Äriplaan (12)

Audentese Ülikool - Majandus - Juhtimise alused

5 VÄGA HEA

Äriplaan
OÜ PHAT FARM
Eesti esindus
2004
SISUKORD

SISSEJUHATUS
OÜ Phat Farm Eesti esindus on edasimüümisega tegelev firma, mille kauba artikliks on enamjaolt noorte vabaaja rõivad- ja jalanõud ning nende juurde kuuluvad aksessuaarid .
Hetkel on firma asutamisel.
Ettevõte tegeleb konkreetsemalt rõivaste, jalanõude ja aksessuaaride sisse toomisega Ameerikast ning kaubamärgi esindamisega Eestis. Meie klientuur on lai, hetkel oleme arvestanud sihtgrupiks 10-34 aastased, keda Eestis on 489 756. Kuna ta on üha laienev turg , on üsna tõenäoline, et ostjaskond laieneb iga aastaga.
Meie eelised on teiste konkurentide ees eelkõige kaubamärgi tuntus üle maailma ja spetsialiseerumine just nimelt vabaaja teemaale.
Juba praegu hinnatakse Eesti noorte seas Phat Farmi kvaliteeti ja disaini. Eelneva töö on teinud eelkõige selle kaubamärgi asutaja , ühtlasi ka hip-hop muusika viljeleja, Russell Simmons.
Meie eesmärk on siseneda edukalt Eesti turule ning pakkuda kvaliteetseid kaupu noortele, kes hindavad originaalsust ja kvaliteeti. Samuti soovime saavutada vähemalt 40% turuosast.
Poliitiline ja sotsiaalne keskkond kujunevad meie firma jaoks soodsaks- majandus stabiliseerub ning rahvaarv meie sihtgrupi näol kasvab.
Turule kavatseme tulla läbi jaotuskanalite, milledeks valisime esialgu suuremad spordipoed. Hiljem on plaanis avada ka oma esinduspoed nii Tallinnas kui ka Tartus.
Finantsprognoosidest selgus, et projekt on tulutoov ning kasulik ka investorile, kes ka sellesse uskus ning investeeris asutusse 500 000 krooni.

ETTEVÕTTE ÜLDANMED

NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON

OÜ PHAT FARM EESTI
Kontaktisikud:
Aivo Olev aolev@ itcollege .ee
Erki Naumanis [email protected]
Ivo Lõhmus [email protected]
Erkki Lindepuu [email protected]

ÄRIIDEE JA MISSIOON

OÜ Phat Farm Eesti esindus tegeleb noorte rõivaste sisse toomisega Ameerikast ning edasimüümisega. Phat Farm on kaubamärk, mis on Ameerikas noorte seas väga populaaarne.
Rõivad on orienteeritud sportlikule, mugavust armastavale ning samas ka originaalsust ja stiili otsivale noorele , kes tegeleb kas extreme -spordiga, kuulab hip-hop muusikat või armastab lihtsalt kända moodsaid, mugavaid ja omapäraseid rõivaid.
Äriidee lähtub edust, mis on saavutatud Ameerikas nende toodete müümisel, kuna selle stiili kandjaid tuleb üha enam juurde.
OÜ Phat Farmi missioon on olla Ameerika firma ametlik esindus Eestis ning pakkuda üha kasvavale ja orienteeritud turule kvaliteetseid, stiilseid ja originaalseid rõivaid, jalanõusid ning aksessuaare.
Me paneme noored riidesse, nii nagu nemad tahavad!

