........................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi asukohad liinil, milledeks saime x1 = 485 mm ja x2 = 700 mm Valemi = 2 * ( x2 - x1) järgi saame arvutada lainepikkuse = 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax = 47 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada seisulaineteguri SWR = SQRT( 47 / 3) = 3,958 Seejärel joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. Miinimumkohaks koormusega liinil, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel, saime x3 = 650 mm Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR ringil aktiivtakistus on minimaalne. Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi, milleks on x2.
U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud) võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering
1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464 c) Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. d) Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel. x3=428mm e) Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR aktiivtakistus on minimaalne. f) Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi - x1. Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti Z-diagrammil. Nihke suurus: x=x3- x1=428mm 259mm=169mm. Lainepikkustes: x/ = 169mm/442mm = 0,382
- näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max U amp = = 1,56V 2 Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades: dU U 0,26V V = = -3 = 928,57 dt t 0,28 10 s s 2) arvutuslikult dU V = 2 f U amp = 962,83 dt s
on Electronics and Semiconductor Engineering Diode circuits Student AAVB-41 Tallinn 2008 Exercise 3.1. Diode characteristics Fig. 3.1. Circuit diagram Timing diagram Output characteristic (forward bias only) Forward Bias Reverse Bias Umax, V UAC, Vrms Measured Calculated IA, Arms IA, Arms 0,5 0,35 0,006 0 1 0,64 0,1 0 2 1,05 4,71 4 4 1,84 12,32 11,9 6 2,62 19,99 19,7
Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiringu ülekande maatriks G=0 0.0250 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Max |X2|=X2max = 1 maksimaalne pööramise kiirus X0 = 1.2000 algolek 0 Xs = 0 - seadesuurus 0 Umax=24 V - Maksimaalne pinge ±0.05 rad - Täpsus Tmax = 2s - Reageerimise aeg 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused td=0.1 - diskreetimissammu valik. Diskreetimisamm on valitud nii, et saaks kasutada pideva aja mudeliga sarnaseid parameetreid nii, et olulised näitajad (reageerimisaeg) ei muutuks. [Ad Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus [Ad Gd]=c2d(A,G,td), kus c2d konverteerib pidevajast diskreetseks
........................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR = = = 3,254 U min 8,5 D) Koormusega liinil leitud miinimumkoht, mis asetseb punktide x1 ja x2 vahel: x3= 650 mm x2-x3= 703- 650= 53 mm E) Minimaalne aktiivtakistus: x/= 53/440= 0,12 F)Leitud nihe Smithi diagrammil: 0,1718- 0,1295= 0,0423 mm 3. B) L1= 0,0423*= 0,0423*440= 18,612 mm
2 korda muudab aja lugemi vähem täpsemaks, st t = 0,02 s. Diskreetimisintervalli vähendamine 2 korda muudab aja lugemi täpsemaks, st t = 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V Signaali amplituud Um = (Umax - Umin ) / 2 = ( 5,92 + 5,60 ) / 2 = 5,76 V Signaali efektiivväärtus Uef = Um / 2 = 4,0729... 4,07 V Maksimaalne langemise kiirus v = 1,32 / 0,407 * 10-3 = 3243,2... 3243 V/s Arvutuslikult suurim langemise kiirus v = Um * = Um * 2f = 3604,6... 3605 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms
