Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45 Üldandmed 45 Peaülekanne 46 Diferentsiaal ja rattavõllid 48
.....................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli ..............................................................................................16 3.1 Jaotuskastid ...........................................................................16 3.2 Kardaanülekanded .......................................
MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Keskkonnakoormus EEV Kütuse erikulu info puudub KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti 3 käiku, kordisti ja astme vahetaja kokku 12 käiku ja kaks roome käiku. Jõuvõtukast võib paigaldada mootorilt, sidurilt, või käigukastilt Rattavalem 6x2 2.1 VEDUK. MARK, MUDEL, TÜÜP (MADELAUTO, KALLUR, SADULAUTO). VEDRUSTUS. MÕÕTMED. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2)
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tü...
pöördemoment: 250 Nm pööretel 3000 p/min, kiirendus (0-100 km/h): 9,1 s, tippkiirus: 219 km/h. Sele 2. Dünograafik [2] 5 3. KÄIGUKAST JA SIDUR 3.1 Käigukast Audil on 5 käiguline manuaal käigukast, valmistaja Volkswagen Group. Auto on ehituselt lihtne ja mõeldud tavakasutuseks, seega puudub nii kordisti kui ka vahekast. Käigukasti juhtimine toimub manuaalselt tross ajamitega, käigukasti sees kahvlite ja sünkronisaatoritega. Käigukastis esinevad mitut erinevat laagritüüpi: nõellaagrid, kuullaagrid, koonusrull-laagrid (kompenseerivad pikiteljelisi jõude käigukasti võllidelt). Tihenditeks on kaelustihendid, vaskseib tihend ning papptihend.
SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõimenduastme lihtsustatud arvutus. 40. Kuidas saaks transistorastme tööpunkti fikseerida? Kaks skeemi, nende omadused
Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 3500 Nm 1000 1350 p/min juures Kütuse erikulu Ei olnud kirjas Keskkonnakoormus Ei olnud kirjas KÄIGUKÄST Tähis Scania Opticruise GRSO925 Käikude arv 14 - käiku Kordisti polnud kirjas Jõuvõtukast polnud kirjas Rattavalem 6*2 2.1 Veduk. Mark, mudel, tüüp (madelauto, kallur, sadulauto). Vedrustus. Mõõtmed. SCANIA R 730 LA6X2MNA Sadulauto Esitelje ja veotelje vahe 2900 mm (A2) Veosilla ja tagasilla vahe 1300mm
· Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid · Pikkus, laius, kõrgus · Mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 9. KIITUSED JA KOMPLIMENDID · Tänage tunnustuse eest · Võimalusel paluge kiituseväljendust kirjalikult · Kasutage kiitust teenuse müügi eesmärgil · Levitage kiitust · Võimalusel pakkuge alalise kliendi soodustust SISETEENINDUS JA SISEKLIENT
Viimased tuleb siis kordistusjärgselt maha suruda. Kordisteid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: ·Kordistustegur; ·Sisendsignaali diapasoon ja selle muutuse piirid; ·Sisend-ja väljundsignaalide amplituudid ; ·Väljundsignaali amplituudi sõltuvus sisendsignaali amplituudist ja selle sageduse, amplituudi kõrvelehäälestusest arvestuslikust; ·Parasiitsete signaalikomponentide mahasurumine; ·Väljundfaasimürade spektraaltihedus; ·Kordisti astmete arv; ·Mõõdud, kaal, tarvitatav võimsus. Koostöös mikroskeemidega on kordisti oluliseks näitajaks kordistis kasutatav filtri tüüp, selle hüve, mõõtmed ja tehnoloogilisus. 5.1.1. Mittelineaarsed filter sageduskordistid- Siin leiab rakendust võimendi või näiteks dioodi mittelineaarsus, tänu millele saadakse sageduskordisti (joonis 5.1.1.a) väljundis polüharmooniline signaal. Vajalik harmoonik eraldatakse sealt siis vastavale sagedusele häälestatud filtri abil
Sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab,kui laia sagedusala signaal katab. 49. Selgitada saatja struktuurskeemi; millised on astme genereerimise tingimused. Juht- f- Ant.fiidri gener. kordisti Võimendi seadmed Modu- laator Juhtgeneraator annab signaali, madalama sagedusega, kuna seda on kergem hoida. F-kordisti muudab kõrgsageduslikuks signaaliks. Võimendi võimendab signaali. Modulaator moduleerib signaali. Ant
(joonis 2) Järjestikkordisti töötsükel algab negatiivsest poolperioodist, kui trafomähise alumine ots on positiivne. Esimesel poolperioodil saab diood VD1 päripinge ja dioodi kaudu laetakse kondensaator C1. Järgmisel poolperioodil, kui mähise ülemine ots on positiivne mõjub dioodile VD1 vastupinge ta sulgub ja alaldatava pingega U2 jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator C1. Nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U 2+UC1. Järjestik kordisti kaskaade võib lülitada järjestikku ka rohkem ning saada, siis enamakordset kordistamist. Kordistavate alaldite oluliseks puuduseks on see, et nad töötavad kondesaatorite laadimisele ja tühjenemisele, sellest tulenevalt sõltub väljundpinge väärtus küllalt tugevalt koormusvoolust. Kui koormustakistus on väga suur, siis kujuneb väljundpingeks 2.8 U2-te, kuid mida väiksem on koormustakistus seda väiksem on ka väljund pinge.
Säästmisfunktsiooni üldine kuju tuleneb seega käsitlusest, et kasutatava tulu Y d see osa, mida ei kulutata tarbimiskulutustena, ongi säästmine. Säästmise piirkalduvus MPS on igast täiendava kasutatava tulu ühikust säästetava tulu ühik. Keskmise säästmiskalduvus APS on säästude ja kasutatava tulu vaheline seos kindlal tulutasemel. Sissevoog ja väljavoog tuluringlusest Multiplikaator e võimendi e kordisti näitab, mitu korda muutub rahvamajanduse kogutoodang (sisemajanduse koguprodukt SKP) ja koos sellega kogutulu (kogusissetulek) mistahes sissevoo (kogukulutuste AE autonoomse komponendi) muutudes Lihtne suletud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Avatud majanduse autonoomsete kulutuste multiplikaator Inflatsioonilõhe on suurus, mille võrra kogunõudlus AD või kogukulutused AE