EESMARGID

Firma kasumi prognoos on kasvatada kasumit iga aastaga 20 %. Puhas kasumi prognoos on seega esimesel aastal 20 000 krooni ja oodatav käive 15 000 krooni.
Aastaks 2006 oleme saavutanud juba sellel tasandil vähemalt 40% turuosast, kuna konkreetseid kaubamärke, mis oleks orienteeritud just nimelt sellistele noortele on vähe, või
nad pole nii spetsialiseerunud. Meil on võimalus haarata tulevikus turu liidri koht, mida me ka kindlasti teeme.
Meie konkurentsieelis on juba tuntuks saanud kvaliteetne kaubamärk, mis paneb kliendid meid juba alguses usaldama. Eelis on see , et oleme juba osaliselt tuntud ja hinnatud. Phat Farm Eesti pakub lisaks suurepärasele kvaliteedile vastavaid hindu, olles samas noortele taskukohane.
Esialgselt on Phat Farm edasimüüja Eestis, kuid vähemalt kahe aasta pärast avab ta ka oma esimesed esinduspoed Tallinnas ja Tartus.

SENISED EDUSAMMUD
Phat Farmi suured edusammud on hetkel veel Ameerikas, kuid teel juba ka Euroopa poole.
Firma esinduse asutamine on hetkel loomisel. Suur edusamm on juba tehtud aga kaubamärgi enda poolt, mis on tuntud juba praegugi Euroopas ja Eestis ka. Peamiselt on seda tehtud interneti teel, müües tooteid üle maailma.

MAKROKESKKONNA , TURU JA KONKURENTSI ANALÜÜS

MAKROKESKKONNA ANALÜÜS

MAJANDUSKESKKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS

Poliitiline ja majanduslik keskkond
Erinevate näitajate alusel on maailmamajandus üle saamas kaks ja pool aastat kestnud mõõnast. Siiski on arengud riigiti väga erinevad ning enamikes euroala riikides on elavnemine märgatavalt aeglasem . Majanduskasv oli 2003. aastal USA-s 3,1, euroalal 0,4 ja Jaapanis 2,7 protsenti. USA-s oodatakse intressitõusu sügisel, euroalal aga 2005. aasta alguses. USA dollari kurss euro suhtes püsib endiselt madalal.
Eesti majandust iseloomustas 2003. aastal maailmamajanduse olukorda arvestades kiire, ligi 4,8- protsendiline kasv ja rekordiliselt madal, 1,3-protsendiline inflatsioon .
2003. aastal oli ettevõtetele soodne - ettevõtete realiseerimise netokäive oli 331 miljardit krooni, mis on 2002. aastaga võrreldes 9% rohkem. IV kvartalis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 10%.
Investeeriti 14% hulgi-ja jaemüügiettevõtetesse.
Ka SKP tõusis. 2003. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 103,3 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal.
Kaupade impordi suhe SKP-ga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKP-s suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%. Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste eksport kasvas 5,7%, import aga kahanes 7,9%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 7,3%
2003. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 29,3 miljardit kroonija 2000. aasta püsivhindades 27,5 miljardit krooni ehk 5,7% suurem kui 2002. aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2003. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,4%.
Peamised ohud poliitilisest ja majanduslikust kaugkeskkonnast, mis võivad meid mõjutada, on võimalus mitte saada krediiti ja vähenev vaba raha hulk. Oluline on ka
inflatsioon ja keskmise palga näitajad. Valitsuse praegune suhtumine väikeettevõtlusse on küllaltki positiivne, seega on seadused siiski pigem ettevõtte-sõbralikud.
Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond
Sotsiaalse keskkonna mõjud avalduvad peamiselt rahvaarvu, selle vanuselise struktuuri ja nende tõekspidamise kaudu.
Allpool on toodud vanuste järgi rahvaarv 2002. aasta seisuga. Phat Farmi põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas. Meid mõjutab eeskätt see, kui palju inimesi on hetkel sihtgruppi kuuluvad ja kui palju on neid ka tulevikus. Selle tabeli põhjal võib järeldada, et pealekasv on suur 10-19 aastate näol.
AASTA KESKMINE RAHVASTIK ~ Sugu, Aasta ning Vanuserühm.
10-14 15-19 20-24 25-29 30-34
Mehed ja naised
2002 100098 106045 97446 93195 92972
KOKKU: 489 756
Meid mõjutab ka trendide kujunemine Eestis ja mujal maailmas. Paljuski oleneb see ka muusikamaailmast, kus üha rohkem kohtame just meile kuuluva sihtgrupi esindajaid ka staaride näol. Näiteks kuulub siia Russell Simmons, kes on selle kaubamärgi ka loonud, Puff Daddy ja veel paljud uuemad üritajad. Eestis võib lugeda eeskujuks nii A-rühma kui ka Chalice 'i, kes kuulutavad alles selle stiili algust siin. Nii et meie äri mõjutavad ka noorte tulevased ja hetkel olevad eeskujud .
Hetkeseisuga võib öelda, et 10-19 aastased on enamuses hip-hop, extreme-spordi ja räpp-stiili kasvandikud ja ka tulevased potentsiaalsed kliendid Phat Farmile. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond on üsnagi soodne, kui mitte lausa hiilgav selle äri ajamiseks siin, Euroopas, Eestimaal.