............................................... 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE.................................................................................................... 9 12. KOMPRESSORI KASUTAMINE .......................................................................................... 9 13. TELFERI KASUTAMINE..................................................................................................... 10 1 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 1. TEHASES ESINEVAD OHUD 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (töötamine platvormil mis on kõrgemal kui 1,2meetrit). Ohu likvideerimiseks kasutada turva trakiseid. Töö tavaliselt sirgelt redelilt on lubatud ainult kui kaastööline turvab redelit. - Kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes. Ohu
5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust 2x2 x1 20,72 0,34 0,76m 6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke ka diagrammil, kust kirjutasin välja takistuste lugemid. d
igapäevases elus rohkem vahelduvvoolu kui alalisvoolu. Vah.voooluks nim. el.voolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. u=Umsin2ft; i=Imsin2ft (i-voolutug hetkväärtus; u-pinge h.v.;Im-voolutg max väärtus; Um- pinge -//-; f-sag(Hz); t-aeg) 6. Teatud põhjustel(võimsus) ei ole vah.voolu korral mõtekas kas. amplituud väärtusi. Seetõttu võeti kasutusele nn efektiivväärtused vah.voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U=Umax/2; I=Imax/2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud) 7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool +220V, 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub. 8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R 9.Mahtuvustakistus- mahtuvus on nt kondensaatoritel
0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar- moonutuste teguri k ka sellel juhul. U1= -1,35dB = 0,86 V U2= -38,9dB = 0,011 V U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936
Report on Exercises 1 on Electronics and Semiconductor Engineering Linear Circuits Student AAVB-41 Tallinn 2008 Exercise 1.1. RL circuit Quantity Calculated Experimental value value Umax, V 14,14 14,14 I, mA 983 983 UR, V 9,82 9,81 UL, V 1,85 1,85 -10,7 -10,6 -2,0 -1,7 -0,15 -0,15 Comparative data table Conclusion Calculated and experimental results are very similar. Maximum distinction does not exceed 5 % that may by explained by the simulation errors.
AAVB-41 Tallinn 2008 Exercise 2.1. Low-pass filter Circuit diagram Timing diagram and frequency responses High-pass filter Circuit diagram Timing diagram and frequency responses Calculations Quantity Calculated Experimental value value Umax, V 14,14 14,14 I, mA 0,0044 0,0044 UR, V 4,47 4,4 UC, V 8,944 8,978 -26,568 -26,018 -0,243 -0,238 -0,963 -0,935 63,435 63,891 0,587 0,591 -6,99 -7,12 Exercise 2.2. Low-pass filter Calculations
Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul,
L=1H R=7.9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118 , s -3,1*10-3 -3,2*10-3 A, dB -36 -36,254
Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad] X2 antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] X2max maksimaalne lubatud antenni nurga muutumise kiirus [rad/s] J kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] Bs igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s2] M mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s], M=k*U(t) Md=Xh tuule häiringu moment [kg*m2/s] ehk olekuhäiring U(t) mootori sisendpinge [V]. Umax maksimaalne lubatud mootori sisendpinge [V] J = 20 Bs =36 A = 0 1.0000 B=0 G= 0 C= 1 0 D= 0 -1.8000 0.3890 0.0500 0 1 Algolek X(0)= [0.800 ; 0] näitab antenni nurka enne katse algust Xs=[0; 0] seadesuurus Piirangud: Kiirus peab olema väiksem või võrdne X2 max- a ja staatiline viga ning ülereguleerimine peavad jääma +-0.05rad piiresse. Diskreetimise sammu valime td=0
Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid signaalist: Ülesanne 3: Jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Võnkesagedus f=56,82 Hz A1max=2,45 V A2max=1,08 V A3max=0,80 V Sumbuvustegur =ln( ) * 56,82= 46,54 u(t) = Umax * e-t cos() = 2,45 * e-46,54t cos(113,64t) Pilt signaalist: Ülesanne 4: Jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis sümbol 'a' ASCII kood (binary) = 1100001 Pinge P-P = 22,19 V 1 biti pikkus = 0,00011 s Signaali pilt:
induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu. Ferromagnetilisest aines südamikuga saab pooli induktiivsust oluliselt suurendada. 5. Vahelduvvool: Vv on elektriv, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest, need võrduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama võimsus nagu antud vahelduvvoolu korral. Uefektiiv = Umax /2; Iefektiiv = I max/2. Vv
X2 - pendli nurga muutumise kiirus X3 - pendli asend X4 - pendli asendi muutmise kiirus U(t) - Jõud N, 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Ülesandeks oli pendli hoidmine püsti asendis nii, et juhtimine toimuks võimalikult kiiresti ja parameetrid oleksid ettenähtud piiride. Samuti pidime kontrollima võimalikke suurimaid olekutaastaja vigu, mille puhul süsteem on veel antud piirides. Antud on algolek X0 = [-0.1; 0; 0; 0], ja seadesuurus Xs = [0; 0; 0,7; 0]. Tingimused: Umax <= 50 V; X1max <=0.2; <= 5 % . 3. Diskreetimissamm, diskreetimismudel, arvutused Diskreetimissammu (td) valisin empiiriliselt pidades meeles seda, et ta järgiks piisava täpsusega pidevaja süsteemi. Q = diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0])- Kaalumaatriks R = 5/(100*M*M) - Kaalumaatriks [Ad,Bd] = c2d(A,B,td) diskreetaja mudeli arvutus [Ad,Gd] = c2d(A,G,td), Adekvaatsus on näha ka 8. punkti graafikutelt, kus on näha, et pidevaja ja diskreetaja mudelid on üsnagi kokkulangevad. 4
πUd 3.14∗10 US= = =22.2 V √2 √2 PIV =π∗Ud=3.14∗10=31.42V U max =√ 2∗U s=√ 2∗22.2=31.4 V Table 1. Value comparison table. Parameter Calculated Measured Error Ud, V 10 9.667 0.33 Fin, Hz 50 50 0 Umax, V 31.42 31.39 0.03 Id, mA 0.143 0.139 0.004 PIV, V 31.4 30.76 0.64 XSC1 Ext Trig
Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine Signaali amplituut Um1 = 1,42 V Signaali amplituut Um2 = 0,87 V Signaali amplituut Um3 = 0,43 V Signaali periood T = 5 ms Signaali sagedus f = 84,64 Hz Sumbuvustegur: U m1
MF ja sagedusdeviatsiooni väärtused. Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid. U(mV) f(MHz) 3a 4,6 ±0,1 1,399 ±0,0001 2a 39,6 ±1,2 1,409 ±0,0001 1 170,7 ±5 1,419 ±0,0001 2b 39,6 ±1,2 1,429 ±0,0001 3b 4,6 ±0,1 1,439 ±0,0001 B = Umax - Umin = 1,4404-1,3977=0,047 MHz MF=0,5 =10*0,5=5KHz Tegemist on kitsaribalise sagedusmodulatsiooniga. Punktis 4. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Modulatsiooniindeksi MF ja moduleeriva signaali pinge väärtused. Joonis 3. Moduleeritud signaali spekter. Umpp=530mV MF=2,4 Punktis 5. Salvestatud moduleeritud signaali spekter. Modulatsiooniindeksi MF ja ribalaiuse B hinnangud. Joonis 4. Moduleeritud signaali spekter
pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5.7 kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju alaliskomponent: pinge U = 54 V vahelduvkomponent: maksimaalne pinge Umax = 148 V minimaalne pinge Umin = -46 V pinge anplituud Uamp = 97 V periood T = 0,462 0,503 = 0,04 s sagedus f = 1/T = 1/0,05 = 25 Hz 160 140 120 100 80 60 40 20 0 -20 0 0,05 0,1 0,15 0,2 -40 -60 Järeldused tehtud tööst Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid töörezhiime ("toru hargil", "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale
Töö eesmärk Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töövahendid Voltmeeter B7-37 Töö käik Skeem: + U Toite- E ahel R V Rk E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 28,5 mV/° U=C* min = 0° Umin = 0,000 V max = 331° Umax = 13,040 V nr. i [°] Uvi [V] Uki [V] Ui [V] i [°] Uvi [V] i [°] Uki [V] 1 0 0,000 0,000 0,00 0,5 0,000 0,000 0,000 2 20 0,818 0,777 0,57 0,5 0,248 8,702 0,207 3 40 1,567 1,514 1,14 0,5 0,427 14,982 0,374 4 60 2,374 2,233 1,71 0,5 0,664 23,298 0,523
min 12. Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu. n nom 955 umin = [ n tm ] max 94, 6 = 10,1 = n nom 955 umax = [ n tm ] min 87, 4 = 10,93 = 13. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 10,1...10,93. uteg = 10,5 14. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu. u teg 10,5 ulü = = = 3,3
kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. 6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 7 Näidata Smithi diagrammil sisendtakistus sobitatud liini korral. Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis
2 Balti 374 51 390 -70 3 Püssi 92 19 0 0 4 Kiisa 327 60 0 0 5 Paide 119 29 0 0 6 Sindi 77 19 0 0 Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242 110 99 121 10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli
Katseandmete ja tulemuste esitus Nõutud ja eksperimentides saavutatud väärtused Häiringu mõju Valitud ja arvutatud väärtused ± 10M = ± 0.2 parim 5 % graafik [N] ±5% 50 V [rad] Q|Q2 td R|R2 Umax X1max treg e. ts e. Nr. Uh Q=diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0]) 0 R=1/(100*M*M) -97 0,15 2,1 s 4,5 Q=diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0]) td = 0,1 R=1/(100*M*M) -47 0,15 2,1 s 4,5 Q=diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0])
8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05% 02.10.2007 2. Nimivõimsus (Pn) On suurim võimsus, millele vastavalt soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama tema tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril, ilma lubamatult ülekuumenemata. P=U2/R P võimsus; U Pinge V; R Takistus P=I2*R I Voolutugevus (A). P=U*I (takisti peal tekkiva kaovõimsuse arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge (Umax) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. 4. Kõrgeim lubatav temperatuur (t.max) kõrgeim temperatuur millel võib takisti püsivalt töötada. 5. Takistuse temperatuuri tegur (R) Näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. Kui temperatuuri tõustes R suureneb on temperatuuritegur positiivne, kui väheneb siis on negatiivne. 6
1)Eritakistus roo- =R*s/l( 2/cm)ehk v- mahu eritakistus s- pinna eritakistus 2)Erijuhtivus =1/ ( *cm-1) 1/ *cm v- mahu erijuhtuvus s pinna erijuhtivus Nede parameetrite abil saame määrata vahemiku kus on materjal kõlbulik juhina: 1. juhid 2.pooljuhid 3.isolaatorid 3) Eritakistuse temperatuuri tegur 100c= 0+(1+ 0(t100c-t20c) 4)Dielektriline läbitavus - võimaldab määrata kondensaatori mahtuvust ehk valida selle materjali. 5)Dielektriline tugevus Elä=Umax/h (kV/cm) 6)Voolukadu tan 6.1 Alalisvoolu ahelas Ini- nihkevool Iab absorbsioonvool Ijuh- juhtvool 6.2 Vahelduva voolu ahelas: näidatud vektoritena Dielektriline polarisatsioon Polarisatsiooni protsessis tekivad dipolid. Sõltuvalt nende asendist vooluväljas nim protsessi elektripolarisatsiooniks ehk elastseks polarisatsiooni skeemiks. 1.elastne polarisatsioon- iseloomustab juhtivust 2.jäik polarisatsioon- iseloomustab takistuste kasvu 3
