Kodutöö majandusteaduste alustes (3)

Kodutöö majandusteaduste alustes
1) Sisemajanduse koguprodukt
a. Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades, miljonit krooni :
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
95491
108218,3
121372,2
136010,2
149923,1
175392
207061,4
Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni :
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
95491
102808,8
111050,1
119089,4
128921,6
142013,2
157901,2
b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga . Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus .
c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta puurimine ja müümine kasvatab küll selle riigi SKP-d, kuid ei tähenda tingimata seda, et kõik riigi elanikud sellest osa saavad. SKP arvestus ei mõõda indiviidi olukorda, vaid mõõdab riigi üldiseid näitajaid.
d. SKP deflaator aastal 2003: (132904 / 118912) * 100 = 111,77%
Saadud tulemus näitab, võttes baasaastaks 2000, kus NSKP ja RSKP suhe on 100%, et ajavahemikus 2000-2003 on hindade tõusuks 11,77%.
e. NSKP ja RSKP kasvumäär aastal 2003-2004:
NSKP RSKP N-kasvumäär R-kasvumäär
2000 95491 95491 0 0
2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8
Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud ajavahemikus 12727,3 miljonit krooni. Reaalne ehk tegelik SKP tõusis 7317,8 miljonit krooni. Reaalne SKP näitab meile tegelikku kogutoodangu kasvu võrreldes aastaga 2000.
2)Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 1992 kuni 2006
Tarbijahinnaindeksi muutus Eestis võrreldes eelmise aastaga:
Kokku
1992
1076,0
1993
89,8
1994
47,7
1995
29,0
1996
23,1
1997
11,2
1998
8,2
1999
3,3
2000
4,0
2001
5,8
2002
3,6
2003
1,3
2004
3,0
2005
4,1
2006
4,4
b. Inflatsiooni üheks klassikaliseks põhjuseks on üleliigne rahahulk ehk rahapakkumise
mittevastavus selle nõudlusele. Enne rahareformi oli liigne rahahulk põhjustatud rublade liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus novembrist 1991 kuni märtsini 1992 oli suures osas tingitud imporditud toorme ja energia hindade järsust tõusust.
c. Inflatsioonitempo on aeglustunud kuna Eestis on tehtud vajalikud struktuursed reformid . Seadusandlus on paigas ning igati toimiv. Samuti on riigi majanduslik olukord väga hea.
3) Naabri seisukoht, et reisimine Tongosse on täna märksa odavam kui see oli viis aastat tagasi on vale. Kui viis aastat tagasi sai ühe krooni eest 1000 tongat ja praegu saab ühe krooni eest 1500 tongad, siis see ei tähenda tingimata seda, et reisimine Tongos nüüd odavam on. Arvestama peab ka vahepealset hinnatõusu: meil tõusid hinnad 25 protsent, Tongos aga tõusid hinnad 100 protsenti. Näiteks, kui viis aastat tagasi maksis coca - cola Tongos 10 000 tongot ehk meie rahas 10 krooni, siis nüüd on coca-cola hind 17 500 tongot, mis teeb meie rahas 17 krooni ja 50 senti. Arvestades, et nüüd saame 1 krooni eest 1500 tongot ning 10 krooni eest 15 000 tongot ja coca-cola hind on 17 500 tongot, on meie jaoks on hind tõusnud 2500 tongot ehk 2 krooni ja 50 senti.
4) Seoses järsu rahvaarvu langusega jäi tööd tegevaid inimesi väga väheks. Sellest tulenevalt hakati lihttöölistele märkimisväärselt suuremaid palkasid maksma, kuna tööd oli vaja ära teha ning tööle mindi sinna, kus rohkem palka maksti.