Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire?
  • Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine?
  • Mis on õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes?
  • Kuidas on võimalik diskretsiooni mitte kasutada?
  • Mis on avalik õigus?
  • Milleks neid teooriaid kasutatakse?
  • Millistel juhtudel toimub diskretsiooni redutseerumine nullini?
  • Mis on riigi kui rahvusvahelise õiguse subjekti tunnused?
  • Mis on riigi kui siseriikliku õiguse subjekti tunnused?
  • Millised on avaliku halduse kandjad mis see tähendab?
  • Millised on riigiõiguse erijooned?
  • Mis on haldusorgan millised on haldusorgani tingimused?
  • Mille määrab kindlaks riigiõigus?
  • Mis on põhiseadus tema sisu ja struktuur?
  • Kuidas haldusorganeid liigitatakse?
  • Kuidas toimub põhiseaduse muutmine?
  • Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust?
  • Mis on vastu võetud 46 Mis vahe on halduse õigustoimingul ja halduse toimingul?
  • Mis eesmärk on põhiseaduse põhimõtetel?
  • Mis on vabariik?
  • Mis on inimväärikus?
  • Millised on täidesaatva riigivõimu asutused?
  • Milline õigusakt seda reguleerib?
  • Mis on valitsusasutus?
  • Mis on demokraatia?
  • Mis on õigusriik?
  • Mis on sotsiaalriik?
  • Millised on ministri ja kantsleri ülesanded ja pädevus?
  • Millised on põhiseaduslikud institutsioonid?
  • Millised on õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid?
  • Mille poolest erinevad ametid ja inspektsioonid?
  • Mis on põhiseaduslikkuse järelevalve?
  • Kes seda teostab?
  • Milline on Riigikohtu pädevus?
  • Mis on maavalitsus?
  • Mis on valitsusasutuste hallatavad asutused?
  • Mis on teenistuslik järelevalve?
  • Mis vahe on abstraktsel ja konkreetsel normikontrollil?
  • Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus?
  • Mis on põhiõigused?
  • Millal kohaldatakse haldusmenetluses HMS-I?
  • Milline on vabadusõiguste funktsioon?
  • Millised on haldusmenetluse põhimõtted?
  • Milline on võrdsuspõhiõiguse eesmärk?
  • Milline on sotsiaalsete põhiõiguste eesmärk?
  • Kuidas tehakse kindlaks põhiõiguste piiratavuse lubatavust?
  • Mida põhiõigus kaitseb?
  • Kes on haldusmenetluses menetlusosalised?
  • Millised on nende õigused ja kohustused?
  • Mis on avalik haldus?
  • Kuidas lõpeb haldusmenetlus?
  • Millised on avaliku halduse ülesanded?
  • Mis on haldusakt?
  • Millised on haldusakti funktsioonid?
  • Mis on haldusõigus?
  • Kuidas ta jaguneb?
  • Millised on haldusõiguse allikad?
  • Milles seisneb halduse seaduslikkuse põhimõte?
  • Mis on subjektiivne avalik õigus?
  • Millal sisaldab õigusnorm isiku jaoks subjektiivset õigust?
  • Mis on osa- ja eelhaldusakt?
  • Mis on haldusõigussuhe millal see tekib?
  • Millal hakkab haldusakt kehtima?
  • Mis on diskretsioon?
  • Kuidas teha selgeks haldusakti õiguspärasust?
  • Milline erinevus on otsustus- ja valikudiskretsioonil?
  • Mis on individuaalne ja üldine diskretsioon mille poolest nad erinevad?
  • Miks peab haldusakti põhjendama?
  • Milline on vigane haldusakt?
  • Milline haldusakt on tühine?
  • Kuidas saab haldusakti muuta ja kehtetuks tunnistada?
  • Mis on haldustäitemenetlus?
  • Mis on sunniraha?
  • Kuidas seda määratakse ja miks?
  • Mis on asendustäitmine?
  • Millised on haldussunnimenetluse kulud kes neid kannab?
  • Mida tähendab riigivastutus RVastS mõistes?
  • Millised on isiku õigused Rvast S alusel?
  • Mis on vaidemenetlus?
  • Mida võib selle menetluse korras taotleda?
  • Millal võib isik esitada kaebuse halduskohtule?
  • Mis on riigihange?
  • Mille määrab kindlaks RHS?
  • Mis on riigihangete eesmärk?
  • Millised on riigihanke etapid?
  • Mis on riigivara?
  • Millistel eesmärkidel võib riigivara kasutada?
  • Kes on riigivara valitsejad ja volitatud asutused?
  • Millistel tingimustel võib riigivara võõrandada?
  • Kuidas võib riigivara võõrandada?

KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS


kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti)
7-8 küsimust ja vastata 5 (20punkti)
Valikvastustega küsimused (10punkti)
Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: „haldusakti õiguspärasus eeldab …“
  • Mis on õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes?
    Objektiivne: õigusnormide kogum. Nt õiguse kirjalikud allikad, õigus läbi seadusandliku protsessi.
    Subjektiivne: õigustatus. Õiguslikult kaitstud huvi.
  • Mis on õigus?
    Õigus on üldise iseloomuga kohustuslike käitumiseeskirjade hierarhiline süsteem, mis on pädeva institutsiooni poolt õiguspäraselt kehtestatud ning vajadusel on selle täitmine tagatud riigi sunnijõuga. Riigi peamine vahend õiguse subjektide korrastamiseks, suunamiseks ning käskimiseks.
  • Mis on avalik õigus?
    Avaliku võimu teostamisega seonduv õigus: riigiõigus, haldusõigus, rahvusvaheline avalik õigus.
  • Selgita huviteooriat, subjektiteooriat ja suhteteooriat? Milleks neid teooriaid kasutatakse?
    Huvi: avalikud või erahuvid
    Subjekti: avaliku võimu organid õigussuhte osapooleks või mitte
    Suhte: õigussuhte osapooled võrdses seisundis või üks osapooltest sisuliselt olulisem.
  • Mis on riigi kui rahvusvahelise õiguse subjekti tunnused?
    Territoorium , rahvas, suveräänne riigivõim (võim, mille abil on võimalik teisi käsutada)
  • Mis on riigi kui siseriikliku õiguse subjekti tunnused?
    Avalik-õiguslik juriidiline isik; funktsioneerimise eesmärk on avalik huvi
  • Millised on riigiõiguse erijooned ? (Böckenförde)
    • Teiste õigusharude suhtes fundamentaalne
    • Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Riigiõiguse põhimõisted ja –normid on poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud.
    • Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus.
    • Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. Rakendajal suur otsustusruum.

