magnetilised kaod, mis koosenvad pöörisvooludekadudest ja hüstereesikadudest. Hüstereesidest kaod kujutavad endast magnetilise materjali perioodiliseks ümbermagneetimiseks kulutavad energiat ja nad on seda suuremad, mida laiem on materjali hüstereesisilmus. d. Vahelduvvoolu kõrgepingeaparaatides tuleb arvesse võtta ka dielektrikuskaod, mis tekivad vahelduvelektrivälja toimest. Dielektrikuskadu esineb peamiselt polaarsete molekulidega dielektrikutes ning on tingitud dielektriku polarisatsiooni ja elektrivälja tugevuse võnkumise faasinihkest. Dielektrikuskadu suureneb väljatugevuse ja sageduse suurenedes ning isolatsiooni niiskudes ja saastudes. 3. Nende mõju pinnaefekti nähtust me tajume voolujuhi takistuse suurenemisega, sest
0.06 0.04 0.02 0 0.1 1 10 100 Sagedus, MHz Joonis 2 Dielektrilise kao nurga tangensi sõltuvus sagedusest 5 0.5 0.45 0.4 0.35 0.3 Dielektrikuskadu 0.25 0.2 0.15 0.1 0.05 0 0.1 1 10 100 Sagedus, MHz Joonis 3 Dielektrikuskadude sõltuvus sagedusest 6 7. Järeldus Dielektrilise läbitavuse ja sageduse sõltuvuse graafikust võib järeldada, et tegemist oli
materjalidega, käsutatakse neid ka liimidena. 37.Milliseid materjale nimetatakse komposiitideks ja milliseid tooteid kompaundideks? Komposiit paindub ja kompaun ei paindu vaid puruneb paindel st on rabe POOL- JA ÜLIJUHT MATERJALID 38.Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas? kondensaatoriklaase - kõrgepingefiltrite, impulsigeneraatorite, kõrgsagedus- võnkeringide jms. mahtuvuselementides: neil peab olema väike dielektrikuskadu ja suur dielektriline läbitavus; isolaatoriklaa.se - tugi-, läbiviik-, ripp- jm. isolaatorite valmistamisel; lambiklaase - peamiselt elektron-, hõõg-, gaas-, lahendus- jm. lampide kestade valmistamisel; kuna nende juurde on vaja viia ka elektrilised ühendused, on tähtis, et klaasi paisumistegur oleks lähedane läbiviigu metalli paisumistegurile; vastavalt sellele tuntaksegi näit. molübdeeniklaasi, volframiklaasi, plaatinaklaasi jne
liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis). 4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus. Magnetilistes südamikes tekivad hüstereesi ja pöörisvoolukaod, mittemagnetilistes südamikes pöörisvoolukaod. 44
materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Mida suurem on aine dielektriline läbitavus, seda väiksemad on tegelikult elektrijõud aines. · Dielektriline läbilöögitugevus on minimaalne dielektrikule mõjuv elektrivälja tugevus, mille korral toimub dielektriku elektriline läbilöök ja dielektriku muutumine elektrijuhiks. Erinevatel dielektrilistel materjalidel on dielektriliseks läbilöögiks vajaminev elektrivälja tugevus erinev. Dielektrikuskadu on elektrivälja toimel dielektrikus tekkiv soojusenergia. 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektrline effekt. Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks.
annaabi.ee 
