut kõrgemale; sellist süsteemi nimetatakse vastukaaluks.

Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus λo?
Omalaine pikkus on 4l

Kas signaali edastavas liinis peab olema seisva- või leviva laine režiim? Leviva laine reziim kuna sellisel juhul kantakse signaal edasi ilma kadudeta

Missugune režiim peab olema vibraatoris, kas leviva laine või seisva laine režiim?
Vibraatoris peab olema seisev laine, et voo oleks maksimaalne

Kuidas tagada liinis leviva laine režiim?
Leviva laine režiim on tagatud lõputult pikas liinis, kuna sellisel juhul puudub liinil ots, millel pinge saaks kuhjuda ja tagasi peegelduma hakata ning tekiks seisev laine. Lõplikus liinis on ühendatakse liini lõppu takisti vastavalt liini lainetakistusele, sellega saavutatakse olukord, kus takisti tarbiks energia, mis kulgeks lõputa liinis ning säilib leviva laine režiim. Kui liin on lühistatud või takistus erineb lainetakistusest, tekivad teise sagedusega lained.

Avatud ja lühistatud liini erinevused.

Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine?
Ülikõrgsagedusseadmete puhul on tavaliste keskendatud parameetritega võnkeringide kasutamine kadude tunduva suurenemise tõttu raskendatud. Sageduse tõusmisel suureneb pinnaefekti mõju, mistõttu juhtmete aktiivtakistus märgatavalt kasvab. Ka suurenevad dielektrikus kaod ning energia soovimatu kiirgumine . Kõige selle tulemusel väheneb võnkeringi hüvetegur tunduvalt.
Cm lainealas töötavates seadmetes kasutatakse selleks otstarbeks lainejuhtide suletud lõike – õõsresonaatoreid. Viimaste puhul võib hüvetegur küündida mitme tuhandeni

Selgitada õõnesliini (lainejuhi) ehitust; millised eelised on lainejuhil koaksiaalkaabli ees; millega on määratud lainejuhi omalaine pikkus; millest sõltub lainejuhi kriitiline laine λo, mille juures on võimalik energia edastus ?
Õõnesliin kujutab endast metallist toru, mille abil on võimalik edastada laineenergiat toru ristlõike ja lainepikkuse kindla suhte juures.
Lainejuhil on väiksemad dielektrilised kaod, kuna dielektrikuks on õhk, mis ei põhjusta kadusid , soojuskaod väiksemad, kuna pind on väiksem, kiirguskaod puuduvad.
Laiusega (sama moodi nagu järgmine küsimus).
Kriitilise laine pikkuse määrab lainejuhi avavuse laius vastavalt seosele
λ=2a

Selgitada õõsresonaatori tööpõhimõtet ja ehitust; miks on õõsresonaatori hüvetegur Q suurem kui võnkeringil või liinil?
Kahejuhtmeline liin, kus energia liigub ning kui lisada teine samasugune ja veel ning see moodustab silindri, mida võib vaadelda kui võnkeringi milles on mahtuvus on hajutatud ja voolud kulgevad läbi induktiivsuse ja energiad koonduvad MV energiaks
Elektri väli jääb õõnsa silindri kahe põhja vahele ja ei pääse sealt välja. Häälestades geneka resonantsi õõsresonaatori omasagedusega tekib resonaatoris võimendunud signaal. Selle signaali välja juhtimine vibraatori abiga saame võimendunud signaali.
Õõsresonaator moodustab nagu antenni, temas tekib seisev laine. Neid kasutatakse võnkumise tekkimitamiseks ja võimendamiseks ning erinevate lainejuhtide ühendamiseks.
Kuna võnkering ja liin omavad suuremaid kadusid, õõnesresonaator on varjestatud ja väli ei lähe välja poole. Puuduvad isolaatori, liini ja kondensaatorikaod.
Resonaatori energia kulu on väga väike, kuna puudub täielikult energia hajumine ümbritsevasse keskkonda tema „enesevarjestuse” tõttu ja kuna vool resonaatoris jaguneb suht suurele pindalale, mille tulemusena koad pinnas küllaldase juhtivusega materjali juures on väiksesed.

Selgitada, mida tähendab „avatud süsteem” antennid juures?
Avatud süsteem antenni juures on sama, mis avatud süsteem võnkeringi juures. Kondensaatori plaadid on viidud üksteisest laiali ja seega levib elektriväli vabalt ruumis ega ei ole enam seotud kondensaatori plaatide vahele. Kõik saateantennid peavad olema avatud, kuna vastasel juhul ei toimuks elektromagnetlaine edastamist.

Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit?
Kiirgustakistus on suurus, mis saadakse kõikide elementaarsete lõikude poolt kiiratavate võimsuste summa jagamisel vibraatori puhmas oleva voolu ruuduga . Kiirgustakistus määrab antenni efektiivsuse, sidudes kiirgusvõimsuse antenni ergutava vooluga. Mida suurem kiirgustakistus, seda suurem antenni kasutegur.

Selgitada, milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse?
Sobitamine tagab energia ülekandumise saatjast antenni leviva lainena, mistõttu vähenevad toiteliini kaod.
Sobitamiseks valitakse toiteliiniks sobiva pikkuse ühiku mahtuvusega liin, mis kergendab liini sobitamist antenniga. Kui toiteliini lainetakistus erineb oluliselt vibraatori või teistsuguse antenni sisendtakistusest, siis kasutatakse kunstliku sobituse abinõusid. Antenni ja toiteliini vahele paigutatakse kõrgsageduslik transformaator, mis annab sekundaarringist primaari ülekantuna vajaliku takistuse suuruse. Kuid transformaatori poolid vähendavad ebasoovitavalt vibraatori ja toiteliini headust. Eelistatum on selle tõttu kasutada transformeerimist.
Toiteliin ühendatakse vibraatoriga punktides, kus toiteliini lainetakistus võrdub vibraatori sisendtakistusega („delta” sobitus).
Toiteliin ühendatakse võnkeringiga trafo kaudu, mis sobitab liini ja võnkeringi ekvivalent takistuse.

Selgitada, kuidas paiknevad antennisüsteemides reflektorid ja direktorid , kuidas saab aru, kumb on direktor , kumb reflektor ; mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor?
Ees on direktor ja reflektor on taga(pikem). Kui passiivse vibraatori 2 reaktiivtakistus on induktiivne, siis vibraator kujutab endast REFLEKTORIT (peegeldaja), kui on mahtuvuslik, siis on vibraator DIREKTOR.
Reaktiivtakistust on võimalik reguleerida lühistatud liinilõigu häälestusega või vibraatori pikkuse muutmisega – pikem vibraator omab ind takistust, lühem mahtuvuslikku takistust.
Suunakarakteristik paraneb, st võimendus paraneb. Kui ainult direktor siis mõlemas suunas ja kui ainult reflektor siis taha poole.

Selgitada, mis on antenni suunitlus ja võimendus.
Antenni võimendus määratakse antenni suunitluse järgi. Antenni poolt väljakiiratud väljundvõimsust mingis kindlas suunas võrreldakse väljundvõimsusega, mida suunitluseta (isotroopiline) antenn kiirgab igas suunas.
G- antenni võimendus Ae- efekt. ruuminurk f – sagedus C – valguse kiirus Λ – lainepikkus
Isotroopiline antennkiirgab võimsust võrdselt igas suunas – antenni suunitlus näitabki millises suunas antenn võimsust kiirgab – vähemasti nii peaks olema 

Yagi antenn; mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn?
Üks aktiivelement (driven element),üks reflektor ja mitu direktorit. 8~10elemendiline antenn annab võimenduse ca 14dB
Jagi antennid võivad olla ka mitme sektsioonilised või nelinurk silmustega.
Viimaste puhul:
Reflektori ümbermõõt on ca 3% suurem kui vibraatoril
Vibraatori ümbermõõt L= λ. Esimese direktori perimeeter on 3% väiksem kui vibraatoril, järgnevad vähenevad progressiivselt elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 λ.
Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn:
1- reflektor, 2-aktiivne vibraator,
3-direktorid,
4- peegeldaja diametriga ca 2λ
5- rõngas
Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv
kordne poollainete arv L = n λ / 2, sel
juhul tekivad selles vahemikus seisevlained
nagu öösresonaatoris.
Suunategur võrreldes tavaliste mitme
direktoriga antennidega on ca 6 korda suurem, Suunadiagrammi kõrvalliistakud on väiksemad 8-12 dB

Selgitada piluantenni ehitust ja tööpõhimõtet.
Sarnane Hertzi vibraatorile ainult, et pilu servades kulgevad voolud.
Cm lainealas kasutatakse kiirgajana õõsresonaatori seinas olevat pilu. Kiirguse suund sõltub pilu mõõdete ja λ suhtest . Kindla ava mõõdete juures sõltub kiiratav võimsus sellest, kas ava asub voolusõlme või resonaatori sisepinnal oleva laengu lähedal. Kiiratav võimsus väheneb järsult λsuurenemisega.Rõngaspilu annab ülemisesse poolsfääri samasuguse kiirguspildi.Mille annaks selle keskele paigutatud vibraator, suunadiagramm on sarnane ebasümm. vibraatori omale.