  • Mille määrab kindlaks riigiõigus?
  • kõrgemate riigiorganite moodustamise korra, ülesehituse, pädevuse; b) üksikisikute põhiõigused; c) üksikisikute kohustused
  • Mis on põhiseadus , tema sisu ja struktuur?
    Riigi põhikorda sätestav õigusakt . Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus , seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus ; kõrgeima riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula ; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe deklareerivad sätted.
  • Kuidas toimub põhiseaduse muutmine?
    Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
    1. rahvahääletusel;
    2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
    3. Riigikogu poolt kiireloomulisena.
  • Mis eesmärk on põhiseaduse põhimõtetel?
    Põhjendavad põhiseaduse kõiki ülejäänud printsiipe ja reegleid. Defineerivad Eesti Vabariigi põhikorra.
  • Mis on vabariik?
  • Mis on inimväärikus?
    Inimväärikus kui inimese väärtus iseenesest, tema olemiste eesmärk ja mitte vahend, tema isiksus. (E. Kant )
  • Mis on demokraatia?
    Riigivõimu kandjaks ja allikaks on rahvas.
  • Mis on õigusriik ?
    Riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele .
  • Mis on sotsiaalriik ?
    Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab tagama igale ühiskonnaliikmele inimväärikusele vastava eksistentsi. Eesmärgid: sotsiaalne õiglus ; üldise heaolu kasv; majanduslike ja sotsiaalsete põhiõiguste tagamine.
  • Millised on põhiseaduslikud institutsioonid ? Nende funktsioonid ja olemasolul ka õigusaktid?
    Riigikogu; esindusfunktsioon; seadusandlik funktsioon; kontrollifunktsioon – jälgimine, et riigivõimu teostamine toimuks rahva huvides; teiste riigiorganite moodustamise funktsioon.
    Vabariigi Valitsus; tähtsaim poliitiline organ riigis; teostab täidesaatvat riigivõimu: poliitika kujundamine, haldusfunktsioon. Õigustloovad aktidmäärused. Üksikaktid – korraldused .
    Vabariigi President ; riigipea ; esindusfunktsioon; riiginotarifunktsioon; tasakaalustaja-vahekohtunikufunktsioon; riigikaitse kõrgeima juhi funktsioon. Seadlus , otsus, käskkiri.
    Riigikontroll : majanduskontroll ;
    Õiguskantsler; järelevalve õigustloovate aktide üle; kontroll põhiõiguste tegemise üle; ettepanekute tegemine kriminaalvastutusele võtmiseks.
    Kohtuvõim : ainult kohus võib mõista õigust; avaliku võimu kontroll; varaliste vaidluste lahendamine; põhiseaduse järelevalve.
  • Millised on õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid ?
    Kohtusse pöördumise garantii; kohtu sõltumatus ; õigus seaduslikule kohtunikule; õigus olla oma kohtuasja arutamise juures; õigusemõistmise avalikkus .
  • Mis on põhiseaduslikkuse järelevalve? Kes seda teostab?
    Kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle. See on üksnes Riigikohtu tegevus.
  • Milline on Riigikohtu pädevus ?
    • Normikontroll
    • Riigikogu, riigikogu juhatuse ja vabariigi presidendi otsuste läbivaatamine
    • Kõrgemate ametisikute tunnistamine kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma
    • Riigikogu liikme volituste lõpetamine.
    • Riigikogu esimehele vabariigi presidendi ülesannetes nõusoleku andmine kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest.
    • Erakonna tegevuse lõpetamine
    • Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine.

  • Mis vahe on abstraktsel ja konkreetsel normikontrollil?
    Abstraktne : üksnes teoreetiline analüüs; algatajaks president, õiguskantsler või KOV volikogu
    Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes „asjassepuutuvad“ õigustloovad aktid
  • Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid?
    Põhiõigused on võõrandamatud õigused. Funktsioonid:
    Tõrjefunktsioon: välistavad sekkumise isiku ellu ja tegevusse – eraelupuutumatus.
    Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks.
    Toetusfunktsioon: minimaalse elutaseme tagamine
    Adressaadid: inimene sünnist surmani; juriidilised isikud; erisubjektid (perekond, abikaasad , vanemad jt)
  • Milline on vabadusõiguste funktsioon? Nimeta peamised vabadusõigused.
    Anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute poolse sekkumiseta. Õigus vabale eneseteostusele; õigus elule; õigus vabadusele ja isikupuutumatusele; kutsevabadus; ettevõtlusvabadus jne.
  • Milline on võrdsuspõhiõiguse eesmärk?
    Et isikut ei koheldaks ebavõrdselt võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma, et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõnda mõistlikku põhjust. Võrdsus seaduse ees, õiguse kohaldamise võrdsus, õigusloome võrdsus.
  • Milline on sotsiaalsete põhiõiguste eesmärk?
    Nõudeõigus riigi vastu, tagamaks isikule vähemalt inimväärikusele vastav elutase. Õigus tervisele, õigus riigi abile, õigus haridusele jne.
  • Kuidas tehakse kindlaks põhiõiguste piiratavuse lubatavust? Etapid ja nende sisu.
    Kaitseala määratlemine: esemeline : mida põhiõigus kaitseb? Isikuline: kes võib põhiõigusele tugineda ?
    Piirangu olemasolu kontroll: kas adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit või positsiooni põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt?
    Piirangu põhiseaduspärasuse tuvastamine : kas formaalsed kriteeriumid on täidetud? (seaduse reservatsioon , õigusselgus). Kas materiaalsed kriteeriumid on täidetud? (sobivus, vajalikkus, mõõdukus)
  • Mis on avalik haldus?
    Riigiasutuste juhtimine, avalike organisatsioonide haldamine.
  • Millised on avaliku halduse ülesanded?
    • Avaliku korra kaitsmine
    • Üksikisiku toetamine , soodustuste tagamine
    • Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine
    • Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega.