[ntm]min = 93,42 3,74 = 89,68 p/min [ntm]max = 93,42+ 3,74 = 97,16 p/min 11. Arvutan ajami minimaalse ja maksimaalse lubatud ülekandearvu nom umin = [ = 1435/97,16=14,77 tm ]max nom umax = [tm ]min = 1435/89,68=16,00 12. Määran ajami tegeliku ülekandearvu vahemikust 14,77...16,00 uteg =15,385 13. Täpsustan kiilrihmülekande ülekandearvu teg ulü = = 15,385/4,4 = 3,5 ü
5,1 5,6 5,6 6,2 6,8 6,8 6,8 7,5 8,2 8,2 9,1 E6, E12, E24 on enimkasutatavad standartakistid E48 ± 2%, E96 ± 1%, E192 ± 0,5% - on täpistakistid · Nimivõimsus Pn- on suurim võimsus millele vastavat soojust voltides takisti võimaline kestvalt hajutama. Takisti tüübid sõltuvad temperatuurist ilma üle kuumenemata. · Maksimaalselt lubatav pinge Umax väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge mida takistus kestvalt talub ilma, et tekiks läbilöök R=1M Pn=0,25W U max=pnR = 0,25 106 = 25 104 = 5 102 = 500v · Takisti kõrgeim temperatuur Tmax mille juures takisti võib veel püsivalt töötada. · Takisti temperatuuri tegur max näitab takistuse suhtelist muutust 1°C kohta
dele ja nakketa pingearmatuuriga konstruktsioonidele 0,4 mm, nakkega pingearmatuuriga konst- ruktsioonidele 0,2 mm. Raudbetooni suhtes agressiivses keskkonnas on lubatavad pragude laiu- sed, sõltuvalt keskkonnaklassist, väiksemad, või ei lubata pragude avanemist üldse. Läbipainde piirseisund Elemendi või konstruktsiooni läbipaine ei tohi kahjustada selle nõuetekohast funktsioneerimist või välimust. Selleks ei tohi arvutuslik läbipaine uk ületada lubatud suurust umax : uk ≤ umax. Elemendi kasutatavuse ja välimuse seisukohalt võib lubatud läbipaindeks võtta 1/250 ava pikku- sest, kui läbipaine kahjustab piirnevaid konstruktsioone või viimistlust tuleks lubatut läbipainet vähendada kuni suuruseni 1/ 500 ava pikkusest. Pingepiirangute piirseisund Ekspluatatsioonikoormuse põhjustatud ülemäärane betooni survepinge võib soodustada pikipra- gude tekkimist ja mikropragude arenemist betoonis. Selleks, et need praod ei viiks konstrukt-
100 3. Määrata töömasina ajamivõlli lubatud pöörlemissagedus, arvestades lubatud hälvet ∆ntm, p/min. [ntm] = ntm ± ∆ntm [ntm] = 76,4 + 3,82 = 80,22 p/min [ntm] = 76,4 – 3,82 = 72,58 p/min 4. Määrata ajami tegelik ülekandearv uteg. nnom 1425 umax = ---------- = -------------- = 19,69 [ntm]max 72,58 nnom 1425 umin = ---------- = ------------ = 17,76 [ntm]min 80,22 19,69 + 17,76 ----------------- = 18,7 2 5. Täpsusta kinnise ja lahtise ülekande ülekandearvud nii, et nende korrutis võrduks
Koaksiaalkaablite lainetakistus on 50 või 75 oomi, keerdpaarkaablil umbes 100 oomi ja keerutamata lamejuhtmel umbes 300 oomi ehk lähedane vaakumi lainetakistusele. Lainetakistus ei sõltu kaabli pikkusest, see sõltub ainult kaabli konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest. Lainetakistus on võrdne kogu liini ulatuses. Kaovaba liini puhul takistus sagedusest ei sõltu. a) X = Umax/Imax b) X=sqrt (Le/Ce) 17. Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris ( I ja U sõlmed ja puhmad)? Juhtme isoleeritud otsal on alati pingepuhm ja voolusõlm. Voolulained on piki juhet nihutatud pingelainetest veerand pikkuse võrra ees. Seal, kus on pinge puhm on voolu sõlm ja vastupidi. Tegemist on seisva lainega. Voolu puhm on keske ja sõlmed otstes, pinge sõlm on keskel ja puhm otsades. 18
