Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2
g Selgita mõistet resonants. Kus see võib esineda? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt (Keegi lükkab kiike õige sagedusega ja kiige amplituud suureneb). Mille poolest erineb ristlaine pikilainest? Ristlaines toimub võnkumine levimissuunaga risti, pikilaines aga piki levimissuunda. Milline laine on helilaine, valguslaine, raadiolaine, kas rist- või pikilaine? Helilaine – pikilaine Raadiolaine – ristilaine Valguslaine – ristlaine
Raadio on alusepanija mobiilsidele, televisioonile ja internetile - ilma nendeta on praktiliselt võimatu tänapäeva maailma ette kujutada. Ehkki raadiolained ümbritsevad inimesi kogu aeg ning on lahutamatu osa meie igapäevaelust, on raadio ajalugu tavainimesele üsna tundmatu. Veelgi mõistamatumaks jäävad raadiolained ja nende toimimismehhanismid. Käesolev referaat annab ülevaate raadio leiutamisest ning viib kurssi raadio arenguloo ja algusaastatega Eestis. Samuti tutvustab raadiolaine olemust, toimimismehhanismi ja selle erinevaid liike, kasutusalasid ning mõningaid raadiolainetega seotud probleeme. Raadio ajalugu Raadio juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. 1860. aastatel arutles soti füüsik James Clerk Maxwell raadiolainete olemasolu üle. 1886. aastaks oldi jõutud juba elektrivoolu kosmose suunas saatmiseni raadiolainete kujul. Selle avaliku katse läbiviijaks oli saksa füüsik Heinrich Rudolph Hertz
Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või
GalaktikaD • Galaktika on hiigelsuur täheruum, milles tähed on teineteisega gravitatsioonijõu abil seotud. • Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja see on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvata...
või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine. Pikkilaine sel juhul toimub võnkumine pikki laine levimise suunda Nt:Helilaine Ristlaine Sel juhul toimub võnkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, Tähis ühik on m Laine levimise kiirus v = * f v kiirus laine pikkus f sagedus Lainete difraktsiooniks nim nende kandumist tõkte või avauste taha Nt:Merelained suure kivi taha, tammid, muulid
sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine.
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine
Elementaarosakeste füüsika 1. Kiirendid. Osakesi kiirendavad elemendid nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi
● Sai võimalikuks ainult tänu ikaldusele, hakati tegelema lambakasvatusega, toimus tarastamine ja seejärel tekkis palju vaba tööjõudu. Tehnika areng ● Tänu konveiermeetodi kasutus võtule suutis toota Henry Fordi firma autot Ford T aastal 1927, 24 sekundiga. ● Leitutati Zeppelin, mida kasutati linnade pommitamisel 1. ja 2. maailmasõjas. ● Leiutati lennuk, mille tõttu hakkas arenema lennundus. Zeppelin ● Raadiolaine leidmine, 1. raadiosaade ja 1. raadiosignaal üle Atlandi ookeani ● Ehitati ookeaniaurik Titanic Maailmamajandus ● Maailma majanduses toimus globaliseerumine: rahandusasutused ja kaubafirmad kasvasid kokku.(Mis tõttu esimese maailmasõja teket peeti võimatuks) ● Tänu tööstusarengule vajati rohkem toorainet, mida saadi kolooniadest. ● Tööstuslinnade teke ● Inglismaa oli maailma majanduse juhtrollis. ● Tekkisid monopolid
Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m)
jäävuse seadusega seotud. Kosmilised kiired koosnevad 86% prootonitest, 13% heeliumist ja 1% rasketest radioaktiivsetest elementidest, neist tekivad ümber Maa kiirgusvööd. Kiirendatakse laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Kiirendi põhiosaks on pikk õhutühi toru. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas, raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesi hoiavad koos tugeva magnetväljaga magnetläätsed. Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
