Raadiovastuvõtuseadmed (2)

Sarnased õppematerjalid

36

docx

Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö.

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi:  Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine Töö objekti andmed: Kasutatud riistad:  Raadiovastuvõtja казахтан  Helisagedusgeneraator Г3-102 1969  Kõrgsagedusgeneraator Г4-102A  Ostsilloskoop PM-3230

Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad

14

doc

„Raadiotehnika alused”

antennini võrreldes eelmisega ning vastuvõetav sagedus suureneb. Kui vv eemaldub saatjast, siis iga järgnev lainetsükkel peab läbima suurema tee kui eelmine ­ sagedus väheneb. 6. Selgitada, kuidas toimub ultralühilainete (meeterlainete) levi, levikauguse määramine. Peamiselt troposfääri levi (0-11 km kõrgusel). Mitmekiireline levi (peegeldused rajatistelt, mägedelt jne.) ­ peegeldumiste ja murdumsite tõttu vastuvõtu antenni saabuvad eri teid kaudu erineva faasidega signaalid. Sidekaugus on määratud otsenähtavuse kaugusega saate- ja vv antenni vahel. Esineb kauglevi (2000km) sporaatilise (ajutise) ionisatsioonikihi tekkel (auroora, E-sporaadiline, super-troposf, peegeldused meteooride jälgedelt). Sagedusetel üle 30MHz pinnalaine ei levi maakera kumeruse taha. Ionosfäärist laine ei peegeldu ­ on vajalik optiline nähtavus.

Raadiotehnika

46

doc

Elektroonika Alused

[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin

Elektroonika alused

32

doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused

3

doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

signaali optimaalsest avastajast vaid kahepoolse amplituudipiiriku olemasolu (kaotatakse sõltuvus amplituudist) tõttu sisendis. (Joon. 3.3.2) 3.2.1.5. Kahe signaali eristamine- 1.Loeme, et vastuvõtja sisendis on valge müra taustal üks kahest võimalikust signaalist: 2.Teada on mõlemite signaalide esinemise aprioorsed tõenäosused ja 3.Vaja on hinnata, milline signaal on parajasti vastuvõtja sisendis. See on raadio ­ andmeside tüüpülesanne, vastavaks optimaalsuse kriteeriumiks on täieliku vea tõenäosuse minimum. pviga=p(u1)p(u2/u1)+p(u2)p(u1/u2)=min. 3.2.1.6 Signaalid passiivse ja aktiivse pausiga- Sideteoorias vaadeldakse kahte signaali klassi ­ passiivse ­ ja aktiivse pausiga. 1.Passiivse pausi korral üks signaalidest või võrdub nulliga. Selline olukord on näiteks amplituudmanipulatsioonil. 2

Kõrgsageduslik signaalitöötlus

32

doc

Rakenduselektroonika

Rakenduselektroonika 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendiks nimetatakse seadet mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E ­ + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võim

Elektriahelad ja elektroonika alused

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

7

doc

Spikker

1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine

Meedia

Kommentaarid (2)