Prantsusmaa (9)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

5 HEA

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Katrina Rappu
PRANTSUSMAA
referaat
Tartu 2006
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3

Administratiivne jaotus………………………………………………………………...5

Elanikkond……………………………………………………………………………..6

Elatustase………………………………………………………………………………8

Valitsemisvorm (riigikorraldus)………………………………………………………11

Majandus…………………………………………………………………………...…13

Loodusvarad …………………………………………………………………………..15

Maksusüsteem………………………………………………………………...………16

Põllumajandus…………………………………………………………………...……19

Metsamajandus ja metsatööstus…………………………………………………...….21

Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….……23
Sissejuhatus
Riigikord - vabariik
Riigikeel - prantsuse keel
Pealinn - Pariis
President - Jacques Chirac
Peaminister - Dominique de Villepin
Pindala - 547 030 km²
Rahvaarv - 62,1 mln
Rahvastiku tihedus - 110 in/km²
Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn - marseljees
Üladomeen - .fr
Maakood - 33
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO -sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant.
Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on:

22 regiooni

101 departemangu

348 alamdepartemangu

3991 kantonit

36 664 kommuuni

3 ülemereterritooriumi

Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane).
Prantsusmaa lipp
NATO lipp
Administratiivne jaotus
Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia , Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 329 ringkonda, 3876 kantonit ja 36 565 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2 142 800 elanikku. Suuremad linnad – Lille, Lyon, Marseille.
Elanikkond
Prantsusmaal elab 2005. aastal 60,6 mln inimest. 1999.a. rahvaloenduse andmetel moodustasid välismaalased 7,4% rahvastikust. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad on alžeerlased, portugallased ja marokolased (kõik üle 1% elanikkonnast). Keskmine asustustihedus on 108 in/km². Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%.
Ealine jaotus:

(19,8%) alla 15 a
(21,7%) 15-29 a
(22,4%) 30-44 a
(16,4%) 45-59 a
(13,6%) 60-74 a
(6,1%) 75+ a

Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a. on 38 aastat. Mehed moodustavad rahvastikust 48,6%, naised 51,4%. Prantslased on kaasaegse rahvastiku tüüpi.Rahvastiku usundiline jaotus – roomakatoliiklasi 83%-88%; moslemeid hinnanguliselt 5%-10%; protestante 2%, juudiusulisi 1%.
SKT inimese kohta, USD
Sündimus (‰)
Suremus (‰)
Imiku-suremus (‰)
Keskmine eluiga sünnihetkest
M/N
Täis-kasvanute haridustase (%)
Põllu-majanduses hõivatud (%)
Kuulub rühma
24 400
12,1
9,09
4,46
75/83
99
4
inforiik
Elatustase
Hinnatasemelt oli Pariis 2004. aastal maailma 13. linn. 2004. aastal oli Prantsusmaal keskmine bruto aastapalk 25 000 €, kõrgharidusega inimestel 35 500 €. Riigisektoris on palk üldiselt kõrgem kui erasektoris, meeste palk on kõrgem kui naistel. Minimaalne tunnitasu on alates 01.07.2005.a. 8 € ning minimaalseks kuutasuks 35 tundi nädalas töötavale inimesele on 1214 ,22 €.
Garanteeritud minimaalne sissetulek on alates 01.01.2004 üksikule inimesele 417,88 € kuus. Seda makstakse kõigile kodanikele ja alalise elamisloaga välismaalastele alates 25 eluaastast, kellel muid sissetulekuid ei ole. RMI määratakse algselt kolmeks kuuks, vajadusel pikendatakse RMI maksmist 3 kuu kuni aasta võrra. 2004. aastal kasvas RMI-d saavate inimeste arv 9% ning nende arv ületas 1 miljoni piiri.
Sotsiaalkindlustuse maksimaalmääraks 2005. aastal oli 2516 eurot kuus.
Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiva korra alusel saab erasektoris täispensionile jääda töötaja, kellel on 40 aastat tööstaaži. Riigiteenistuja täispensioni saamiseks vajalik tööstaaž peab olema praegu kehtiva korra kohaselt 37,5 aastat. Pensionile siirdumise ametlik vanusemäär on 60 a, ehkki OECD andmetel on Prantsusmaal keskmine pensionile siirdumise vanus 58,7 aastat. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, moodustades 50% palgast, riigisektoris aga kõrgemad –ulatudes 75%-ni palgast.
Keskmiselt kulutas prantslane oma palgast
1993
2004
Eluase
20,3 %
23,9 %
Toit (sh. alkohol ja tubakas )
18,9 %
18,2 %
Side ja transport
16,3 %
17,6 %
Vaba aja veetmine
7,6 %
9,2 %
Tervis
10,0 %
3,7 %
Rõivad
7,8 %
4,8 %
Palganäiteid Pariisist:
Keskmiselt teenib pariislane 19 eurot tunnis ehk 2981 eurot kuus.