  • Mis on haldusõigus? Kuidas ta jaguneb?
    Õigusnormide kogum, nii kirjutatud kui kirjutamata normid, mis kehtivad haldustegevuse suhtes.
    Üldosa: põhireeglid, ei ole kodifitseeritud ühtseks seadustikuks: HMS, AtSS, RVS, HKS
    Eriosa: politsei-, ehitus-, maksu-, sotsiaal-, metsa-, tee-, KOV õigus jt.
  • Millised on haldusõiguse allikad?
    Põhiseadus, seadused, määrused, KOV õigusaktid
  • Milles seisneb halduse seaduslikkuse põhimõte? Selle eesmärk?
    Haldus ei tohi õigusnormis ette nähtud kohustuslikust regulatsioonist kõrvale kalduda. Kui haldus eksib õigusnormi vastu muutub halduse vastav tegevus õigusvastaseks.
  • Mis on subjektiivne avalik õigus?
    Subjektiivne avalik õigus on üksikisikule avaliku õiguse alusel antud õiguslik võim nõuda riigilt või muult avaliku halduse kandjalt enda isiklike huvide realiseerimiseks teatud käitumist.
  • Millal sisaldab õigusnorm isiku jaoks subjektiivset õigust?
    Olemas peab olema õigusnorm, mis kaitseb oma eesmärgilt isikute ringi huve, kuhu isik kuulub. Õigusnorm peab olema antud peale avalike huvide ka isiku huvides ning isik peab kuuluma sellesse isikute ringi.
  • Mis on haldusõigussuhe, millal see tekib?
    Kui õigussuhe tekib haldusõiguse alusel, on tegu haldusõigussuhtega. Tekib: konkreetsetest elulistest asjaoludest; haldusõiguse õigusnormi alusel; tekib õigussuhe vähemalt kahe õigussubjekti vahel.
  • Mis on diskretsioon?
    Kui haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel, on tegu diskretsiooniga.
  • Milline erinevus on otsustus - ja valikudiskretsioonil?
    Otsustusdiskretsioon: kas üldse?
    Valikudiskretsioon: milline meede ?
  • Mis on individuaalne ja üldine diskretsioon, mille poolest nad erinevad?
    Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja asjakohase lahenduse.
    Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu oma valitsemisalas olevatele asutustele diskretsiooni ühtse käsitlemise.
  • Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire ?
  • Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine?
    Kui ametiasutus valib õigusliku tagajärje, mis ei ole enam diskretsiooninormi raames.
    Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega.
    Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks.
    Otsus, mis sekkub põhiõigustesse.
  • Kuidas on võimalik diskretsiooni mitte kasutada? Valesti kasutada?
    Mittekasutamine: Kui ametiasutus jätab kaalutlusõiguse teostamata, kui ta ei märka, et tegu on diskretsioonivolitusega või kui ekslikult arvab, et seotud halduse tõttu on kohustatud tegevuseks või tegevusetuks.
    Mittekasutamisele viitab see, et haldusorgan on haldusakti põhjendamisel jätnud märkimata kaalutlused, millest ta valiku tegemisel lähtus.
    Valekasutus: kui ametiasutus ei lähtu diskretsiooninormi eesmärgist.
    Kui haldusorgan teeb otsuse õigusliku tagajärje kohta, mis võib olla iseenesest lubatav, see tee aga, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, ei ole õiguspärane.
    Kui otsuse tegemisel võetakse arvesse isiklikke või parteipoliitilisi asjaolusid, kui see seadusest otseselt ei tulene.
  • Millistel juhtudel toimub diskretsiooni redutseerumine nullini?
    Üksikjuhul võib valikuvõimalus erinevate õiguslike tagajärgede vahel väheneda vaid ühe alternatiivini. Ainult üks otsus veel oleks diskretsiooniveata, kõik teised otsused aga diskretsiooniveaga. Ametiasutus on kohustatud „ valima “ just selle järele jäänud otsuse.
  • Millised on avaliku halduse kandjad, mis see tähendab?
    Õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Riik on erinevate organisatsioonide ja subjektide (halduse kandjate) kogusumma. Halduse kandjad täidavad haldusülesandeid.
  • Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused?
    Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Tingimused:
    • Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid
    • Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev
    • Peab olema koht haldusorganite süsteemis
    • Pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri , põhimäärus ja muud õigusaktid)