Selgitada läätsantennide tööpõhimõtet.
Läätsantenn kujutab endast elmagn. läätse ja kiirguri süsteemi.Läätseks on raadioläbipaistvast materjalist kindla pinna kujuga keha, mille murdumisnäitaja ei võrdu ühega. Lääts peab kujundama kiirgurilt lähtuva laine frondi, kujundama kiirguse suuna.

Selgitada paraboolantenni tööpõhimõtet.
Cm diapasooni vibraator 1 on asetatud toru 2 abil reflektori 3 fookusesse, peegli pinnale langevad kiired kiirguvad paralleelselt ühes faasis.
Peegeldusketas 4 suunab kiirguse reflektori pinnale. Liini otsas on sobituslüli 5 (veerandlaine “pott”)Suurim võimendus kui F/D =0.4-0.6
cm laineala reflektori ava D ulatub mõnekümne lainepikkuseseni, mis tagab väga terava suunitluse. D=30λjuures suunitluse diagrammi laius on 2 –3 kraadi

Selgitada amplituudmodulatsiooni olemust.
Amplituudmodulatsioon (AM): signaali s(t) amplituud A sõltub moduleerivast signaalist.
150 kHz – 30 MHz. Moduleeriva sagedusega muudetakse kandevsignaali amplituudi. Kitsas sagedusriba , lihtne teostada.
Puudused: suur sign. Võimsuse kõikumine modulatsiooni käigus, on häiretundlikud kuna tööstuslikud ja automaatsed raadiolained tekitavad parasiitset amplituatsiooni. Info ülekande kasutegur on madal – kuna külgribades on vähe signaali võimsust.

Selgitada nurkmodulatsiooni liike: sagedusmodulatsioon ja faasmodulatsioon .
Faasmodulatsioon Sagedusmodulatsioon
Sagedusmodulatsioon-
Modulatsioonimeetod, kus edastatava signaaliga moduleeritakse kandevlaine sagedust. Kui on tegemist analoogsignaaliga, nimetatakse seda lihtsalt sagedusmodulatsiooniks, digitaalsigaali puhul aga digitaalseks sagedusmodulatsiooniks või diskreet -sagedusmodulatsiooniks.
Kuna ultralühilainealas töötavad ringhäälingusaatjad kasutavad sagedusmodulatsiooni, siis nimetatakse neid üldiselt FM-saatjateks.
Praegu on meil kasutusel sagedusala 87,5-108 MHz ja vastuvõtjatele on kirjutatud FM.
Faasmodulatsioon-
Modulatsioonimeetod, mille korral on faasinurga muutus võrdeline moduleeriva signaali hetkväärtusega.

Mida kujutab endast ühekülgriba modulatsioon (SSB)?
Amplituudmodulatsiooni vorm, kus pärast kandevlaine moduleerimist signaaliga kõrvaldatakse vastavate filtrite abil üks külgriba(harilikult alumine) ning osaliselt või täielikult ka kandevlaine. Kandevlaine moduleerimisel põhiribasignaaliga tekib kaks külgrib, alumine ja ülemine, milles kummaski sisaldub kogu informatsioon ning moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida nii väljasaadetava signaali energiat kui ka ribalaiust.

Selgitada impulssmodulatsiooni liike (ASK, FSK, PSK).
PSK
Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180o. Seda võib ette kujutada ka nii, et signaali edastamiseks kasutatakse korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel faasis nihutatud 180o võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine olemasolu ja väärtusele 1 teise laine olemasolu.
Et vastuvõtupoolel oleks võimalik kindlaks teha, milline faas vastab millisele signaali väärtusele, tuleb kasutada sünkroniseeritud tugisignaali, mille faas on teada. Seepärast kasutatakse digitaalsetes sidesüsteemides kasutatakse enamasti diferentsiaalset faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus tugisignaali järele puudub
FSK
Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
ASK

Takisti (madala-, ja kõrgeoomilise) ekvivalentskeemid kõrgsagedusahelas.
Ekvivalentskeemil asendatakse takisti jaotatud mahtuvus (hajumahtuvus) ekvivalentse kondekaga ning jaotatud induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata analüüsides lihtsaid skeeme .

Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad?
Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid. Elektronide hulga statistilisi muutusi põhjustab elektronide pidev kaootiline liikumine( soojusliikumine ). Voolumürad tulenevad masstakistite voolujuhtiva materjali teralisest ehitusest. Voolu kulgedes läbi sellise materjali kuumenevad osakesed erinevalt, osakestevahelised kontaktpinnad muutuvad, osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid.

Selgitada, kuhu on kontsentreeritud kaod kondensaatoreis, millise parameetriga on nad määratud.
On kontsentreeritud mitte plaatide vaid dielektrikusse ning on määratud dielektrilise materjali kaonurga tangensiga.

Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides?
Kadu = vaseskaod + pinnaefekti kadu + lähedusefekti kadu ( keerdude magnetväljad indutseerivad üksteist pöörisvoolusid, mis ühes osas liituvad voolule ja teises osas vähendavad seda – mida suurem on pooli diameeter , seda väiksem on) + pooli varjestuses indutseeritud pöörisvoolude takistus + raudsüdamiku takistus + pooli karkassi ja pooli traadi isolatsiooni kaod.
1) Ro - Pooli traadi takistus alalisvoolule ehk aktiivtakistus.
2) Rp - Pinnaefektist tingitud lisatakistus traadis.
3) Rl - Kõrgsageduslikule voolule poolis avaldab mõju veel takistus mis on tingitud lähedusefektist.
(lähedusefekt seisneb selles, et lähedalasuvate voolujuhtide magnetväljad indutseerivad vastastikku lühisvoolusid, mis liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis).
4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole.
5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses ( karkassis ) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus. Magnetilistes südamikes tekivad hüstereesi ja pöörisvoolukaod, mittemagnetilistes südamikes pöörisvoolukaod.

Selgitada otsevastuvõtja struktuurskeemi.
Sisendahelad on esimene võnkering ja antennifiltrid.
KSV- kõrgsagedusvõimendi
Det- detektor
MSV- madalsagedusvõimendi

Selgitada superheterodüünvastuvõtja struktuurskeemi; mis on superheterodüünvastuvõtja eelised otsevastuvõtja ees?
AVR- automaatne võimendus regulaator
VSV-vahesagedus võimendi
Fo- osilaator
MSV- madalsagedusvõimendi
SR- Sisendring
VV-väljundvõimendi

Eelised:
Häälestussüsteem on suhteliselt lihtsam;
efektiivsem mürade filtreerimine , sest raadiotrakti amp.-sag. kar- tika (ASK) on määratud VSV selektiivahelate ASK-ga (need on mittehäälestatavad -võimalik kasutada keerulisemaid filtreid);
vastuvõtja häälestamisel vv parameetrid praktiliselt ei muutu;
lihtsalt saavutatav suur võimendus, posit. tagasisidet aitab vältida signaalisagedusest väiksema vahesageduse kasutamine.
Eripära: esinevad nn kombineeritud vastuvõtu kanalid

Selgitada digitaalvastuvõtja struktuurskeemi; kas analoogvastuvõtjaga saab vastu võtta digisignaali saatva raadiojaama signaali.
A/D- analoog /digitaal konverter
MS filter- madalsagedus filter
Analoogtöötlus-toimub signaali vastuvõtt, signaali demodulatsioon, digitaalsignaali saatmine A/D konverterisse.
Vibra võtab vastu kõike sitta , aga küsimus on selles, et millega sa sitast söögikõlbliku saia saad. Kehtib ainult kui tõmblusparameetrid sobivad – siis ainult siis saab tarbitava sita kätte õhust.
Põhimõtteliselt on võimalik vastavale lainealale häälestatud antenniga vastu võtta digisignaali, aga selleks, et sellega, midagi vaadata, näiteks A-rühma digiTV -st peab vahele panema ka dekodeerija ehk digiboxi.

Millised on raadiovastuvõtja põhiparameetrid ja karakteristikud?
Tundlikkus – minimaalne emj või võimsus antennis, mis tagab väljundis nimiparameetritega signaal.

