kiirusele ja hinnale. Need sideliinid on mõeldud andmeedastusele ja on kaitstud ja tasakaalustatud, nii et need ei tekita ohtu olemasoleva raadio teenusele. Kiudoptilist tehnoloogiat kasutatakse juhul, kui andmete mahu ja kiiruse nõuded on kavandatud suuremate ettevõtete või spetsiifiliste rakenduste poolt. See on EMC vaba tehnoloogia tuleviku jaoks, kuid vajab veel investeeringuid, et tuua kaablid kodudesse. Mis on lühilaine raadio? Mõiste lühilaine kirjeldab konkreetset sagedusala (2-30MHz), mis võimaldab kasutajad väikeste ja keskmiste raadiosaatjatega suhelda maailmaga ilma satelliidi/kaabli abita. Ülemaailmne võrk on saavutatud lühilaine peegeldusega atmosfääri ülemistes kihtides (ionosfääris). Maailmas on lühilaine raadio väga tähtis, et levitada uudiseid, kirju ja avarii teavet isegi kaugematesse piirkondadesse üle maailma. Sagedusalas kasutavad sõjavägi (NATO), politsei , saatkonnad , Punane Risti (NGO's),
Tsüklilised ionosfääri oleku muutused toimuvad kindlate seaduspärasuste järgi ja jagunevad neljaks erineva pikkusega tsükliks: ööpäevane tsükkel, 28 päevane Päikese pöörlemise tsükkel, aastaaegade vaheldumise tsükkel ja 11 aastane Päikese laikude intensiivsuse tsükkel. Ööpäevase tsükli muutused sõltuvad otseselt päikese kiirguse intensiivsuse muutusest ööpäeva kestel, tingituna maakera pöörlemisest oma telje ümber, seetõttu on kauglevi tingimused lühilaine kõrgematel sagedustel päevasel ajal tunduvalt paremad kui öösel (seda ka 27 MHz-il). Need muutused arenevad kooskõlas kohaliku ajaga. 28 päevase päikese pöörlemise tsükli kestel (tingituna päikese eri külgede erinevast kiirguse intensiivsusest) tõusevad kauglevi tingimused lühikeseks ajaks tippväärtuseni, millele järgneb võrdlemisi järsk langus alla normaalse. Sellele langusele järgneb ühtlane pidev tõus, mis areneb jälle uueks lühiajaliseks tippväärtuseks
· Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha · Levivad nii otse kui võimalik 14
vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikklaine (pikem kui 10 m), pikklaine, kesklaine, lühilaine ja ultralühilaine. 6) Valgus- elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. 7) Liikluslained- häired autode asetsemises ja liikumisel maanteel. Liikluslained levivad tavaliselt autode enda liikumisuunaga tagurpidi või "vastuvoolu." Võiks öelda, et liikluslained on nagu ebakorrapärased pikilained.
Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Looduslike raadiolainete allikaks on kosmilised kehad, näiteks , tähed planeedid , , galaktikad metagalaktikad ja õhuelektrilised nähtused. Raadiolaineid saab genereerida, muundada, edastada ja vastu võtta. Raadiolaineid rakendatakse , raadiosides , ringhäälingus , televisioonis , raadiolokatsioonis raadionavigatsioonis , ...
teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt tavateleskoobiga ei näe. Infrapunakiirgust võtavad vastu tehiskaaslased ja maapealsed teleskoobid. Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed. Ultraviolettkiirguse ehk lühilaine kiirguse saavad teadlase teavet tähtede koostise kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad
Vaakumis v dielektrikus on elektromagnetvälja energia ja ka lainete intensiivsus väike.Kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained.- (f =105 1012 Hz)on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Elektrogeneraator tekitab võnkumisy ja laineid kiirgab raadioantenn.Raadiolainete piirkond jagatakse millimeeter- ja sentimeeterlaineks lainepikkustega 1-10mm ja 1-10cm, televisiooni detsimeeter- ja meeterlaineks(1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks(3m), raadio lühilaine (=10 100m),kesklaine(100-1000m) ja pikklaine alaks(lainepikkus üle 1000m)
Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused Järjekord: Madalsageduslikud võnkumised (vahelduvvool) Raadiolained (Pikklaine, Kesklaine, Lühilaine, Ultralühilaine) Infrapunane kiirgus (kuum ahi, Päikese soojuskiirgus) Nähtav valgus UV-kiirgus (Päike) Röntgen kiirgus Gamma kiirgus Kõik need lained kujutavad endast el. Mag. Võnkumisi, st neis võngub elektrivälja tugevus E ja magneetiline induktsioon B. Kõik nad levivad valguse kiirusega, kuid omadused on väga erinevad. NT: Raadiolained levivad kõikjale v.a. metalli, valgust tunnetame silmaga,
Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja
Nimivõimsus, nimipinge, nimivool, cos, nimipöörlemissagedus, libistus s tugev kiigus kahjustab tervist, tekitab kadusid, lainete intensiivsus väike näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur
Kesklaine (MF - medium frequency) lainepikkusega 100-1000 meetrit sagedusel 3000-300 kilohertsi on kasutusel ringhäälingus ja raadionavigatsioonis ja-sides. Mitmete lainet häirivate tegurite tõttu ei ole kesklaine kuigi usaldusväärne - öösiti võivad teineteisele ette jääda samal sagedusel töötavad teineteisest kaugel asuvad raadiosaatjad. Ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendused on segavad faktorid kesklainete vastuvõtul. Lühilaine (HF - high frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 100-10 meetrit ning sagedus 3-30 megahertsi, leiab kasutust raadiosides ja ringhäälingus. Lühilainet rakendatakse ka kirurgias alternatiivina koe lõikamisele skalpelliga, peamiselt veterinaarias (Miller, 2004). Ka lühilainete edastamine võib öösiti häiritud olla. Need levivad väga pika vahemaa tagant ruumilainena. Raadiolainete diapsioonidest lühima
lükata. Võib katta ainult veeauru läbi laskva värviga. 19). Millistes piirides loetakse ruumi õhuniiskus inimesele optimaalseks? Talvel: alguses 45, lõpus 25%. Suvel: alguses 30, lõpus 70%. Ruumi siseniiskuse optimaalne tsoon on 40-60% (inimesele parim õhuniiskuse vahemik). Alates 80% õhuniiskusest hakkab tekkima hallitus. 20). Kuidas avaldada pinna mustvärvuse aste? mva =C/C0. C-kiirgusmoodul. Mustvärvusaste on võrdne neeldumisteguriga A. =A. Peegeldumistegur =1-A. Lühilaine peegeldub ~99%. Pikilaine peaaegu ei peegeldugi. Enamus mustvärvusastmeid on 0,9-1,0. (läikiv Al -0,09; tellis-0,91; betoon & aknaklaas -0,94; härmatis-0,99) Kui kahe pinna 1 pool on peegelduv, võib neid koos peeglina vaadelda. Nt selektiivkiht pakettklaasil. 21). Aknaklaasi läbipaistvus? Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat
Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Ajaloolise tava kohaselt jagatakse raadiolainete piirkonda omakorda millimeeter- ja sentimeeterlainealaks lainepikkustega vastavalt 1...10 mm ja 1...10 cm (satelliittelevisiooni ning radarite tööpiirkond), televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks (lainepikkustega 1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m). Optiline kiirgus ( , ) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, 1 nm = 10- 9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm...1 mm).
oktoobril 1939 side välismaaga raadioteel. Hiljem keeldu leevendati, kuid 12. detsembrist 1940 keelati kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. . 1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima igaaastast regionaalset Balti contesti "SB" Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud eestisisesed n.n. lühilaine minitestid valmistasid aga noori ette võistlusspordiks. Rahvusvaheline suursündmus oli Enn Lohu ja Tõnu Elhi (siis UR2DW) organiseeritud Franz Josephi Maa DXpeditsioon 1972. a., mis tunnistati selle aasta maailma parimaks raadioekspeditsiooniks. Mainida tuleb ka Karl Kallemaa pikka ning viljakat ajakirjanduslikku tegevust üleliidulisel areenil 1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja "Radio" ultralühilainenurga toimetaja.
Arvutiprillid Tööks arvutiga on välja töötatud spetsiaalse katte ja filtriga klaasid. Nii nagu kuulmisel segab keskendumist üleliigne taustmüra, häirivad silmi valguse teatud lainepikkused ja monitori peegeldus. Arvutiprillid eemaldavad klaasipinnalt valguspeegeldused, muutes kujutise ekraanil selgemaks ja parandades nägemisteravust, suurendavad värvide eristatavust ja kontrasti, kaotavad silmadele ebameeldivalt mõjuva lühilaine spektriosa ja vähendavad silmade väsimust.[8] 9 Uuringu tulemused Koostasin ka uuringu, milles osales 30 inimest. Joonis 1 Küsimusele `'Mille jaoks tavaliselt arvutit kasutate?" vastati kõige rohkem, et ajaveetmiseks(41,8 % vastanutest). Kuigi väga palju kasutatakse arvutit ka töö- ning kooliasjadeks, siis suurem enamus kasutab arvutit aja surnuks löömiseks. Inimesed ei loe
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse...
Väljaspool kuvarit toimivaid välju hinnatakse eraldi, kuid nende toime on kompleksne. · ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm; · nähtav kiirgus lainepikkusel 400-700 nm; · lähi-infrapunane kiirgus lainepikkusel 700-1050 nm; · kauginfrapunane kiirgus lainepikkusel 1050-1 mm. Ultraviolettkiirgus (UVK) diapasoonis 200-400 nm on kokkuleppeliselt jagatud A-, B- ja C- lainepikkusteks. Nendest lühilaine (UVC) energiavoog spektris 200-315 nm on tervisele ohtlik, kuid ka UVA ja UVB kiirguse ohutuse suhtes on mõned uurijad negatiivsel seisukohal. UVK diapasoonis 200-315 nm ei tohi ületada 10 µW/m2 Väärtuste ületamist võib esineda mõne arvuti puhul, kuid kiirgustasemed on tühised võrreldes kutsealaste standarditega. Ultraviolettkiirgus neeldub ekraani paksus klaasis. Iga soe keha (ka arvuti) kiirgab infrapunast kiirgust
EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured. Jagunevad: millimeeter-ja sentimeeterlaineala(tv ja radar) televidiooni detsimeeter ja meeterlainealaks(λ=1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks ja raadio lühilaine ja keskliane ja pikkaline, Mikrolaine-sentimeeter või millimeeter suurusjärgus. Neid tekitatakse magnetronia ja neil on olevealt alinepikkusest erinevad neeldumisomadused, umbes 12 cm neelduvad hästi vees ja kasutatkase mikrolaineahjus, ilmaradaritel 5cm.Infapuna valgust kiirgavad kõik kehad, soojusdeteoktorid, öönägemine. Ultravioletkiirgus(UV) 100-380nm. Paike on UV allikaks, atmosfääris neelduv, tehislikud UV allikad on nt elavhõbelamp, UV laset
Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service). MTS kasutas 25 kanalit lühilaine (VHF) sagedusalas see tähendab, et korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega. See protsess erines väga palju tänapäevasest. Kõnesid vahendas operaator ning sissetuleval kõnel kutsus operaator valitud kanalil helistatavat numbrit. Tuli vajutada mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956
spektri valgus? Millest sõltub footoni energia (vastav võrrand)? Inimese silm tajub elektromagnetkiirgust lainepikkuste vahemikus 700 nm (punane valgus) kuni 400 nm (sinine/violetne valgus). Sellesse vahemikku jäävat kiirgust nimetatakse nähtavaks valguseks ja kiirguse sagedus määrab tema värvuse. Valge valgus, näiteks Päikeselt tulev kiirgus, on segu kõigist nähtava valguse lainepikkustest ja silmale nähtamatust kiirgusest. Gamma, röntgen, UV, nähtav valgus, IR, mikrolained, lühilaine raadio, AM raadio, pika laine raadio. UV ja IR vahel, lainepikkusel 700-400nm. Elektromagnetkiirgus koosneb footonitest. Iga üksiku footoni energia on seotud tema sagedusega võrrandi E = h· kaudu. Nii on näiteks ultraviolettkiirguse footonid suurema energiaga kui nähtava valguse footonid, mille sagedus on madalam. Energia neeldumisel toimuvad aatomi elektronide üleminekud tuumast kaugemal asuvatele energiatasemetele E1, E2, ..., En
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju
IV. OPTIK A I. Laineoptika Valgus kui Valgus on elektromagnetlaine. Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju
See on vajalik väljundvõimsuse ümebrjaotamiseks stereokõlarite vahel, et viia helipildi näiv asukoht kõlarite vahelise ruumiosa keskpunkti. Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega. On teada ,et ultra lühilainel edastatavate raadiosaadeta ja helisalvestuste sagedused ulatuvad 30Hz-50kHz ini mis tagab kõrge helikvaliteedi ka muusika saadete puhul. See vastu pikk, kesk ja lühilaine saatjate vastuvõtul piirdub sagedusala 5-8kHz iga kõrgemate sageduste poolt. Kõne on arusaadavam kui sagedustunnusjoon hakkab langema sagedusest 200 Hz ja madalamatel sagedustel. Paljud raadiolüöitused ja helisalvestusseadmed tekitavad väljaspool kasulikke sageduste riba häireid. Näiteks transistoridele on omane laiaribaline kahin ehk niinimetatud valge müra. Näiteks kramafoni plaadi ajur tekitab vibratsiooni tõttu madalsageduslikke ja allapoole
tsükloni kese jääb meist põhja poole 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on läbimõõdult kaks kuni kolm korda väiksemad kui parasvöötme tsüklonid, kuid õhurõhk on troopilistes tsüklonites madalam kui parasvöötme tsüklonites. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi
lainepikkusest. 8. Lühilainete levimine. Ionosfäärilevi (80-800 km), suur sidekaugus (mitu tuhat kilomeetrit). Nende puhul esineb tagasipeegeldumine. Ionosfääri seisundi sagedane muutus kahandab side töökindlust. Erinevad levitingimused erinevatel sagedusaladel, päeva ja öö mõju; päikese aktiivsuse 11a tsükli mõju, palju looduslikke ja teistelt saatjatelt lähtuvaid häireid. Lühilaine - raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 - 100 m (sagedusvahemik 30000 - 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja
See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr. Mikrop-aukude liikuvus e- elektrilaeng 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus. Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri, siis on ta hallikat värvi. Vase ja kulla värvus on tingitud sellest, et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12.Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 4 1.Defineeriga materjalidteaduse mõiste? Materjaliteadus tegeleb materjali omaduste ja struktuuri vaheliste seoste otsimisega. Kogub fakte ja sütematiseerib need. 2.Defineerige Heisenberg'i määramatuse printsiip? Ühel ajal ei ole võmalik määrata elektroni asukohta ja liikumismomenti. 3.Kirjelda ioonilise sideme teket NaCl-s?