MAKROKESKKONNA ARENGUTENDENDENTSID
2004. aastal on oodata Eesti majanduskasvu kiirenemist 5,3%ni. 2005. aastal stabiliseerub kasv potentsiaalse kasvu ligilähedasel tasemel, ulatudes 5,8%ni ning püsib selle ümbruses kesk-pikas perioodis . Ulatuslikud struktuurimuutused, mis toimusid Eesti majanduses eelmise aastakümne jooksul, on praeguseks läbi ning Eesti majanduses on välja kujunemas kaasaegsele väikesele avatud majandusele iseloomulik paindlik struktuur.
Ka sisenõudlus, mis mõjutas 2003.aasta majandust, jääb suhteliselt aktiivseks. Lähiaastate majanduskasv peaks rohkem stabiliseeruma võrreldes varasemate aastatega.
Eksport kasvab umbes veel 7 % nii teenuste kui ka kaupade arvelt. On oodata ka peale rekordilist inflatsiooni, mis oli 1,3%, taas hinnakasvu kiirenemine 3,11%-ni.
Prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv kesk-pikal perioodil aeglustub. Selle põhjuseks on ettevõtete alanenud konkurentsivõime, mis sunnib palgakasvu aeglustama, ja tulumaksureform, mis suurendab töötajate reaalset sissetulekut.
2004. aastal kasvab tarbimine 6,2%. Lisaks jätkuvalt madalale intressimäärale ja soodsale olukorrale kinnisvaraturul mõjutavad tarbimist veidi ka maksureform ja valitsussektori suurenenud ülekanded. Alates 2005. aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille põhjuseks on suurenevad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressimäärade tõus. Pikemas perioodis jääb eratarbimise reaalkasv SKP kasvust mõnel määral aeglasemaks ning intressimäärade tõus annab tõuke säästude suurendamiseks. Eratarbimise osakaal SKPst on viimasel kahel aastal püsinud 56% juures, kuid pikas perspektiivis on oodata vähenemist ühe protsendipunkti võrra.
Rahandusministeeriumi prognoos Allikas: Eesti Statistikaamet , Eurostat.
Majanduskasv ja selle allikad 2002-2008
(protsenti)
2002
2003*
2004*
2005*
2006*
2007*
2008*
Majanduse põhinäitajad

SKP reaalkasv

SKP (mld krooni)

SKP deflaator

Tarbijahinnaindeks

Tööhõive (15-74 – aastased, tuhat)

Tööhõive kasv

Tööjõu tööviljakuse kasv 1)

Töötuse määl (ILO)

Keskmine palk (krooni)

Palga reaalkasv

Investeeringud koos varudega (%
SKPst)

Kodumaine sääst (% SKPst)