1000-2000 eurot kuus: preester, bussijuht, kiosköör, müüja, prügivedaja
2000-3000 eurot kuus: õpetaja, kinnisvaramaakler , arhitekt, taksojuht, pressisesindaja, haiglaõde, politseileitnant
3000-4000 eurot kuus: arvutiinsener, lasteaiajuhataja, proviisor , konsultant
4000-5000 eurot kuus: advokaat , finantsanalüütik, väikettevõtte juhataja
enam kui 5000 eurot kuus: arst, administratiiv- ja finantsdirektor, kõrgema astme pangatöötaja

Tööhõive
Tööpuudus Prantsusmaal tõusis 2004. aastal üle 10% ning on jäänud kahekohaliseks vaatamata valitsuse püüetele tööhõivet tõsta. Eriti murettekitav on keskmisest tunduvalt kõrgem tööpuuduse tase alla 25-aastate noorte hulgas. Ehkki 50% tudengitest leiab töö enne kooli lõpetamist on 9% ülikoolilõpetanuist tööta veel 3 aastat peale ülikooli lõpetamist.
Töönädala ametlikuks pikkuseks on Prantsusmaal 35 tundi, vastavalt 2005. aastal vastu võetud seadusemuudatusele on tööandja ja töövõtja kokkuleppel võimalik töönädala pikendamine.
Tööturg
Töösuhteid Prantsusmaal reguleerivad põhiliselt tööseadus ( Code du travail), mis sätestab minimaalsed töötingimused (sh töönädala pikkuse, puhkuste pikkuse, ületöö eest tasustamise põhimõtted jne) ning tööstusharupõhised kollektiivlepingud. Ettevõte võib sõlmida oma töötajatega eraldi kollektiivlepingu, mille tingimused ei tohi olla halvemad kui tööseadusandluses ette nähtud, kuid võivad olla madalamad tööstusharupõhises kollektiivlepingus ette nähtust, välja arvatud juhul, kui tööstusharupõhine leping selle keelab. Töötajatega sõlmitud lepingu tingimused ei tohi olla halvemad tööstusharupõhises lepingus sätestatust miinimumpalka, kollektiivseid lisasotsiaalgarantiisid ning erialalise väljaõppe fonde puudutava osas.
Ametühingutesse kuulumise tase Prantsusmaal on madal, vaid ~ 8%, kuid tänu seaduses ette nähtud töötajate esindamise süsteemile on sotsiaalne dialoog tugev ning ühtegi seadusemuudatust ei võeta vastu sotsiaalsete partneritega konsulteerimata. Streikimine, nii tööandja kui valitsuse vastu, on levinud ametühingute nõudmiste läbi surumise viis.
Tähtsamad tööstusharud

autotööstus

elektroonikatööstus
masinatööstus
metallurgia
keemiatööstus
plastmassitööstus
farmaatsiatööstus

Valitsemisvorm (riigikorraldus)
Prantsusmaa on parlamentaarse -presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Praegune Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestab presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 7. maist 1995.a. on presidendiks Jacques Chirac. President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi (2001.a. vastuvõetud seadusemuudatus) 5 aastaks.
Viimased presidendivalimised toimusid 2002.a. mais, mille tulemusel sai Jacques Chirac uuesti presidendiks.
President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu . President on ka kaitsevägede ülemjuhataja.
Parteid
Prantsusmaa suuremad parteid:

Kommunistlik Partei (Parti Communiste)
Rohelised (Les Verts)
Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens)
Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste)
Ühendus Demokraatia Eest (Union pour la Démocratie Française)
Rahvaliikumise Liit (Union pour le Mouvement Populaire)
Rahvusrinne ( Front National)