9.Mis on mittestatsionaarne difusioon?on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub. 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng. 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri,siis on ta hallikat värvi.Vase ja kulla värvus on tingitud sellest,et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12 Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakestest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 4 pilet 1.Defineerige materjaliteaduse mõiste?Materjaliteadus tegeleb materjali omaduste ja struktuuri vaheliste seoste otsimisega. Kogub fakte ja süstematiseerib need. 2
Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes
nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus sagedus
kasutada ka programmdussi ja hüdroteraapia vanni. Energiakookoni toimed: · Stressi maandamine; · Lihaspinge leevendamine; · Haiguste ennetamine ja ravi; · Ainevahetuse tasakaalustamine; · Toniseeriv, rahustav, tasakaalustav toime. Elektroteraapia Elektroteraapia abil viiakse sügaval asetsevatesse kudedesse soojuslikku lisaenergiat, mobiliseerides sel kombel lümfist ja kapillaarset sirkulatsiooni, mis soodustab paranemist. Mikrolaine ja lühilaine soojendab sügavamal paiknevaid kudesid, 9 vähendavad lihaspinget ja jäikust. Esimene elektroteraapia kasutamine teraapilisel eesmärgil toimus 19. sajandi elektriangerjat kasutati migreenihoogude raviks (Karen, 2005). Kahjuks ei ole antud meetod toimis, aga populaarseks tol hetkel see veel ei saanud. Ultraheli - lõdvestab lihaseid vähendades kudede turset ja soodustab kudede taastumise protsessi.
sageli ei täideta, sest siis kujuneksid VV-antenni mõõtmed PL- ja KS-alas liiga suurteks ning igal lainepikkusel tuleks kasutada eriantenne. Seepärast kasut. tavaliselt ca. 10...20m antenne, autoraadiol 1...2m. 2) häälestatud (süm.) antennid ja suundantennid Kasutatakse signaali ja häire pinge suhte parandamiseks. Neid kasut. enamasti eriotstarbeliste lühilaine (raadioside) ja kõigi ULL VV-te juures. Antenni elementide mõõtmed valitakse selliselt, et nad häälestuksid vv-tava signaali sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad
nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad Telefon Raadiolevi Pikklaine Kesklaine Lühilaine Ultralühilaine Helisagedus Satelliitside, radartehnika Infrapuna Kõrgsagedustöötlus Televisioon Induktsioonkuumutus Meditsiinitehnika Võrgu- Mikrolainekuumutus sagedus
hapnikuballooni 2. 20 liitrit vett Vajalik kuu valgustatud poolel kuumuse tõttu tohutu veekaotuse korvamiseks. 3. Tähekaart Kuu Kõige tähtsam ese lennunduses tähtkujudega orienteerumiseks. 4. Toidukontsentraat Kasulik asi energiavajaduste rahuldamiseks. 5. Päikesejõul töötav Abiks emalaevaga suhtlemisel, kuid arvestada lühilaineraadiosaatja tuleb sellega, et lühilaine nõuab lühikesi vahemaid. 6. 15 meetri pikkune Kasulik kaljudel ronimiseks, vigastuste nailonköis kokkusidumiseks. 7. Esmaabi komplekt Vitamiinid ja rohud võivad vajalikud olla. 8. Siidist langevari Sobib päikesekiirte kaitseks. 9. Päästepaat koos CO2 CO2ballooni võib kasutada tõukejõuks ballooniga edasiliikumisel. 10. Signaalraketid Hädasignaal, kui emalaev on nähtaval
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...