• See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. • Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt on Galaktika minimaalne mass 5,8x1011 päikese massi. • Enamus Linnutee massist võtab enda alla tume aine. GALAKTILINE TSENTER • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. • Nüüdseks on kindlaks tehtud, et Linnutee tsentris asub massiivne must auk. Arvatakse, et kõikide galaktikate keskpunktis on nn must auk. SUURUS • Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes 1000 valgusaastat, sisaldades 200–400 miljardit tähte. • Meie naabergalaktikas, Andromeeda galaktikas, on
punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Ahelkommutatsioon
See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja
Läbi polaroidi; valgus on rislaine ja teha materjal kust läheb läbi vaid ühtpidi lained. f) Miks ei saa vaadata väiksemaid objekte kui mikromeeter? g) Võrdle generaatorit ja elektrimootorit Generaator ja elektrimoorot on sarnased. Mõlemad koosnevad mähisest ja magnetist. Elektrimootor paneb voolu toimel magneti liikuma, generaator aga muudab liikuva energia elektrienergiaks (induktsiooni vool) 3) Ülesanded 1. Raadiolaine sagedus on 50MHz a) Milline on vastav lainepikkus? b) Kui kaugel on raadiokiirguse allikast objekt, kui sellelt peegeldunud laine jõudis allikani tagasi 0.6 mikrosekundi jooksul? 2. Punase viipelaseri valgus langes veepinnale 30-kraadise nurgaga ristsirge suhtes. a) Kui suur on ligikaudu valguse lainepikkus? b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda.
ja levib atmosfääri alumistes kihtides, seega otsenähtavuse piires. Pinnalainetele avaldavad mõju maapinna reljeef ja loodus. Ruumilaine kiiratakse saatjast välja suurte kiirgusnurkade korral ja mis muutuvad ionosfääri ülakihtidel ja mis peegelduvad maapinnalt tagasi. Osa neist ka neeldub, osa peegeldub tagasi ionosfääri. Saadakse raadiolainete sikk-sakiline liikumine maapinna ja ionosfääri vahel. (Raadiolainete levi ja signaalid, 12.05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn ja maastiku iseärasused
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Suhtluskeel
Elektormagnetismis tähendab tagasiside seda, et ühe välja muutumine põhjustab teise välja muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2
Y= 43.21 36.37 28.58 18.65 0 0 18.65 28.58 36.37 43.21 Selle tabeli abil saame joonestada kõverad: Asukoha joone asend sõltub vastavalt ajalise intervalli mõõtmise täpsusest. Teades, et raadiolained levivad ca 300 000 km/s, millest võib kergesti peast tuletada, et 0,1 sec jooksul levib raadiolaine kuskil 30m. Järelikult muutub D ± 30m. Ülesanne nr. 3 Radari tegevuskauguse leidmine: Antenni võimendus: G 41 G (dB ) = 10 10 = 10 10 = 12589korda Lainepikkus: c 300000000 = = = 0.04412m f 6800000000 2 0.04412 2 Dmax = 4 P * G2 * * = 2
Eml ehitus Eml olemasolu tõestas inglise füüsik James Clerk Maxwell (1831-1879). Eml-i tekitas esimesena saksa füüsik Heinrich Hertz (1857-1894). Ta tekitas need avatud võnkeringi abil. Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m 1 dm Raadiolainete liigid
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
Kosmilised kiired on segu paljudest erinevat tüüpi kiirgustest, sisaldades prootoneid, alfaosakesi, elektrone ja teisi erinevaid haruldasi (kõrge energiaga) osakesi. Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Kiirendi põhiosaks on pikk õhutühi toru. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas, raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesi hoiavad koos tugeva magnetväljaga magnetläätsed. Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. 9 Osakeste detektorid
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
läbimõõduga. Tavaliselt juhitakse osakesed läbi mitme kiirendi, sest raske on ehitada ühtset seadet laia energiapiirkonna jaoks. Osakesed tekitatakse gaaslahenduse abli. Kiirendamine toimub tugevas elektriväljas. Et alalisväljas saavutatav energia on piiratud, lülitatakse vajalik pinge kiirendavatele elektronidele vaid siis, kui osakeste kimp läbib just vastavat piirkonda. Moodne meetod on kiirendada osakesi kõrgsagedusväljas nii, et raadiolaine liigub osakestega sama kiirusega. Osakesed nagu ratsutaksid laine turjaljust selles piirkonnas, kus neile mõjub kiirendav väli. Laine ise pn suletud järjestikuste kera-õõnsuste ehk resonaatorite süsteemi. Teiseks kuuluvadc kiirendi juurde osakesi kooshoidvad magnetläätsed. Nende puudumisel eemalduksid ühenimeliselt laetud osakesed üksteisest ja kiir hajuks. Magnetläätsed toimivad nii nagu koondavad läätsed optikas, Konstruktsioonilt on
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
e Valguslained on ristlained. Õ ig e Röntgenkiirgus on pikema lainepikkusega kui raadiolaine. x V al e Soojuskiirgus on pikema lainepikkusega kui valguslaine. õi g
Pilt 2 Transistor (vasakul) ja vaakumelektronlamp (paremal) Raadio tööpõhimõte Raadio näol on tegemist elektromagnetkiirgusega, mille sagedus jääb märgatavalt alla nähtava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti. [1] See tähendab et raadio lainepikkus allub samale valemile, nagu valguse: Kus on lainepikkus meetrites, v on valguse kiirus meediumis ja f on sagedus hertsides. [8] Informatsioon, nagu näiteks heli, edastatakse süstemaatilise raadiolaine omaduse moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni (AM) puhul moduleeritakse signaali amplituudi (nähtav joonisel 3 kus signaal ,,a" määrab signaal ,,b" amplituudi muudu). Enamus saatjaid jäi pikk- ja kesklaine alasse. Seda sorti saatjate ning
lühikeste vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna raadiolaine läbis kaks ,,otsa" siis tuleb see jagada kahega ja kaugus ongi teada. Sagedusmodulatsiooni radari puhul saadetakse signaal välja kogu aeg ja signaali võetakse vastu samuti kogu aeg. Signaali sagedust aga moduleeritakse ehk siis muudetakse teda mingil kindlal viisil ja kiirusel. Hiljem, kui signaal tagasi vastuvõtjasse jõuab, on võimalik kindlaks teha, kui
vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna raadiolaine läbis kaks ,,otsa" siis tuleb see jagada kahega ja kaugus ongi teada. Sagedusmodulatsiooni radari puhul saadetakse signaal välja kogu aeg ja signaali võetakse vastu samuti kogu aeg. Signaali sagedust aga moduleeritakse ehk siis muudetakse teda mingil kindlal viisil ja kiirusel. Hiljem, kui signaal tagasi vastuvõtjasse jõuab, on võimalik kindlaks teha, kui palju on signaal sagedus
on paigaldatud mingile liiklusvahendile. Ja kui see läbib teatud vahemaad registreerib se selle pikkust ja profiili. 6.stereofottogrameetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse objekti mudeli, mis saadakse ühe ja sama objekti fotode stereopaari vaatlemisel, mõõtmise teel. 7.radiomeetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse lennuaparatideele paigaldatud radiokõrgusmõõturite abil, mille töö põhineb maapinnale suunatud raadiolaine peegeldusajast tulenevalt vahemaa määramisel. 8.sateliitnavigatsiooni (GPS) abil. Paari sentimeetri täpsusega. Sel juhul saadakse geodeetiline kõrgus s.o kõrgus elipsoidi GRS-80 pinnast mööda normaali kuni mõõdetava punktini. Nivelleerimine on kas riiklik või insener-tehniline. Riikliku I, II, III klassi nivelleerimise eesmärk on riigi ühtse kõrgusvõrgu loomine. Insener-tehniline-tehakse projekteerimisele eelnevaid uurimistöid või tehakse kõrguslike
Vene teadlase Aleksander Popovi 1895. aastal ehitatud esimene raadiovastuvõtja ei olnud üldse sideseade ja kandis nime "aikesemärkija". Äike on võimas raadiosaatja, mis teeb raadiosidele palju tüli tänaseni.Itaallase Guglielmo Marconi tööviljana arenes raadioside 19. ja 20. sajandi vahetusel väga kiiresti ning juba 1901. aastaks oli sisse seatud raadioühendus Euroopa ja Ameerika vahel. Nii suur kaugus saatja ja vastuvõtja vahel näis füüsikaseaduste vastane. On ju raadiolaine nagu valguski elektromagnetlainetus, mis lainepikkudest palju suurema mastaabiga ruumis levib sirgjooneliste kiirtena. Maakera on aga ümmargune ja raadioside euroopast "nurga taha " Ameerikasse ei tohiks olla võimalik. Televisioonis ja nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on
Praktilises arvutuses mugavam dB-s väljendatud levikadu: kus on maakera efektiivne raadius. Standardsete atmosfääritingimuste juures on see 8500km. Võrreldes seda vaba ruumi kaoga, on näha, et 2-kiire mudeliga Otsenähtavus raadiolaine mõttes on seega Näide noateralt difraktsiooni mõjust: kirjeldatud levi kadu väikese korral on 40dB dekaadi kohta (vaba ruumi kadu oli 20 dB/dekaad). Valemist on veel näha, et see . kadu on sagedusõltumatu. 5. Noatera mudel maapinna kohal. 4. Fresnelli tsoonid.Raadiohorisont
edastamise leiutamise ajaloo, sest sellest tehnoloogiast arenes edasi WLAN tehnoloogia ehk traadita interneti tehnoloogia. Traadita internet on läinud kiiremaks, stabiilsemaks ja kaugemale levimaks üle aastate ja jätkub ka siiamaani selle paremaks areng, sest mugavus on kasutajale kõige tähtsam ja juhtmed on suureks ebamugavuseks paljudele. 2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil Heinrich Rudolf Herz tekitas 1888. aastal Hamburgis esimese raadiolaine. 1894. aastaks muutus raadiolainete tekitamine üheks kommunikatsiooni viisiks. Algselt liikusid raadiolained ainult sadade meetrite kaugusele. Itaalia teadlane nimega Marchese Guglielmo Marconi arendas seda tehnoloogiat edasi ja 1899. aastaks suudeti saata raadiolainet juba 9 miili kaugusele. Ta ei peatanud selle tehnoloogia edasi arendamist ja sajandi lõpuks suudeti saata signaali juba üle inglise kanali. Teise maailmasõja ajal arenes
Elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm mikrolained c. 760 nm - 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm - 760 nm nähtav valgus e. 10 nm - 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm - 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Punane c
vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....
kromosoom koosneb kahest kromatiidiahelast, siis tekib kromatiidianomaalia. Rakule on surmavad nn asümmeetrilised kahjustused – ring- ja ditsentriline kromosoom – need on kromosoomianomaaliad ning anafaasi sild, mis on kromatiidianomaalia Sümmeetrilised kromosoomide kahjustused läbivad mitoosi ja tütarrakud on muteerunud geneetilise informatsiooniga. Kiirgusdoosid ja kiirguskaitse Kiirguskaitseline tegevus peaks haarama laiemas tähenduses ka mitteioniseerivad kiirgused. Kuid raadiolaine ja mikrolaine sagedusega kiirgust kasutavad uurimismeetodid ei ole kaasaja teaduse seisukohast riski suurendavad. Nende kiirguste ja ultraheli diagnostikaseadmetes kasutatav energia pole kudede kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist. Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest. Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks.
teab kiirabi kasutuses olevate raadiosidevahendite tööpõhimõtet, teab kuidas kasutada vajalikke sidepidamisfunktsioone, teab kuidas õigesti sidet pidada häirekeskuse ja teiste kiirabibrigaadidega. Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz). Pikklaine (LF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1–10 km (sagedusvahemik 300-30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feeding’ut pikklainetel peaaegu pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
