Mida kõrgem on EIRP väärtus seda kvaliteetsem on sidetrakt suunal GPRS korral?

Vastus leiad õppematerjalist: Spikker

Milline on GPRS andmeedastuskiirus CI13dB juhul?

Vastus leiad õppematerjalist: Spikker

Milline on distants tugijaama ja mobiili vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Spikker

Spikker (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida kõrgem on EIRP väärtus seda kvaliteetsem on sidetrakt suunal GPRS korral?
Milline on GPRS andmeedastuskiirus CI13dB juhul?
Milline on distants tugijaama ja mobiili vahel?

Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas ruumis.
Elektromagnetväli materialis
Maxwelli teise võrrandi saab juhul
kirja panna
kus
on materiali kompleksne dielektriline läbitavus. Suurus
nim suhteliseks juhtivuseks. Materialis levimisel asendatakse valemites vaba ruumi levikonstant
komplekse levikonstandiga (ka faasikonstant) .
Materiali normeeritud lainetakistus avaldub:
Elektri- ja magnetvälja vektorid avalduvad:
Kui laine läbib materiali, siis mõjub talle sumbuvus
ning faasinihet .
Mõned näited:
Juhtiv material.
Kui
, siis . Juhi sees on sumbuvus väga suur ning laine väheneb kiiresti. Kaugust, mille jooksul laine amplituud väheneb e võrra nimetatakse pinna sügavuseks. Tegur
Ideaalse juhi korral , järelikult .
Dielektrik .
Sel juhul , levikadu materialist on väga väike ja võib arvestamata jätta:
kus n>1 on materiali murdumistegur.
Madala kaoga dielektrik
Dielektrik klassifitseeritakse madala kaoga olevaks, kui . Sel juhul faasikonstanti
saab avaldada: ,
kus on materiali lainetakistus. Sellisesse dielektriku pinda tungimise sügavust saab avaldada sarnaselt juhiga :
Näiteks mereveel , ,
900MHz juures ()
.r
Levimine vabas ruumis
Keskkonna mõju kirjeldamiseks võrreldakse reaalselt vastu võetud signaali teoreetiliselt vabas ruumis levinud signaaliga.
Defineerime järgmised mõisted:
Pt – saateantenni sisenev võimsus
Pr0-vastuvõtuantenni poolt vabas ruumis vastu võetav võimsus
d – saate- ja vastuvõtuantenni vaheline kaugus
- levi hilistus, ,
Gt- saateantenni võimendus
Gr – vastuvõtuantenni võimendus
Vabas ruumis avaldub vastuvõetud võimsus Friisi valemiga:
Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui
tingimusel . L0 sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest ruumis ja avaldub:
Sageli vaadeldakse vastuvõetud võimsuse asemel elektrivälja tugevust kaugusel d.:
Võimsustihedus kaugusel d on: . Vastuvõtukohas oleva võimsustihedus ruutkeskmine elektrivälja tugevusega E0 avaldub . Võrdsustades need 2 avaldist ja asendades , saab ruutkeskmiseks elektrivälja tugevuseks
Keskkonna mõju arvestamiseks modifitseeritakse kujule :
kus F on levifaktor, mis defineeritakse .
E – tegelikult vastu võetud elektrivälja tugevus
E0 – vabas ruumis vastuvõetav elektrivälja tugevus.
Levikadu keskonnas L avaldub seega: .
Paljude leviprobleemide lahenduse võtmeks ongi keskonna levifaktori F leidmine.