Jooksevkonto (%SKPst)
6,0
108,0
4,1
3,6
585,5
1,4
4,4
10,3
6144
7,0
31,4
19,2
-12,3
4,5
116,2
3,0
1,3
592,9
1,3
3,2
10.6
6702
8,3
33,4
18,1
-15,3
5,3
126,9
3,8
3,1
598,4
0,9
4,3
10,0
7260
5,1
33,3
20,2
-13,0
5,8
139,2
3,6
3,0
602,6
0,7
5,1
9,4
7726
3,8
33,4
22,0
-11,4
5,6
151,7
3,2
2,8
604,1
0,3
5,4
9,5
8291
3,9
33,9
23,1
-10,8
5,9
165,4
3,0
2,8
605,2
0,2
5,7
9,4
8914
4,6
34,2
24,6
-9,9
5,8
180,1
2,9
2,8
606,4
0,2
5,6
9,4
9715
6,0
34,7
26,0
-8,7
Kasvuallikad

Eratarbimiskulutused

Valitsussektori lõpptarbimiskulutused

Kapitali kogumahutus põhivarasse

Varude muutus (%SKPst)

Kaupade ja teenuste eksport

Kaupade ja teenuste import
9,1
5,0
16,1
2,9
0,6
5,4
6,1
6,1
13,5
3,0
3,8
9,7
6,2
6,5
6,7
2,5
7,4
7,2
6,0
3,9
9,1
1,9
8,5
7,9
6,3
3,6
7,8
1,6
9,9
8,9
5,4
3,3
7,7
1,4
9,3
8,7
5,3
3,1
7,7
1,3
9,3
8,5
Panus SKP kasvu 2)

Sisemajanduse nõudlus (ilma varudeta)

Varude muutus

Kaupade ja teenuste bilanss
9,7
0,7
-4,5
10,3
0,1
-5,9
6,5
-0,3
-0,9
6,9
-0,5
-0,6
7,1
-0,2
-1,2
6,8
-0,1
-0,8
6,4
0,0
-0,5
Lisandväärtuse kasv

Põllumajandus

Tööstus

Ehitus

Teenused
1,4
8,6
13,9
4,6
4,3
8,7
6,2
3,3
1,4
8,5
7,4
4,2
1,8
8,9
6,6
4,7
2,6
7,5
6,8
4,9
2,8
7,9
6,4
5,3
2,9
7,1
6,7
5,4
Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Pank. *Rahandusministeeriumi prognoos
1) Reaalne SKP kasv 1 hõivatu kohta.
2) Panus SKP kasvu näitab kui suure osa moodustab majanduskasvust konkreetne valdkond.
Arvutatakse korrutades valdkonna
kasv tema osakaaluga SKPs . Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu
(väikese erinevuse
põhjuseks on statistiline viga - osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära
jagada).
Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 2001-2005
2001
2002
2003*
2004*
2005*
SKP, mlrd. krooni
97,9
108,0
116,0
127,7
140,6
SKP reaalkasv, %
6,5%
6,0%
4,4%
5,2%
5,8%
Inflatsioon, %
5,8%
3,6%
1,3%**
4,0%
3,4%
Jooksevkonto, % SKP-st
-6,1%
-12,3%
-13,7%**
-11,1%
-9,2%
Eelarve tasakaal, % SKP-st
0,4%
1,2%
2,6%**
0,0%
0,0%
Eratarbimise reaalkasv, %
5,2%
9,4%
6,7%
5,3%
5,5%
Valitsussektori tarbimise reaalkasv, %
0,9%
5,0%
3,5%
3,5%
3,3%
Investeeringute reaalkasv, %
12,2%
16,1%
11,1%
6,6%
5,6%
Ekspordi reaalkasv, %
0,2%
5,5%
4,2%
8,7%
9,2%
Impordi reaalkasv, %
2,1%
10,2%
7,9%
6,9%
7,2%
Hõivatud, tuh.
575,9
582,3
593,2**
594,0
597,0
Lisandväärtus töötaja kohta, kasv, %
5,4%
4,7%
3,5%
4,2%
5,3%
Rahapakkumise reaalkasv, %
16,9%
11,6%
10,2%**
12,7%
11,4%
Krediidi reaalkasv, %
8,9%
19,4%
27,7%**
15,6%
12,1%
* Prognoos, november 2003.
** Tegelik näitaja
Hõive näitaja kehtib vanusegrupi kuni 69-aastased kohta; kõik näitajad on aasta keskmised, v.a.
rahapakkumise ja krediidi reaalkasvud, mis iseloomustavad aasta lõpu seisu.