  • Kuidas haldusorganeid liigitatakse?
    Ruumiliselt: keskhaldusorganid – president, VV, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid. Kohahaldusorganid – maavalitsused
    Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised – nt president. Kollegiaalsed – nt VV
  • Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust?
    See väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuse mahus , st milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud.
  • Mis vahe on halduse õigustoimingul ja halduse toimingul?
    Halduse õigustoiming: kui haldusorgan reguleerib midagi ühepoolselt ja kohustuslikult ning sekkus kas isiku õigustesse või siis teeb otsuse esitatud avalduse kohta, samuti kehtestades üldkohustuslikke reegleid (määrused).
    Halduse toiming: ei ole suunatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Ei anna haldusakte, vaid täidab oma ülesandeid teiste vahenditega, nt avalike rajatiste rajamine, menetlusosalise ärakuulamine.
  • Millised on täidesaatva riigivõimu asutused? Milline õigusakt seda reguleerib?
    Valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, Eesti kaitsevägi.
  • Mis on valitsusasutus ? Mõiste ja asutused.
    Riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
    Ministeeriumid, riigikantselei , maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.
  • Millised on ministri ja kantsleri ülesanded ja pädevus?
    Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi , annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.
    Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
    Õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid.
    Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.
    Teeb ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, Välisministeeriumis peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks.
    Nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.
    Annab kaasallkirja ministri määrusele.
    Hoiab ministeeriumi vapipitsatit.
    Korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega.
  • Mille poolest erinevad ametid ja inspektsioonid?
    Inspektsioon: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
    Amet: seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
  • Mis on maavalitsus ?
    Kohahaldusorgan. Maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest.
  • Mis on valitsusasutuste hallatavad asutused? Too näide.
    Riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused , kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu.
  • Mis on teenistuslik järelevalve?
    Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatav järelevalve. Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus.
  • Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus ?
    Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi. Isiku taotlusel või haldusorgani initsiatiivil algatatud menetlus HMS ja/või eriseaduse alusel. (määrus, haldusakt , toiming, haldusleping )
    Halduskohtumenetlus: kaebuse või protsessi menetlemine HKMS järgi halduskohtus. Kohtulahendiks – otsus või määrus.
  • Millal kohaldatakse haldusmenetluses HMS-I?
    • HMS on üldseadusena kohaldatav ainult siis, kui eriseadus ei sisalda sätteid haldusmenetluse läbiviimise kohta
    • Kui eriseaduses on viide HMS-le