Tasalaine peegeldumine tasapinnalt. Pinna ebaühtlus.
Tasalaine peegeldumine tasapinnalt
Kadudega mittemagnetilise
tasapinnalise keskkonna ja õhu piirilt peegeldustegurite leidmiseks lahendatakse maxwelli võrrandid ja arvestatakse piiritingimusi. Polarisatsiooni määrab ära elektrivälja vektori tasand, peegeldustegur on määratud peegeldunud elektriväljatugevuse suhtega langevasse elektrivälja tugevusse.
Peegeldustegurid avalduvad Fresnelli peegelduse valemitena:
vertikaalpolarisatsioonile,
horisontaalsele polarisatsioonile.
Graafiliselt esitades (materiali ) :
Pinna ebaühtlus
Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium :
Olgu pinnal ebaühtlus kõrgusega h ja
tähistagu langemissuuna ja pinna vahelist nurka. Olgu ebaühtluse tipust peegeldunud laine ja ebaühtluse jalami tasandilt peegeldunud laine käiguvahe:
Käiguvahest tekkiv faasierinevus peegeldunud lainetel on:
Erinevate faasierinevuste korral käitub summaarne peegeldunud laine erinevalt, näiteks kui . siis on lained vastasfaasis ja peegeldunud lainet ei saa tekkida.
Piiriks sileda ja ebaühtlase pinna vahele on valitud tingimus:
Kui pinna ebaühtlused h on jagunenud gaussi jaotuse järgi keskväärtuse ümber deviatsiooniga , avaldub peegeldustegur kujul:
Kus
on silede pinna peegeldustegur ja
on nn. vähenduskoeffitsent.
Fresnelli tsoonid .
Olgu saatja kõrgus Ht ja vastuvõtja kõrgus Hr, nende vahekaugus olgu d.
Otsesuunas leviva kiire R1 ja peegeldusega leviva kiire R2
käiguvahe saatjalt vastuvõtjale olgu:
Pinnad, millelt peegeldudes
on konstantne , moodustavad ellipsoidid. Kui valida erinevate
sammuks , moodustub ellipsoidide hulk.
Ellipsoidide ja maapinna lõikejooned moodustavad ellipsid . Igale vastava ellipsi ja naaberellipsi vahele jäävat ala nim. fresnelli tsooniks, igast fresnelli tsoonist peegeldunud laine keskmine faaasierinevus naabertsoonist peegeldunud laine keskmisse faasi on
(). Suurima energiaga peegeldunud laine tekib esimeses fresnelli tsoonis:
kus
on otselaine ja peegeldunud laine käiguvahe.
Enamasti on , sel juhul on esimese tsooni keskpunkt:
ellipsi teljed avalduvad:
Esimese tsooni pindala on
Fresnelli tsoonidest on abi uurimaks saate-ja vastuvõtuantenni vahelisel maa-alal leiduvate takistuste mõju.
Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide “paksuse”:
n-nda tsooni ellipsoidi raadiuse saab leida:
900MHz ja d1=d2=500m korral on raadius H1=9.13m.
Et peamine vastuvõtjani jõudva laine energia pärineb esimesestf tsoonist , siis saavutamaks vabas ruumis sumbuvusele lähedast sumbumist , peab esimene fresnelli tsoon olema takistusteta. Kui antennide kõrgused ja sagedused on teada, siis kaugus, kus esimene tsoon riivab maapinda, asub kaugusel:
Näiteks, kui Ht=13m, Hr=1.5m, f=947MHz, siis df=247m .

2-kiire mudel.
Kui antennid on piisavalt kõrged ja kaugus nende vahel raadiohorisondiga võrreldes väike, saab levi kirjeldada kahe kiire mudeliga
Kui saatja antenni suunadiagrammi normeeritud väärtus otsesuunal on fd, ja peegelduva kiire suunal fr, siis vastruvõtjal oleva elektrivälja ruutkeskmine tugevus on:
Lugedes
ja ,saab elektrivälja tugevuse ligikaudseks väärtuseks
kus
ja
on vastava polarisatsiooni peegeldustegur.
Sulgudes olevat avaldis on 2-kiire mudeli levifaktor:
Elektrivälja tugevuse kaugusest sõltuvuse näide 2-kiire mudeli kasutamisel :
Graafikul nähtavad levi miinimumid tekivad, kui
levi maksimumid tekivad, kui
Kui antennide kõrgused ja vahekaugus on valitud nii, et peegelduva kiire ja maapinna vaheline nurk on väike, siis muutub mõlema polarisatsiooniga laine peegeldustegur , ja sileda pinna levifaktor võtab kuju:
Kogu levikadu tuleb siis:
Praktilises arvutuses mugavam dB-s väljendatud levikadu:
Võrreldes seda vaba ruumi kaoga, on näha, et 2-kiire mudeliga kirjeldatud levi kadu väikese
korral on 40dB dekaadi kohta (vaba ruumi kadu oli 20 dB/ dekaad ). Valemist on veel näha, et see kadu on sagedusõltumatu.