annab suure koostetäpsuse, hea määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande kasutegur ja suureneb seadme töökindlus. Reduktoreist levinuimad on hammasreduktorid. Neid toodetakse mitmesuguste skeemide järgi laias ülekandearvude ja võimsuste vahemikus. Võivad olla ühe- või mitmeastmelised. Üheastmeliste, silinderratastega reduktorite suurimaks ülekandearvuks loetakse 9. kaheastmeliste silinderreduktorite umax = 63. Kui ülekandearv u > 60, kasutatakse kolmeastmelisi reduktoreid. Juhul kui sisend- ja väljundvõlli geomeetrilised teljed peavad ristuma, kasutatakse koonus- või tigureduktorid. Üheastmeliste tigureduktorite ülekandearv u = 8 ... 63. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse enamasti segaskeemi, kus esimeses astmes on tigupaar, teises hammaspaar. Kasutatakse samuti planetaar- ja lainereduktoreid. Nende eripära on kompaktsus. Võrdse võimsuse ja ülekandearvu juures on nad
Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on reeglina omavahel ühendatud rööbiti. Rööpühenduses on ka vooluallikatena toimivad elektrijaamad, kus muundatakse elektrienergiaks mingit muud energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms). Rööpühendus võimaldab sujuvalt reguleerida nii tarvitite kui elektrijaamade tööd, sest voolu katkestamine ühes väga
U, mis on etteantud diskreetsusastmete arv ja on valitud sõltuvalt nõutavast mõõtmistäpsusest. Ühtlasi määrab see arv muunduri poolt väljastatava kahendarvu (muunduri sõna) pikkuse, s.o bittide arvu sõnas ning sõnas sisalduva info hulga. Näiteks kümnejärguline kahendsõna määrab ära 210 = 1024 diskreetsusastet. Kuna tuhande diskreetsusastme korral moodustab üks aste 0,1% kogu suurusest, siis ei ületa 10-bitise sõna muunduri viga 0,1%. a) Umax =Arv Umax U Ux U D/A Arv Ux 0 tm t Arv Ux b) 1 G & CT2 D/A
pingeimpulsi amplituudist Karakteristiku katseliseks määramiseks kasutatakse impulsspinge generaatorit (IPG) Katseid alustatakse väiksemast lahenduspingest. Igal pingel tehakse suur hulk katseid ja leitakse keskmine lahendusaeg (soovi korral ka hajuvus ning jaotusseadus) Joonis 2.20 Volt-sekund karakteristik erinevate elektroodide korral Impulsitegur: , kus: Uimp on läbilööki põhjustanud impulsi suurim pinge (Umax) U50 Hz on võrgusageduslik läbilöögipinge 21. Õhu elektriline tugevus impulsspingel Õhu elektriline tugevus sõltub eelkõige välja kujust: · ühtlases väljas (Rogowsky elektroodid) o keskmiselt 30 kV/cm o kui s = 1 mm, siis 45 kV/cm o kui s = 1 m, siis 24 kV/cm · tugevalt mitteühtlases väljas o 4 kV/cm kuni 7 kV/cm 22. Õhu elektrilise tugevuse sõltuvus vahelduvpinge sagedusest Läbilöögipinge tippväärtus vahelduvpingel leitakse tavaliselt: U50AC = 1,1 U50SI
nimetatakse ka ajadiagrammiks, on toodud joonisel 3.2. Neil ajahetkedel, mil pinged UL1, UL2, UL3 läbivad nullpunkti, genereeritakse kandevsignaali generaatori poolt kandevsignaal uc. Kandevsignaali impulsid võivad olla erinevad, kuid nende periood peab täpselt jaguma võrgupinge perioodiga. Juhtseadme järgmiseks ülesandeks on seadesignaali ehk modulatsioonipinge u* genereerimine. Modulatsiooni- ja kandevpinge on gradueeritud selliselt, et nende maksimaalväärtused Umax on võrdsed. Iga positiivse poolperioodi algul muutub nende vahe positiivseks (u* > uc) ning juhtahel genereerib lühikese impulsi IG, mis pärast võimendamist impulssvõimendis antakse vastava türistori tüürelektroodile, et avada türistori. Tagamaks pidevvoolutalitlust, peavad juhtimpulsid alates järgmisest poolperioodist olema laiemad või kahekordsed. Sellised paarisimpulsid on joonisel 3.2. On näha, et seadepinge u* võrdlemine kandevpingega uc kujutab endast kvantimist pinge faasi