  • Millised on haldusmenetluse põhimõtted? Ülevaade ja lühidalt sisu.
    Seadusliku aluse põhimõte:
    Proportsionaalsuse põhimõte: ülemäärasuse keeld: kohane (kooskõlas eesmärgiga), vajalik (hädavajalik), proportsionaalne (seatud eesmärgi suhtes)
    Kaalutlusõigus:
    Vormivabadus ja eesmärgipärasus: õigus valida menetlustoimingu vorm; menetlus peab läbi viidama lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
    Uurimispõhimõte: kohustatud välja selgitama olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel
    Avalikkus ja andmekaitse: avalikkus vs eraelu ja ärielu saladuse hoidmise kohustus.
    Objektiivsus: otsustamisel ei tohi osaleda isikud, kel võib menetluse suhtes olla isiklik huvi või kes ei ole teiste menetlusosaliste suhtes objektiivsed.
  • Kes on haldusmenetluses menetlusosalised? Millised on nende õigused ja kohustused?
    Taotleja :
    Haldusakti adressaat:
    Kolmas isik:
    Kaasatav haldusorgan:
    Muud kaasatavad isikud ja organid:
  • Kuidas lõpeb haldusmenetlus?
    Menetlus lõpeb õigusakti andmisega või toimingu sooritamisega.
  • Mis on haldusakt? Tema tunnused.
    Haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri vms.
  • Millised on haldusakti funktsioonid?
    • Reguleerib
    • Lõpetab haldusmenetluse
    • Annab õiguse esitada õiguskaitsevahendeid
    • Haldustäite funktsioon

  • Too näide: soodustavast, koormavast, topeltmõjuga,
    kolmandat isiku mõjutavast – nt erinevad detailplaneeringud
    käskivast – politsei ja korrakaitseorganite korraldused (kõik liiklusmärgid, politsei korraldus peatuda)
    õigust kujundavast,
    eraõigust kujundavast – erastamine , riigihanked
    ühepoolsest
    kaasmõju vajavast
    mitmeastmelisest
    ühekordse regulatsiooniga
    kestva regulatsiooniga haldusakt
  • Mis on osa- ja eelhaldusakt?
    Osaeeldusakt: antakse vastava üksikjuhtumi osaliseks reguleerimiseks. (nt ehitusluba ehitise ühe osa kohta)
    Eelhaldusakt: võib õiguslikult siduvalt kindlaks teha haldusakti andmisel tähtsust omava asjaolu. (nt maa maksustamishinna määramise otsus on eelhaldusakt maamaksuteatele)
  • Millal hakkab haldusakt kehtima?
    Kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamise hetkest alates.
  • Kuidas teha selgeks haldusakti õiguspärasust? Etapid ja sisu.
    Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
    Formaalne : haldusorgan tegutseb pädevuse raames; peab kinni ettenähtud menetlusest; järgib vorminõudeid
    Materiaalne:
  • Miks peab haldusakti põhjendama?
    Tuleb ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
  • Milline on vigane haldusakt?
    Õiguslik või muu viga: ei ole kooskõlas kehtiva õigusega; ei ole formaalselt või materiaalselt õiguspärane; oluline, kas regulatsioon on kehtiva õigusega kooskõlas või mitte.
  • Milline haldusakt on tühine?
    Haldusakt, millel on nii raske õiguslik viga, et õiguskord näeb ette selle tühisuse.
  • Kuidas saab haldusakti muuta ja kehtetuks tunnistada?
    Kehtetuks tunnistamine:
    • Isik vaidlustab haldusakti – esitab vaide või kaebuse, mis rahuldatakse.
    • Ilmnevad HMS-is sätestatud asjaolud ja isik taotleb haldusakti kehtetuks tunnistamist
    • Haldusakti andnud haldusorgan ise tunnistab haldusakti kehtetuks