Fresnelli tsoonid. Raadiohorisont .
Fresnelli tsoonid.
Olgu saatja kõrgus Ht ja vastuvõtja kõrgus Hr, nende vahekaugus olgu d.
Otsesuunas leviva kiire R1 ja peegeldusega leviva kiire R2
käiguvahe saatjalt vastuvõtjale olgu:
Pinnad, millelt peegeldudes
on konstantne , moodustavad ellipsoidid. Kui valida erinevate
sammuks , moodustub ellipsoidide hulk.
Ellipsoidide ja maapinna lõikejooned moodustavad ellipsid. Igale vastava ellipsi ja naaberellipsi vahele jäävat ala nim. fresnelli tsooniks, igast fresnelli tsoonist peegeldunud laine keskmine faaasierinevus naabertsoonist peegeldunud laine keskmisse faasi on
(). Suurima energiaga peegeldunud laine tekib esimeses fresnelli tsoonis:
kus
on otselaine ja peegeldunud laine käiguvahe.
Enamasti on , sel juhul on esimese tsooni keskpunkt:
ellipsi teljed avalduvad:
Esimese tsooni pindala on
Fresnelli tsoonidest on abi uurimaks saate-ja vastuvõtuantenni vahelisel maa-alal leiduvate takistuste mõju.
Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide “paksuse”:
n-nda tsooni ellipsoidi raadiuse saab leida:
900MHz ja d1=d2=500m korral on raadius H1=9.13m.
Et peamine vastuvõtjani jõudva laine energia pärineb esimesestf tsoonist , siis saavutamaks vabas ruumis sumbuvusele lähedast sumbumist, peab esimene fresnelli tsoon olema takistusteta. Kui antennide kõrgused ja sagedused on teada, siis kaugus, kus esimene tsoon riivab maapinda, asub kaugusel:
Näiteks, kui Ht=13m, Hr=1.5m, f=947MHz, siis df=247m .
Raadiohorisont
Raadiohorisont on kaugus saatjast või vastuvõtjast punktini, kus nendevaheline sirgjoon puudutab maapinda. Raadiohorisondi kaugused avalduvad:
kus on maakera efektiivne raadius. Standardsete atmosfääritingimuste juures on see 8500km.
Otsenähtavus raadiolaine mõttes on seega

Noatera mudel maapinna kohal.
Reaalne situatsioon noatera difraktsiooni kirjeldamisel:
Saatjast vastuvõtjani saab defineerida 4 teekonda (2.kiire mudeli abil):
Maapinnalt peegeldunud laineid saab kujutada nende peegelpiltidega maapinna suhtes saatja ja vastuvõtja asukohas .
Eeldades, et lainepikkus on võrreldes d1 ja d2 –ga väga väike, saab välja kirjeldada kujul:
kus E0n oleks n-da tee vabaruumi levimine ja Fn on n-da tee normeeritud väli.
Kui saate- ja vastuvõtuantennid on isotroopsed, siis vaba ruumi väljatugevuseks on
kus rn on n-nda tee teepikkus .
n-das noatera diftaktsooni normeeritud väljatugevus on
kus F on fresnelli integraal , Γn on n-da tee kogupeegeldustegur, hn on n-da tee vaba ruumi kõrgus. rn ja hn leitakse järgmiste seoste abil:
1. saatja T, vastuvõtja R. , , peegeldustegur Γ=1.
2. Saatja T’, vastuvõtja R , , Γ= ΓA.
3. saatja T, vastuvõtja R’. , , Γ= ΓB.
4. saatja T’, vastuvõtja R’. , , Γ= ΓB ΓA.
ΓB ja ΓA on peegeldustegurid vastavalt punktides A ja B.
Peegeldustegurite määramisel vajalikud nurgad saab leida probleemi geomeetrilisest esitusest.
Noatera levitegur on peale Ed leidmist :
Juhul. kui saatja ja vastuvõtja vahel on otsenähtavus, tuleb levitegurit modifitseerida:
Kogu sumbuvus maapinna kohal oleva noatera mudeliga on:
Näide noateralt difraktsiooni mõjust:

Tugijaama leviala määramine.
Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus ületab etteantud väärtust x0. Olgu selle protsentuaalse osa ehk teenindusala tähiseks Fu. Kui Px0 on tõenäosus, et signaalitugevus x mingil pinnal dA ringi sees ületab läve väärtust x0, siis teenidusala Fu avaldub:
Eeldame, et signaalitugevuse keskväärtus
sõltub tugijaama kaugusest r seaduspärasusega , kus n on sumbuvust kirjeldav astendaja , siis saab keskväärtuse dBm-s kirja panna kujul:
kus on saate ja vastuvõtuantennide kõrgustest, võimendustest, saate võimsusest sõltuv tegur, mis juhul r=R on võrdne signaalitugevuse keskväärtusega. Eeldame veel, et multiteelisusest tingitud hääbumistega signaalitugevuse väärtused x on normaaljaotusega keskväärtusega
ja deviatsiooniga
(dB), siis
kus on nullise keskväärtusega gaussi jaotusega muutuja . Sel juhul x tõenäosustihedus avaldub:
Saadud tulemus näitab, et vastuvõetav signaalitugevus sõltub kaugusest seaduspärasusega , seega ei moodusta signaalitugevuste samaväärtusjooned tugijaama ümber enam ringjooni, vaid ebakorrapäraseid kujundeid:
Signaali x läve x0 ületamise tõenäosus on:
kus erf( ) on veafunktsioon:
mis on seotud Q( ) funktsiooniga
järgnevalt:
kus erfc( ) on erf( ) täiendfunktsioon.
märkuseks:
erf(x) graafik :
Q(x) graafik:
Suurte argumentide väärtuste korral () võib Q(x) aproksiomeerida tema alumise raja järgi:
Defineerime muutujad a, b:
a ja b abil saab teenindusala Fu panna kirja kujul:
Tõenäosus, et mingil ringjoonest raadiusega R sissepoole jääval alal
signaalitugevus x ületab läve x0 on . Eelneva valemi põhjal Fu
väärtus on Px0(R)-st suurem.
Fu sõltuvus -st:
seega on leviala ennustamise juures olulised parameetrid .
Näiteks, kui
ja r=R, siis a=0, Px0(R)=0.5 ja
Kui n=3 ja =9dB, siis Fu=0.71.
Tulemust saab interpreteerida nii: kui poolel ringil raadiusega R on signaalitugevus üle läve, siis 71%-l ringi poolt haaratud pindalal on signaalitugevus üle läve.

Hata mudel makrokärgedele.
Okumura teostas 70-l laialdasi mõõtmisi Tokios, määramaks kindlaks empiirilisi seoseid signaalitugevuse sõltuvusel kaugusest ja ja levikeskkonnast. Tulemusena lõi ta kõverad, mis seostasid vastuvõetava signaalitugevuse erinevate tingimustega. Hata esitas Okumura kõverad levikao ja isotroopsete antennide kiirguse seosena.
Hata poolt seoste leidmisel kasutatud parameetrite vahemikud:
Sagedus:
Kaugus:
mobiilterminali antenni kõrgus maapinnast :
Tugijaama antenni kõrgus maapinnast: .
Toodud parameetrite vahemikus on keskmine levikadu dB-s
linnatingimustes:
sõltuvus =0 kõrgusel 1.5m. Teistel kõrgustel on a korrektsioonitegur:
Sagedus
Suur linn
Keskmine/väike linn
400MHz
Hata esitas ka valemid keskmise levikao leidmiseks linnalähistel ja avamaastikul:
L50(linnas) esimene liidetav on 1km kaugusel tugijaama saatjast vastuvõetav suhteline võimsus, levikao astendaja n on avaldatud kui kauguse logaritmi koeffitsent jagatud kümnega:
Euroopa teaduse ja tehnoloogia koopereerumise organisatsioon COST Action teostas Hata mudeli edasiarenduse PCS sagedusalasse
analüüsides Okumure levikõveraid kõrgematel sagedustel . Sadud mudelit nim. COST-Hata mudeliks:
kus
COST-hata mudeli kasutus on piiratud suurte ja väikeste makrokärgedega antennide asetusega hoonete katuste tasapinnas.

COST-321-Walfish-Ikegami mudel.
Baseerub COST Action oolt teostatud laialdastel mõõtmistel mitmetes Euroopa linnades ja Walfishi ning Ikegami mudeli kombinatsioonil.
COST-WI mudel on rakendatav linnaalal, kus ehitised on jämedalt võttes sama kõrgused ja järgnevates parameetrite vahemikus:
Linnaala on kirjeldatud järgmiste parameetritega:
hroof- hoonete kõrgus
W- tänavate laius
b-hoonete vaheline kaugus
- tänavate orjentatsioon laine levimise suhtes
COST-WI mudel teeb vahet otsenähtavusega (LOS) ja mitteLOS olukordade vahel. LOS olukorras asetseb antenn tänava sihil ja mudel baseerub Stockholmis tehtud mõõtmistel:
d (km) kaugus saateantennist,
f (MHz)- sagedus.
MitteLOS olukorras on levikadu kolme teguri koosmõju: vaba ruumi kadu L0, kaod üle mitme varjava ekraani Lmsd ja katustel tekkivate digraktsioonide ja hajumiste poolt põhjustatud kaod Lrts . Kogukadu avaldub:
Vaba ruumi kadu avaldub:
Lrts
kirjeldab levikadu juhul, kui laine ületab katuseid enne tänavat, kus asub mobiil:
kus
kus
ka iseloomustab levikao suurenemist allpool kõrvutiasetsevate hoonet katuste tasapinda. kd ja kf kirjeldavad mitme ekraani poolt põhjustatud difraktsiooni sõltuvust vastavalt kaugusest ja sagedusest.
kui ehitiste ja tänavate asetused pole teada, kasutatakse järgmisi vaikeväärtusi :
hroof =korruste arv*3+katuse kõrgus
b=20-50m
W=b/2
COST-WI mudel on täpseim juhul
Võrreldes mõõtetulemustega on COST-WI mudeliga ennustatud levitugevuse veaks saadud 4-8dB. Mudeli täpsus väheneb tunduvalt kui asustus asetseb ebatasasel maastikul või kui ehitised ja tänavad asetsevad ebaühtlaselt.

Mikrokärje empiiriline mudel.
Madalate baasjaamade antennide korral linnatingimustes omandab tänavate asetsus suure mõju.
Har koostas San Fransiscos tehtud mõõtmiste alusel levimudelid madala hoonestuse juhule ja kõrghoonestuse juhule. Linnatigimustes jagas ta levi 3-ks eri juhuks: LOS levi, trepilaadne levi ja nn. zik-zak levi.
LOS levi korral sõltub signaalitugevus kaugusest nö. kahe kallakuga seaduspärasuse järgi:
kus murdepunkt asub kaugusel df
(1.fresnelli tsooni maapuutepunkti kaugus)
Sellist levi saab ligilähedaselt kirjeldada valemiga:
kus n1 on kaoastendaja ddf,
Pr, Pt vastavalt saatevõimsus ja vastuvõetav võimsus, K on konstant.
dh on kaugus viimasest katusest;
Et erinevate levitingimuste korral saadud sumbuvuste erinevus võib olla sama d korral 10-20dB, siis kukuneb leviala ringi asemel tähekujuliseks.
Eeltoodud valemid kehtivad vahemikes:
Kaugus: 0.05

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

audia Õppematerjali autor

spikker 2008 aasta küsimustele ning mõne ülesande lahendumisele

spikker mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Side eksami spikker

1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava in

Side

docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side

pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel   TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

Side

doc

Side, spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144

Elektriskeemid

pdf

Eksami küsimused-vastused

Sidemeetodid eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus kasvab, võim

Sidemeetodid

docx

Side konspekt

Küsimused 1. Mida tähendab mitmekiireline levi? Mitmekiireline levi seisneb selles, et raadikanalis võib signaal moonduda peegeldumise või paindumise teel. Selliste mõjutuste tõttu ei koosne vastuvõetud signaal ainult ühest saadetud signaalist, vaid antud punktis vastuvõetud signaalide kombinatsioonist. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Allalüli on tugijaam to kasutaja raadiolained ja üleslüli on kasutaja to tugijaam raadiolained. Dupleks kaugus on see vahemiks mobiilside sagedusalas, kus üleslüli lõppeb ja allalüli lõppeb(mõõdetakse Hz). 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel Tihendamise eesmärk on saada võimalikult palju kasutajaid samasse sidevõrku samaaegselt. Tihenduse meetodid on SDMA, ehk ruumiline tihendus; TDMA, ehk ajaline tihendus ja FDMA, ehk sageduslik tihendus. 4. Kärjed ja kärjede klastrid Kärg on maa-ala, mida suudab üks tugijaam raadiosidega katta. Kärgi on võimalik jaotada kla

Kategoriseerimata

docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is

Side

doc

Sideõpe

* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10

Side

Rohkem sarnaseid