Tundlikkus on piiratud vv-s tekkivate müradega ja võimendusega.
Tundlikkuse suurendamiseks tuleb vähendada vv mürasid, võimalusel vähendada ülekantava signaali ribalaiust. Kui ribalaius on suur, kantakse üle suur sageduslaius.
Mürasid on võib alla suruda KSV lisamisega trakti.
Tundlikkus on suures osas määratud vv esimese võimendusastme omamürade tasemega
Tavaliselt tundlikkuse väärtus:
AM vastuvõtjal  50  V
mobiiltelefonil  0.1  V – 10  V

Vastuvõtja selektiivsus - Võime eraldada vajalik signaal segavatest signaalidest.

Ruumiline selektiivsus – realiseeritakse suundantenniga
Ajaline selektiivsus – vv lültakse vastava signaali saabumise ajal
Sageduslik selektiivsus - põhiline

Dünaamiline diapasoon – sisendsignaali suurima lubatava taseme ja tundlikkusega määratud väiksema nivoo suhe [dB]
Veel parameetreid:

Signaali ülekande kvaliteet:

lineaar- ja mittelineaarmoonutused;
faasimoonutused;

häälestuse täpsus ja stabiilsus;
automaatreguleerimise võimalused

Selgitada vastuvõtja ribalaiuse mõistet.
Ribalaiuseks nimetatakse ühenduseks kasutatavat sagedusvahemikku. Sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab,kui laia sagedusala signaal katab.

Selgitada saatja struktuurskeemi; millised on astme genereerimise tingimused.
Juhtgeneraator annab signaali, madalama sagedusega, kuna seda on kergem hoida.
F- kordisti muudab kõrgsageduslikuks signaaliks.
Võimendi võimendab signaali.
Modulaator moduleerib signaali.
Ant.fiidri seadmed edastavad antennile signaali.
Antenn kiirgab signaali välja.

Selgitada, milleks kasutatakse kvartsi generaatorites; missugustel harmoonilistel sagedustel kvartsresonaator töötab?
Kvartsi põhiomadus-pieso ja vastupieso efekt-mehaanilised deformatsioonid põhjustavad laengute liikumist. Vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastandkülgedel. Vahelduvas elektriväljas hakkab kristallplaat võnkuma.
Paaritud harmoonilised.tänu nende kasutamisele saab genereerida kuni 2000MHz.

Selgitada, kuidas töötab saatja sageduskordisti.
Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra. Kordistatud sagedus siis võimendatakse ja saadetakse modulaatorisse ning antenni ühendavasse vooluringi, et transportida saatvasse antenni. Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks.
Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks dioode, võib lisada, et parandada harmooniliste sageduste tekitamist. Kuna võimsus harmoonikas väheneb pidevalt, on tavaliselt sageduskordisti seadistatud ainlut väiksele sissetuleva sageduse kordistamisele. Tavaliselt on võimendid lisatud sageduskordistite ahelasse, et kindlustada vastav signaalitase viimasel sagedusel.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

litlekiizu Õppematerjali autor

Kordamisküsimused ja teemad aines ja eksamiks ettevalmistumiseks 2012

Raadiotehnika alused Raadiotehnika raadiolaine pinnalaine polarisatsioon Doppleri efekt Lühilaine detsibell

Sarnased õppematerjalid

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

210

docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

Laevandus

pdf

Antennid ja RF elektroonika laborite kaitsmine

1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute

Antennid ja rf elektroonika

doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

Raadiovastuvõtuseadmed

doc

Spikker

1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

docx

Lühilaine levi

seisukohalt on märkimisväärselt tähtis ionosfääri olemasolu, kuna ionosfääri tõttu peegelduvad lühilained tagasi maapinna poole, võimaldades seega raadiosidet tuhandete kilomeetrite kaugusele, mis muidu oleks võimatu. Kuna lühilaine peegeldub ionosfäärilt, siis avaldab suurt mõju lühilainele ionosfääri koostise muutus kõrgemates kihtides. KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU Estonian Radio Amateurs Union. , 11.05.2012. Izjumov, N. M. 1951. Raadiotehnika kursus. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Osooniveeb. , 11.05.2012. Raadiolained, nende levimine ja kasutamine. , 11.05.2012. Raadiolainete levi ja signaalid. , 12.05.2012. Ruut, J. 2006. Algaja raadioamatööri teatmik. Tallinn: Eesti Raadioamatööride Ühing. Tartu Ülikool. Spektroskoopia

Füüsika

docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side

doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused

docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side

Rohkem sarnaseid