  • Mis on haldustäitemenetlus?
    Haldusorgan, tegutsedes avaliku võimu piires, omab sunnivõimu.
  • Mis on sunniraha? Kuidas seda määratakse ja miks?
    Hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma , kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida.
  • Mis on asendustäitmine? Kuidas seda määratakse ja miks?
    Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul ise täita või lasta halduslepingu alusel täita kolmandal isikul.
  • Millised on haldussunnimenetluse kulud, kes neid kannab?
    Reeglina kannab kulud (sunniraha, asendustäitmise kulud) haldussunni adressaat.
  • Mida tähendab riigivastutus RVastS mõistes?
    Õigus nõuda haldusakti tühistamist ulatuses, mis rikub isiku õigusi.
  • Millised on isiku õigused Rvast S alusel?
  • Mis on vaidemenetlus? Mida võib selle menetluse korras taotleda?
    Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Võib taotleda:
    • haldusakti kehtetuks tunnistamist;
    • haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira akti osalist vaidlustamist;
    • ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks , asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

  • Millal võib isik esitada kaebuse halduskohtule?
    • Haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud
    • Haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud
    • Vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

  • Mis on riigihange ?
    Kõik riigi kindlas korras tehtavad hanked on riigihanked. Riigihanke tegemiseks kasutatakse riigi eelarvevahendeid.
  • Mille määrab kindlaks RHS?
    • kes on hankija
    • mida ostetakse või tellitakse
    • kuidas hankija peab määratlema ostetava asja või tellitava teenuse
    • kuidas hange avalikustatakse
    • kes võivad olla pakkujad ja millistele tingimustele nad peavad vastama
    • kuidas esitatakse pakkumised ja kuidas nende hulgast parim valitakse
    • kuidas või pakkuja käituda, kui hankija rikub riigihangete korda
    • millised on sanktsioonid, kui korda rikutakse.

  • Mis on riigihangete eesmärk?
    Raha efektiivne kasutamine ning majanduslikult soodsa lepingu sõlmimine erapooletuse, avalikustamise ja pakkujate paljususe kaudu.
  • Millised on riigihanke etapid? Järjestus ja lühidalt sisu.
    Hankelepingu sõlmimise kavatsus : vajadus osta mingi asi või tellida mingi teenus
    Asja või teenuse täpne määramine
    Pakkumismenetluse korraldamine
  • Mis on riigivara?
    Riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
  • Millistel eesmärkidel võib riigivara kasutada?
    Riigivõimu teostamiseks; muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil; tulu saamiseks; reservina säilitamiseks.
  • Kes on riigivara valitsejad ja volitatud asutused? Mõiste ja asutused.
    Riigikogu Kantselei ; Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus ; ministeeriumid; Riigikantselei. Mõningatel juhtudel maavalitsus või riigitulundusasutus.
  • Millistel tingimustel võib riigivara võõrandada?
    • Kui vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks
    • Vara on vajalik KOV-se üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või ettevõtluskeskkonna arendamiseks
    • Vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale MTÜ-le või SA-le tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
    • Vara on vajalik MTÜ-le või SA-le tema põhikirjas sätestatud haridus -, teadus-, kultuuri-, keele- või noortetööga seotud ülesande või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamise ülesande täitmiseks
    • Kinnisasi on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaat - või kaubandusesinduse tarbeks
    • Vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks
    • Vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks
    • Seadus näeb selle otseselt ette

  • Kuidas võib riigivara võõrandada?
    Võib tasu eest võõrandada (müüa) avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel).
  • RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM #1 RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAM #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor birkke Õppematerjali autor
    õiguse alused, põhiseaduslikud institutsioonid, haldusõigus, haldusakt

    Sarnased õppematerjalid

    Haldusõigus
    45
    docx

    Haldusõigus

    Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja

    Haldusõigus
    Haldusõigus
    84
    doc

    Haldusõigus

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ..............................