TURU ISELOOMUSTUS
Ameerika turul on Phat Farmi klientuur väga lai: alates paari aastasest lapsest kuni keskeani välja. Phat Farmi kaubamärki ostavad kõik, ta on väga populaarne , tootes ja müües alates bokseritest kuni kelladeni. Ameerika turust hõlmab ta umbes 20-30 %, mis on päris suur osa, kuna seal on konkurents palju suurem.
Hetkel tegutseb Eestis 25-30 maaletoojat ning jae-ja hulgimüüjat kokku. Enamus, umbes 80% on spetsialiseerunud just nimelt ainult sportimiseks vajalikele tarvetele ja rõivastusele. Kuid nüüd on hoogustumas ka nende kõrval rohkem vabaaja rõivaste ja jalanõude müük. Viimase protsent kasvab jõudsalt.
Selle turu kliendiks on üldiselt noor, sportlik ja keskmiselt rikas või rikkam enamjaolt Eestis elav inimene. Klient hindab kaubamärki ja kvaliteeti väga kõrgelt, mistõttu on ta nõus maksma rohkem. Phat Farmi Eesti põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas.
Turg on koondunud suurematesse linnadesse, eeskätt Tallinnasse, mõningal määral ka Tartusse . Kuid kauplusi leidub ka Viljandis , Rakveres, Võrus, Paides , Narvas ja veel mõnes väiksemas kohas.

TOODE

Phat Farm pakub rõivaid, jalanõusid, aksessuaare nii naistele, meestele kui ka lastele. Kavatseme siia hakata esialgu importima Phat Farmi hitte, ehk tooteid, mida on kõige rohkem müüdud Ameerikas ja internetis.
Tooted jagunevad järgmiselt:

Meeste rõivad- ja jalanõud:
Sportrõivad Teksad
Sviitrid Püksid
Jalanõud Aksessuaarid
Pealisrõivad Mütsid
T-särgid Triiksärgid
Toote näidis: Phat Farm "Classic" jalanõud, hind 890.-

Naiste rõivad-ja jalanõud:
Sportrõivad
Teksad
Sviitrid
Püksid
Jalanõud
Aksessuaarid
Pealisrõivad
Mütsid
T-särgid
Triiksärgid
Toote näidis: Baby Phat Moto Teksajakk, hind 1250.-

Noorte rõivad- ja jalanõud jagunevad omakorda 8-15. aastased poisid, lapsed (4-7. aastased), väikelapsed (2-4.aastased) ja imikud (6-24. kuused):
Sportrõivad
Teksad
Sviitrid
Püksid
Jalanõud
Aksessuaarid
Pealisrõivad
Mütsid
T-särgid
Triiksärgid
Toote näidis: 8-15. aastased poisid - Puffy Letter Tee, hind 250.- (100% puuvill )
Hetkel kõige enimmüüdud tooted on päikseprillid, millele on graveeritud külgedele Phat Farm ning millel on kõrge UV kaitse, maksavad 980.-
Phat Farmi kaubamärk on oma toodetelt väga lai, seetõttu hakkame esialgu importima kõige rohkem rõivaid, aksessuaare ja jalanõusid. Arvestades kliendi soovi ja turu vajadusi toome Eestisse hiljem ka muud kaupa.

KLIENDID

OÜ Phat Farm Eesti esinduse klientuur on lai, nii nagu sihtgruppki. Nendeks on peamiselt noored, sportlikud ja aktiivsed inimesed, kes hindavad kõrget kvaliteeti ja populaarset kaubamärki.
Kliendiks on peamiselt vanuses 10-34. aastane noormees või neiu , kuigi Phat Farm toodab ka noorematele kui 10 aastat, oleme meie esialgu võtnud plaani tuua siia just nimelt selles vanuses olevatele klientidele. Hilisemas perspektiivis tuleb tuua Eesti turule kõigile mõeldud Phat Farmi kaupa alates 6. kuust, lõpetades ükskõik kui vana inimesega, kellele meeldib lihtsalt mugavus ja originaalsus .
Kuna enamus noortest ostavad rõivaid ja jalanõusid vanemate raha eest, peame end võimalikult meeldivaks ja usaldusväärseks tegema ka lapsevanemale.

KONKURENDID

Selles valdkonnas on Eestis umbes 25-30 maaletoojat ja edasimüüjat. Paljud neist on spetsialiseerunud sporditarvetele ja selleks vaja minevate rõivastele, jalanõudele. Kuid üha enam hakkab tekkima ka niinimetatud vabaaja kaupu, mis on kujunenud just sporditarvete kõrvale kui oluline müügiartikkel.
Meie konkurendid kaubamärkide näol on eelkõige firmad, mis toodavad samale sihtgrupile ning enam-vähem ligilähedases hinnaklassis. Eestis on olemas meie konkurent-kaubamärkidest juba Osiris , Oakley, Bad Boys , Converse, Adio, Emerica ja veel paljud teised. Kuid ühelgi neist pole veel saavutatud oluline osa turust. Eelmainitud kaubamärke leiame nii spordipoodidest kui ka tavalistest rõiva kauplustest.
Konkreetselt sellele sihtgrupile on orienteerinud Ski and Surfhouse, millel on Eestis kaks poodi: Tallinnas ja Tartus. Kuid olulised on ka suured spordipoe ketid, nagu Rademar (11 poodi), Sportland (15 poodi), West Sport (6 poodi) ja veel mõned väiksemad, nagu A ja T Sport, Pop Sport, Jeans and Sport, ExitSport.
Meie konkurendieelis on väga tuntud kaubamärk, selle populaarsus, tuntus ja usaldusväärsus. Samuti on Phat Farmil väga hea hinna ja kvaliteedi suhe, olles samas ka moodne, stiilne ja originaalne.

TURULE TULEKU STRATEEGIA
Turustuskanalid
Oleme võtnud eesmärgiks müüa oma kaupa esialgu suuremates spordipoodides, mistõttu on oluline, kus nad asuvad ja kui palju on seal kliente. Kindlasti on tähtsal kohal meie jaoks nii Rademar kui ka Sportland, kuna nende kaudu on suurepäraselt võimalik tutvustada ja "püüda" lojaalseid kliente. Hilisemas perspektiivis soovime laiendada turustuskanalite arvu ning avad ka oma esinduspoed.
Firmas on vajalikud ka müügimehed, esialgu 1, hiljem võiks neid aga 2-3 olla.
Marketing
Reklaam saab olema meie jaoks väga olulisel kohal. Läbi televisiooni anname märku uue populaarse kaubamärgi saabumisest Eestisse ning ka uute kollektsioonide saabumise. Üheks oluliseks reklaamiks saab olema sponsoreerimine üritustel, mis on suunatud meie sihtgrupile. Nii jõuab reklaam just nimelt õigete inimesteni, kes on meie potentsiaalsed kliendid.
Meedia
Reklaami kulu
Helistamisi
Kulu helistamise kohta
Oste
Kulu ostu kohta
Ajakiri
1000
60
16,6
25
40
Televisioon
5000
150
33,3
31
161,2
Raadio
2000
10
200
24
83,3
Üritus
3000
30
100
33
90,9
Kokku
11000
120
9,1
113
97,3
Hinnakujundusstrateegia
Toodete hinnad määrab toodangu maksumus, käibemaks, transpordi kulud ja vedu, palgad , üür ja muud maksed. Tõstame või alandame toote hinda vastavalt poliitilistest ja majanduslikest faktoritest.

JUHTIMINE JA PERSONAL

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

OÜ Phat Farm Eesti esinduse organisatsiooni struktuur on järgmine:
Direktor - asutuse esindaja ja kooshoidja
Marketingi juht - reklaami ja meediaga tegelev isik, tema alla kuulub ka
müügi- ja reklaamiosakond
Finants - ja personalijuht- raamatupidamise ja personaliga tegelev isik, tema
alla kuulub raamatupidamis-ja personaliosakond
Logistika osakond - nemad tegelevad kauba transpordi probleemidega

TÖÖTAJATE ARV NING PERSONAALHÕIVE PLAAN

OÜ Phat Farm Eesti esinduse töötajate arvuks planeerime lähiaastatega, ilma esinduskauplusteta 9 inimest. Kui oleme sisenenud edukalt turule, plaanime laiendada nii kaupade levikut kui ka esinduspoodide avamist, mis suurendab ka töötajate arvu kuni 30 inimeseni, olenevalt firma käibest.
Töötajaid kavatseme tööle võtta CV-Online või CV-Keskuse kaudu. Igale töötajale on määratud vähemalt 2 täiendkoolitust aastas, mille maksab kinni firma. Koolitusfirma suhtes, kellelt kursusi tellida, pole me veel teinud otsust.
Personali jagunemine:
Juhtkond : 1 direktor, 1 marketingi juht, 1 finants-ja personalijuht,
Kontoritöötajad: 1 raamatupidaja , 2 müügimeest, 2 sekretäri, 1 logistik.

FINANTSPROGNOOSID

KAPITALI VAJADUS

OÜ Phat Farm osakapital on 40 000 krooni. 1 investor, kes investeerib 500 000 krooni. Kokku 540 000
Ühekordsed kulud:
Firma registreerimiskulu (kasutades IFA teenust 900.-)
Firma stiili kujundamisega seotud kulud 500.-
Kontoritarbed 2000.-
Kontoriseadmed 50 000.-
Reklaamikampaania 10 000.-
Kaubavarud 20 000.-
Kokku 83 000.-
Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest:
Kontoriruumi rent sissekolimisest kuni käibe tekkimiseni 12 000
Telefoni, elektri jm. kulud kuni käibe tekkimiseni 2 000
Lisaraha ootamatuteks kuludeks 25 000
Palgarahad ja sotsiaalmaks kokku 52 000
Kokku 79 000

KASUMI PROGNOOS
1. kuu
2. kuu
3. kuu
Netokäive
20 000
50 000
75 000
Otsekulud
Kaubad
1000
1500
3000
Otsesed palga kulud
10 000
20 000
25 000
Maksud palgakuludelt
3300
6600
8250
Otsekulud kokku
14 300
28100
36 250
Müügikate
5700
21900
38 750
% netokäibest
28,5%
28,5%
28,5%
Püsikulud
Juhtimiskulud
Juhtkonna palgakulu
4000
6000
8000
Maksud palkadelt
1320
1980
2640
Sidekulud
500
600
700
Kontorikulud
700
300
300
Auto käsutamise kulud
500
500
500
Juhtimiskulud kokku
7020
9380
12 140
Müügikulud
Müügiinimeste palgakulud
4000
5000
6000
Maksud palgakuludelt
1320
1650
1980
Transpordikulud
500
500
500
Reklaamikulud
2500
2500
1500
Müügikulud kokku
8320
9650
9980
Halduskulud
Kontori rent
2000
2000
2000
Elektri, soojuse jms. kulud
250
250
300
Kulum
150
150
175
Halduskulud kokku
2400
2400
2475
Püsikulud kokku
17 740
21430
24 595
Kasum enne intresse ja makse
2260
28 570
50 405
Intressikulu
0
0
0
Kasum enne makse
2260
28 570
50 405
Tulumaks (26%)
587,6
7428,2
16 633,65
Puhaskasum
1672,4
21 141,8
33 771,35