Käidus on alajaamade seadmed allutatud mitmesugustele mõjutustele: o elektrilised mõjutused, o mehaanilised mõjutused, o klimaatilised mõjutused, o alajaama ümbrusest tulenevad keskkonnamõjud, o päikesekiirgus. Elektrilistest mõjudest on esikohal nii püsitalitluses kui ka siirdeprotsesside käigus mõjuvad pinged. o Nimipinge UN, see on pinge, millele võrk või seadmed on ette nähtud. o Võrgu suurim ja vähim talitluspinge Umax ja Umin, milleks on mistahes ajahetkel võrgu mistahes punktis normaalse talitluse korral esineva pinge suurim ja vähim väärtus. Tavaliselt suurim ja vähim talitluspinge ei erine võrgu nimipingest rohkem kui ligikaudu ±10 %. o Seadme suurim lubatav kestevpinge USL, milleks on suurim kestvalt mõjuv pinge, millele seade on ette nähtud. Seadme suurim lubatav kestevpinge on
E=σ/(ε&*ε) . E on suunatud kahe plaadi vahel positiivselt laetud plaadilt negatiivsele, nendest plaatidest väljapoole on E=0. Mahtuvus. C=ε&*ε*S/d, kus S on kondensaatori pindala, d kaugus kahe plaadi vahel. Nagu ka silinderkondensaatori puhul, võib kerakondensaatori mahtuvust arvutada plaatkonde valemi järgi, kui d=R2-R1‹‹R2; kuna sel juhul on avaldis 4pR1R2 umbkaudu võrdne ükskõik kumma katte pindalaga S. Peale mahtuvuse iseloomustatakse iga kondensaatorit piirpingega Umax, mis on kondele lubatav max katete potensiaalide vahe. Seda ületades toimub dielektriku läbilöök, mis viimase rikub. Loomulikult muutub seetõttu ka kondensaator kasutuskõlbmatuks. Järjestikühendus: järjestikühenduses/ jadaühenduses on kondensaatorite kogumahtuvus võrdne üksikute kondensaatorite pöördmahtuvuse summaga. Ckogu=1/C1 + 1/C2 + 1/C3 . (Vool 9
61. Mis on signaali kvantimine Kvantimine on signaali väärtuste ümardamine määratud täpsuseni Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) Sidetehnikas on digitaliseerivaks signaaliks enamasti pinge u(t) Kvantimissammu väärtus q on määratud digitaliseeritava analoogpinge u(t) muutumispiirkonnaga (Umin kuni Umax) ning tulemuse kirjeldamiseks kasutatavate bitide arvuga nb alljärgnevalt Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab kvantimismüra võimsusega 62. Kuidas on seotud signaali kvantimise nivood ja koodi bittide arv Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) 63. Mida näitab kvantimismüra
määrimise ning kaitse tolmu ja muude võõrkehade eest. Koos sellega paraneb ülekande kasutegur ja suureneb seadme töökindlus. Reduktoreist levinuimad on hammasreduktorid. Neid toodetakse mitmesuguste skeemide järgi laias ülekandearvude ja võimsuste vahemikus. Võivad olla ühe- või mitmeastmelised. Üheastmeliste, silinderratastega reduktorite suurimaks ülekandearvuks loetakse 9. kaheastmeliste silinderreduktorite umax = 63. Kui ülekandearv u > 60, kasutatakse kolmeastmelisi reduktoreid. Sele 19.1. Silinderreduktor. Sele 19.2. Tigureduktor. Juhul kui sisend- ja väljundvõlli geomeetrilised teljed peavad ristuma, kasutatakse koonus- või tigureduktorid. Üheastmeliste tigureduktorite ülekandearv u = 8 ... 63. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse enamasti segaskeemi, kus esimeses astmes on tigupaar, teises hammaspaar.
annaabi.ee 