    Õigus
    TÜ Haldusõiguse konspekt
    72
    docx

    TÜ Haldusõiguse konspekt

    halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. Soodustav haldus- sooritushaldus- isikule antakse teatud soodustusi või tagatakse teatud sooritus. Nt toetust andmine, lubade andmine, samuti ametnike ametisse nimetamine. Õigusliku seotuse alusel sellest probleemist juba rääkisime. 1. 6. §6 Avaliku halduse seotus õigusega

    Haldusõigus
    Haldusõiguse konspekt
    118
    doc

    Haldusõiguse konspekt

    1.3 Avaliku halduse tunnused. 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, esemeks inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elavate inimeste asjadega. 2) Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, vaid nad on seotud konkreetse ajaga ning nad muutuvad koos ajaga. Võib tekkida diskussioon, et mis on konkreetsel ajahetkel avalikud huvid. Avalik huvi on haldusõiguse üks olulisemaid printsiipe. On üldiseks aluseks põhiõiguste piiramisel. Avalik huvi kui põhiõiguste piiramist õigustav tegur. Osa avalikest huvidest moodustab kitsamas tähenduses avalik kord. See on õiguskorraga kaitstavad subjektiivsed õigused ja õigushüved (nt avalik tervishoid – tervisekontroll, toiduainete ja ravimite kontroll, keskkonnakaitse, avalik rahu, heausksus ärisuhetes, avalik julgeolek jne). Avalikud

    Haldusõigus
    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused
    18
    docx

    Haldusõigus ja -menetlus konspekt- kordamisküsimused

    Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused:

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
    112
    pdf

    HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

    halduse, suunava halduse, maksuhalduse,varustava halduse (personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks). Liigitamine haldustegevuses rakendatavate meetmete alusel. Eristatakse võimuhaldust ja lihthaldust. Kui haldus kirjutab isikule ette teatud käsu, keelu või annab talle teatud õigusi, on tegemist võimuhaldusega. Kui nendega tegemist ei ole, on lihthaldus. Võimuhaldus peab olema alati allutatud avalik-õiguslikule regulatsioonile. Peab olema haldusõiguse norm, millal haldus võib käsu anda ja millal isikute keelata. Lihthaldust võib teostada haldusõigusnormi alusel või eraõigusliku normi alusel. 4 §6 Avaliku halduse seotus seadustega Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega. Haldusõiguses kehtib printsiip ­ teha võib üksnes seda, mis on lubatud (erinevalt eraõigusest, kus võib teha seda, mis ei ole keelatud).

    Haldusõigus
    HALDUSÕIGUS
    345
    pdf

    HALDUSÕIGUS

    Haldusõigus 29.01.2020 huvitav loeng Helen Kranich • Aine tutvustus • Kodutööd • Eksam • … Loeng, seminar, kollokvium Loengu algus – üliõpilased tutvustavad teemakohast kohtulahendit Loengu jätk – õppejõu jutt + teie head täiendused küsimuste esitamise ja oma mõtete jagamisega Loengu- ja lugemismaterjalid on moodles kättesaadavad Loengute teemad • Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng. EL haldusõigus • Haldusõiguse üld- ja eriosa. Haldusõiguse põhimõtted. • Haldusõiguse põhimõtted jätk. • Kaalutlusõigus. Määratlemata õigusmõisted. • Halduskorraldus: erinevad haldusekandjad, haldusorgan. • Halduse organisatsioonilised süsteemid. Haldusülesannete delegeerimine (halduskoostöö). • Haldustegevusvormid: haldusakt, määrus, haldusleping, toiming. • Haldusmenetlus I: menetlustähtajad, menetlusosalised, taotlus. Märgukiri, selgitustaotlus,

    Kategoriseerimata
    Haldusõigus
    80
    doc

    Haldusõigus

    Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam ­ 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam ­ 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3

    Haldusõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun