Antennid ja RF elektroonika laborite kaitsmine (2)

1 
DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 
1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 
2. Filtrite tüübid. 
Sagedusfiltrite liigitus  
a) madalpääsfilter 
b) kõrgpääsfilter 
c) ribapääsfilter 
d) ribatõkkefilter 
Tõkkefilter -  surub  maha  signaalid , mil e sagedus jääb  filtri tõkkeribasse 
Ribafilter - surub maha signaalid, mil e sagedus jääb välja filtri pääsuribast 
 
3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. 
Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi.  Filter  avaldab 
väikest sumbuvust 
Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad 
piirsagedust. 
Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et 
osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 
 
4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? 
Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 
5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu 
uuritava seadme mõõtmistel? 
6. Leida  lainepikkus   sagedustel 440 ja 500 MHz 
Λ=c/f    1) 0,68m      2) 0,6 m 
7. Järgmiste ühikute  teisendamine : 
dBmmW     10log(mW)  ja 10(dBm/10) 
 dBP1/ P2 ,U1/ U2 
2 
ANTENNI SISENDTAKISTUSE MÄÄRAMINE 
1 Mis on antenni sisendtakistus? Milleks on vaja seda määrata? 
Antenni sisendtakistus Z on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on  
kompleksne  suurus, sest koosneb nii  aktiiv - kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. 
2 Kuidas mõõta koormuse komplekstakistust liini abil? 
3 Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) 
vaheline kaugus? 
Veerand lainepikkust 
4 Milleks on vaja liini koormusega sobitada? 
Maksimaalse ülekande  tingimuseks  on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid 
kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata 
generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeli ni abil. Sellepärast tuleb 
sobitada liin ja koormus. 
5 Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge jaotuse 
graafik ? 
Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et 
liin 
on koormusega  sobitatud . Seega ja  Umax  = Umin ehk signaali mähisjoon  liinis on sirge 
ja 
SWR = 1. 
6 Kuidas näeb välja pinge jaotuse graafik sobitamata koormusega liinis? 
 
 
7 Näidata Smithi diagrammil  sisendtakistus sobitatud liini korral. 
Määrata antenni sisendtakistus Smithi diagrammilt. Selleks leida lühisega ja koormusega 
miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning  sooritada  
Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi 
diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti 
koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 
8 Mida tähendab „lühistatud liin”? Kui suur lühistatud veerandlaineliini 
sisendtakistus? 
Kui  pingestada liin, mille lõpus on lühis, siis võime kujutleda, et pinge toimel hakkavad liikuma liini 
lõpu suunas ühes  juhtmes  positiivsed laengud  ja teises juhtmes negatiivsed laengud. Seejuures need 
laengud jõuavad liinilõppu ajavahemikuga l/v ning liini lõpus toimub nagu laengute 
kompenseerimine , sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et 
pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest 
juhtmest tulevad teisenimelised laengukandjad, kuid nende suund on lõpust alguse poole. 
Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab  algusesse  ja see  ajavahemik  on 2l/v, seejuures 
pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi 
vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 
9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu  jaotuste   graafikud  lühisrežiimis? 
10 Pinge/voolu jaotuste graafikud ja sisendtakistus avatud veerandlaineliini korral. 
11 Mis on  dipooli resonantssagedus? Kuidas sõltub resonantssagedus dipooli pikkusest? 
mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 
12 Dipooli suunadiagramm. 
Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi  
sõltuvalt  suunast  
Directional suunadiagramm on teatud suunaomadustega  antenn  – nagu  
näiteks dipoolantennil (vt joonis üleval). Teatud suundades on kiirgus väga nõrk (dipooli  
tippude suunal), teistes suundades aga suur 
3 
ELEMENTAARNE VÕREANTENN 
1.Mida kujutab endast võreantenn? 
2. Mis on  koherentsed  allikad? 
3. Mis on isotroopne kiirgur? 
Kõige elementaarsemat kiirgurit nimetatakse isotroopseks kiirguriks. Isotroopne kiirgur  
on ideaalne punktkiirgusallikas, mis kiirgab elektromagnetlaineid kõikidesse suundadesse  
võrdselt. Järelikult ei ole sellel kiirguril mingisuguseid suunaomadusi. 
4. Mis on antenni suunadiagramm, kuidas teda graafiliselt esitada? 
Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi  
sõltuvalt suunast. Enamikul juhtudest esitatakse suunadiagramm kiirguse kaugtsooni  
kohta (kaug- ja lähitsoonidest tuleb täpsemalt juttu edaspidi). Tavaliselt on  
suunadiagramm esitatud kolmemõõtmelisena ning kujutab endast väljatugevuse või  
võimsustiheduse jaotust kiirgusallikast ühtlasel kaugusel. 
5. Kirjeldada maketti. 
6. Mis on sünfaasne  signaal ? 
Samas faasis olevad signaalid 
7. Milliseid antenne kasutatakse maketis? Kuidas näeb välja selliste antennide 
suunadiagramm? 
8. Võreantenni eelised võrreldes üksikantennidega. 
9. Võreantennide kasutusalad. 
10. Joonistada kahe isotroopse kiirgaja suunadiagramm võrdse amplituudi ja faasi 
korral, erineva 
amplituudi ja faasi korral, erinevate faaside korral. 
11. Valem lainepikkuste leidmiseks antud sageduse järgi. 
12. Mis on võreantenni võretegur, mida ta näitab? 
Näitab kuidas kiirgurid teineteise suhtes asuvad ning millises omavahelises faasis kiirgavad. 
13. Kuidas moodustub võreantenni suunadiagramm (ühe antenni suunadiagrammist 
lähtudes)? 
14. Võreantenni põhiparameetrid. 
Suunategur , suunadiagramm, võretegur