BILANSSIDE PROGNOOS
Bilanss hetkeseisuga
Aktiva
Passiva
Käibevara
Kohustused
Raha
540 000
Kreditoorne võlgnevus
0
Debitoorne võlgnevus
0
Viitvõlad
0
Varud
0
Lühiajalised laenud
0
Käibevara kokku
540 000
Pikaajalised kohustused
0
Kohustused kokku
0
Põhivara
0
Omakapital
Põhivara soetamismaksumus
0
Aktsia - või osakapital
540 000
Akumuleerunud kulum
0
Akumuleerunud kasum
0
Põhivara kokku
0
Omakapital kokku
540 000
Aktiva kokku
540 00
Passiva kokku
540 000

RISKIANALÜÜS

SWOT ANALÜÜS

TUGEVUSED
NÕRKUSED
HEAD TÖÖTAJAD LOJAALSED KLIENDID KAUBAMÄRGI TUNTUS LÄBIMÕELDUD STRATEEGIA ÕIGE AJASTUS
SISENEMISBARJÄÄR LÜHIKE TEGUTSEMISAEG SUURTE KOGEMUSTE PUUDUMINE
VÕIMALUSED
OHUD
KREDIIDI VÕIMALUS ELATUSTASEME TÕUS VABARAHA HULGA TÕUS
KONKURENTS INTRESSIMÄÄRADE TÕUS HINDADE TÕUS INFLATSIOON MAJANDUSLANGUS
Sisemised nõrkused:

Sisenemisbarjäär - meie kaubamärgi toomine turule võib olla keerukas, kuna võib
esineda mõningal määral sisenemisbarjäär jaotuskanalitele.
Lühike tegutsemisaeg - sageli võib firma algstaadiumis olemine takistada laenude
saamist või investorite usaldusteket, kuna firmal pole veel ette näidata hiigelkasumeid
või puudub teatav kogemus.

Välised ohud:
• Tihe konkurents - viimasel ajal on tunduvalt tõusnud vabaaja rõivaste- ja jalanõude tootmine ning müümine.

Intressimäärade tõus- kui laenuintressid tõusevad, on ka laenu võtnud firmale see
kulukas .

Hindade tõus, inflatsioon - üleüldine hinnatõus ja inflatsioon mõjutavad ka meie
kaupade hindu.

Majanduslangus - majanduslangus on olnud alati üleüldine välisest keskkonnast
mõjutatud risk. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS

Projekti tundlikkust kontrolliti järgmiste riskitegurite suhtes:

Hindade alanemine konkurentide tõttu
Käibe vähenemine majanduslanguse tõttu
Otsekulude suurenemine (müügikatte vähenemine) ettenägematute muutuste tõttu.

Kuu
Optimistlik 30%
Realistlik 50%
Pessimistlik 20%
1
2174,12
2508,6
2006,88
2
27 484,34
31 712,7
25 370,16
3
43902,65
50 657,025
40 525,62
Projekt on tundlik, kuid mitte sedavõrd, et ei tasuks end ära. Kõikumine pole väga suur.

.RTF Laadi alla originaalfail 25 lk · .rtf · 1591 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1591 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kykloop Õppematerjali autor

äriplaan

Sarnased õppematerjalid

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia

doc

Kodutöö majandusteaduste alustes

Kodutöö majandusteaduste alustes 1) Sisemajanduse koguprodukt a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 17539 95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimis

Majandus

docx

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte.........................................................................................................................9 Viidatud allikad...

Majandusteadus

doc

Prantsusmaa

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem....................................................................................16 9. Põllu

Geograafia

docx

Rootsi majandus

1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

odt

Eesti majanduse areng 1990-2011

Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006...........................................

Majandus

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika

doc

Rootsi majandus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD............................

Rahvusvaheline majandus

Rohkem sarnaseid