laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks
tasakaalus hoitavatele vastasjõududele. Jõule, mida avaldab 31 meetrise läbimõõduga ja 62 3 meetrit kõrge kuppel, vastavad lõunast ja põhjast suured kontraforsid ehk piiritaolised seinatoed võlvide surve tasakaalustamiseks ning läänest ja idast poolkuplid. Tugipiilarid ja teised tugielemendid on võetud kasutusele alles peale 557. aastal olnud maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Kogu kiriku kandekarkass on teadmatute pilkude eest varjatud. Inimesed näevad vaid keskset kuplit koos toestavate poolkuplitega idas ja läänes. Väljapaistvad on ka marmorist sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid. Kasutatud marmor on pärit Marmara mere äärest Prokonnesose kivimurdudest. Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad
Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Hoone ida- ja läänepoole ehitamisel võistlesid omavahel kaks 5000 töölisest koosnevat meeskonda. Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused
materjalil. Saematerjali sorteerimine kvaliteedi-klassidesse ei lähtu tema tugevusest: A-sordi materjal ei pruugi C-sordi materjalist oluliselt tugevam olla, kõrgem kvaliteet tähendab okste ja rikete vähesust ja Puidu omadused ja kasutamine paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali. Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Puidu omadused ja kasutamine Kokkuvõte Kokkuvõtlikult võib öelda, et niiskus mõjutab puitu ääretult palju. Kui puidust midagi ehitada
(lähedusefekt seisneb selles, et lähedalasuvate voolujuhtide magnetväljad indutseerivad vastastikku lühisvoolusid, mis liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis). 4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt.) keritudes. Kõrgekvaliteetsete karkassidega (polüstürool, ultraportselan jt.) väikeste poolide dielektrikuskaod on tühised6)RmKadusid, mida põhjustab pooli südamik, arvestab kaotakistus
Immutatud puitu müüakse nii saetuna kui hööveldatuna, mõõtmed on samad mis immutamata materjalil. Saematerjali sorteerimine kvaliteedi-klassidesse ei lähtu tema tugevusest: A-sordi materjal ei pruugi C-sordi materjalist oluliselt tugevam olla, kõrgem kvaliteet tähendab okste ja rikete vähesust ja paremat sobivust tisleritöödeks või mööbli valmistamiseks, tugevuse jaoks on okste paiknemine nende arvust ja suurusest olulisemgi. Seepärast peab ehitiste karkassis kasutama tugevuse järgi sorteeritud saematerjali. Tugevuse järgi sorteerimine toimub kas visuaalselt või masinsorteerimisega. Mõlemal juhul markeeritakse iga pruss templiga, millel lisaks tugevusklassile (Eestis tavaliselt kas C16 või C24) on andmed tootja ja sorteerija kohta. Sel viisil võtab tootja endale vastutuse selle eest, et materjal tõepoolest tagab nõutud tugevuse
sisemine kapsiid), mis ümbritsevad dsRNA genoomi (paikneb virioni keskses, 49 nm diameetriga, regioonis). Kapsiidis leidub kokku 132 funktsionaalselt tähtsat kanalit. Välimine kapsiid Välimine kapsiid kujutab endast mitteklassikalist T=13 ikosaeedrit ja koosneb 60-st valgu 2, 600-st valgu µ1, 36-st valgu 1 ja 600-st valgu 3 koopiast. Reoviiruste väliskapsiidi valkude kohta on teada et: µ1 valk on organiseeritud trimeeridena ja moodustab kapsiidi karkassi. Karkassis leidub kahte tüüpi kanaleid (diameetrid 2.5-11 nm) mida nimetatakse P2 ja P3 kanaliteks. Kumbagi kanalit on 60 koopiat ja nende funktsioon võib seisneda rakumembraani läbimisel toimuva µ1 struktuurse ümberkorralduse võimaldamises; 5 LIISI KINK
annaabi.ee 
