DIFRAKTSIOON- tõkkele lange-vad lained painduvad selle taha. Difraktsiooni tekkimist seletab Huygensi printsiip, mis võimaldab konstrueerida lainefronti ajahetkel t+t ajahetkele t vastava lainefrondi järgi. Huygensi printsiibi kohaselt saab iga punkt, kuhu on saabunud laine, sekundaarlainete tsentriks; nende lainepindade mähispind annab lainefrondi järgne- val hetkel (joonisel oletatakse, et kk. pole homogeenne: laine kiirus joonise alumises osas on suurem kui ülemises). (joon.8) §50. Seisevlained. Väga tähtis interferentsijuht esineb kahe ühesuguse amplituudiga vastassuunalise tasalaine liitumisel, mille tulemusena tekkivat võnkeprotsessi nim. seisevlaineks. Praktiliselt tekivad seisevlained lainete peegeldumisel tõketelt. Tõkkele langev laine ning temale vastu leviv peegeldunud laine annavad liitudes seisevlaine. Kahe vastassuunas leviva tasalaine võrrandid: 1=acos(t-kx), 2=acos(t+kx). Liitnud need võrrandid ning teisendanud
Vibraatori ümbermõõt L= . Esimese direktori perimeeter on 3% väiksem kui vibraatoril, järgnevad vähenevad progressiivselt elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 . Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn: 1- reflektor, 2-aktiivne vibraator, 3-direktorid, 4- peegeldaja diametriga ca 2 5- rõngas Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv kordne poollainete arv L = n / 2, sel juhul tekivad selles vahemikus seisevlained nagu öösresonaatoris. Suunategur võrreldes tavaliste mitme direktoriga antennidega on ca 6 korda suurem, Suunadiagrammi kõrvalliistakud on väiksemad 8-12 dB 33. Selgitada piluantenni ehitust ja tööpõhimõtet. Sarnane Hertzi vibraatorile ainult, et pilu servades kulgevad voolud. Cm lainealas kasutatakse kiirgajana õõsresonaatori seinas olevat pilu. Kiirguse suund sõltub pilu mõõdete ja suhtest
lainearv, a-amplituudKeralaine vqrrand: =a/r cos(t-r/v)a-konst, mis arvuliselt on vqrdne amplituudiga uhikulisel kaugusel allikast.r-raadius 9. - , , . . . . L=logI/I0 I - on antud heli intensiivsus, I0-lahtesuuruseks vqetud intensuuvsus 10.Pikilaine laine, mille osakesed võnguvad laine levimise sihis. , . Ristlaine Laine, mille osakesed vanguvad risti laine levimise sihis. , 11.Ristuvate võnkumiste liitmine. Lissajous kujundid 12.Seisevlained Võnkeseisund, mis tekib 2 vastassuunalise amplituudiga kulglaine interferentsi korral. Võib tekkida peegeldumisel mingilt takistuselt või keskkonna ebaühtludelt. Seisevlaine amplituud olened otselaine ja peegeldunud laine faaside vahest.Paisud-punktid, kus 2x=±n saavutb amplituud maksimaalse vaartuse. Sqlmed- punktid, kus 2x=± (n+1/2) on vqnkeamplituud null 13.Helilaine (võrdlus valguslainega) tahkes, vadeles või gaasilises keskkonnas leviv meh. võnkumine (elastsuslained)
1 - && = 0 v2 Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse '' asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. Superpositsiooniprintsiip Teisisõnu lihtsa liitumise printsiip. Pritntsiibi kehtimisel võib igasuguse laine lahutada sinusoidaalseteks laineteks ja vastupidi - moodustada neist summeerimise teel uusi laineid, mis kõik alluvad samale võrrandilt st. lained ei mõjuta üksteist nende levimisel samas ruumiosas. 48. Seisevlained. Keele võnkumised. 49. Heli valjus. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika 50. Ideaalse gaasi seadused (I) mool, termodünaamiline temperatuur Mool on aine hulk, mis sisaldab NA arvu võrra osakesi. Mooli määramise aluseks on võetud C12. NA on Avogadro arv, mille väärtus on 6,022*1023 ja ühikuks 1/mol. Moolide arv avaldub: m µ= , kus m on gaasi mass ning M ühe mooli mass M Gaasi universaalkonstant R on ühe mooli gaasi paisumise töö selle soojendamisel 1 K võrra
Nad koosnevad soon piltlikult lõpmata suurest arvust väga väikestest induktiivsustest, mahtuvustest ja takistustest, mis jaotuvad pikki liini ühtlaselt. d ie le k t r i k Liinid võivad olla kahejuhtmelised või koaksiaalsed. Liinides võivad tekkida pinge ja voolu kulglained (levivlained) ja v a r je seisulained (seisevlained). Kulglaine pinge ja voolu suhe kujutab endast lainetakistust. Liini lainetakistus on aktiivne ja ei sõltu liini pikkusest, vaid on määratud liini parameetritega. D 138 D Koaksiaalliini lainetakistus: lg d
annaabi.ee 