Neist olulisemad on Rahvaliikumise Liit (UMP), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF), Sotsialistlik Partei (PS). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näiteks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National – FR) võib pidada toetajaskonna poolest arvestatavaks parempoolseks parteiks Prantsusmaal.
Seadusandlik võim
Prantsuse parlament koosneb kahest kojast – Rahvuskogust (Assemblée Nationale) ja Senatist. Rahvuskogu – 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355). Sotsialistidele kuulub 140, UDF-ile 29.
Senat – 331 senaatorit (aastaks 2010 tõuseb senaatorite arv 346-le) valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/2 koosseisust. Senatis kuulub UMP-le samuti enamus kohtadest (156). Järgnevad sotsialistid (97). Ülejäänud kohad jagunevad tsentristide, kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse vahel. 5 senaatorit ei kuulu ühessegi parteilisse rühmitusse.
Täidesaatev võim
Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 32 liiget ja see on parempoolsete parteide UMP ja UDF koalitsioon, UDF-i esindab küll vaid üks minister. Valitsusjuht on Dominique de Villepin (UMP).
Majandus
Prantsusmaa on kõigi tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige. Pariisis asuvad OECD ja UNESCO peakorterid, Strasbourgis aga Euroopa Nõukogu. Tuntuimad rahvusvahelised ettevõtted on Citroen , Peugeot ja Renault , mis on kõik autotööstuse esindajad.
Põhilised makromajandusnäitajad
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
20051
SKP (kasv %)
3,4
2,9
3,1
2,1
1,2
0,8
2,3
1,2
Tarbimise kasv (%)
3,6
2,3
2,7
2,6
1,2
1,4
2,0
3,2
Ettevõtete investeeringud (kasv %)
6,1
6,5
5,2
1,9
-2,9
0,1
2,8
6,9
Inflatsioon (%)
0,7
0,8
1,2
1,4
2,3
2,2
1,8
Töötus, %
11,8
11,1
10,3
8,8
8,7
9,4
10,0
9,9
Lühiajalised intressid
3,6
2,9
3,3
4,2
3,3
2,3
1,7
Eelarve puudujääk (% SKPst)
-2,7
-1,6
-1,3
-1,4
-3,1
-4,1
-3,7
Avaliku sektori võlg (% SKPst)
59,5
56,5
57,3
56,8
59,1
63,7
65,5
Eksport2 (kasv %)
8,3
4,3
12,6
1,6
1,9
-2,5
3,1
Import3 (kasv %)
11,6
6,2
14,6
1,3
2,9
-0,1
6,9
Väliskaubandusbilanss (mld €)
14,3
9,5
-4,2
0,5
5,2
1,0
-8,6
-11,2
[1] Viimased andmed
Prantsusmaa on SKP poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit , Saksamaad ja Suurbritanniat, EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de- France `i (Pariisi ümbrus) piirkonda, kus toodetakse pea 30% rahvuslikust rikkusest, kuigi seal elab ainult 18,8% riigi elanikkonnast.
Majanduse tugevad küljed:

Lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime;
Suhteliselt madal inflatsioon soodustab prantsuse kaupade konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul; aitab kaasa elanikkonna ostuvõimele;
Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk;

Majanduse nõrgad küljed:

Vaatamata valitsuse pingutustele uute töökohtade loomiseks on Prantsusmaal jätkuvalt Euroopa keskmisest suurem töötus;
Prantsusmaa eksport on liigselt orienteeritud traditsioonilistele turgudele, samuti on mureks suurenev tööstuse riigist välja kolimine .
Avaliku sektori administratiivne juhtimine on väga kohmakas ja bürokraatlik; maksusüsteem liiga keeruline, mis lõpptulemusena pärsib aktiivset majandustegevust.

Eesti - Prantsusmaa majanduslepingud

Maanteetranspordileping.
Vastastikuse mõistmise, sõpruse ja koostööleping.
Investeeringute vastastikuse kaitse leping.
Topeltmaksustamise vältimise leping.

Eesti-Prantsuse kaubavahetus aastatel 1997-2003 (miljonites kroonides ):
Aasta
Eksport
Import
1997
286
1385
1998
413
1678
1999
518
1273
2000
728
1534
2001
628
1837
2002
774
2095
2003
1078,5
2541,1
Otseinvesteeringud
Välisinvesteerijana on Prantsusmaa huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt tagasihoidlik , arvestades tema suurt majanduslikku potentsiaali. Seisuga 31.03.2005 moodustasid Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse 627 miljonit EEK-i ehk 0,4% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, millega Prantsusmaa oli 18. investor . Arvestada tuleb ka sellega, et paljud Prantsuse investeeringud on Eestisse tulnud Põhjamaade kaudu.
Eesti Panga andmetel on ka Eesti teinud Prantsusmaale otseseid välisinvesteeringuid 6,3 miljoni krooni väärtuses.
Loodusvarad
Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti, tsinki, uraani, antimoni, arseeni , kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt.
Prantsusmaal on 59 tuumareaktorit, millega tegeleb firma Electricite de France. Viimase aastakümne jooksul on Prantsusmaa eksportinud 60-70 miljardit kWh igal aastal. 75 % energiast tuleb tuumareaktoritest. See tuleneb pikaajalisest poliitikast , mis toetub energia ohutule tootmisele. Prantsusmaa on suurim elektri eksportija ning teenib sellega 3 miljardid € aastas. Hüdroelektrijaamu on seal vähe ning need asuvad lõunas ja kagus. Energia tarbimine ühe inimese kohta on 5000 kWh – osalt tänu sellele, et Prantsusmaal on väga kõrge elatustase.
Kalandus
Prantsusmaa rannikul asub üks tähtsaimatest püügipiirkondadest, kust püütakse näiteks sardiine, anšooviseid ja makrelle aga ka turska. Ookeanipüügiga ei tegelda ning samuti ei kuulu Prantsusmaa suurimate kalapüügiriikide hulka.
Maksusüsteem
Prantsusmaa maksusüsteem on väga keeruline ja mahukas, mis hõlmab üleriigilisi otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks , varanduse/jõukusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks ) makse. Samuti eksisteerib rida kohalikke makse (ettevõtlusmaks, maamaks, elukohamaks, jm).
Pangandus ja rahandus
Prantsuse Panga (Banque de France) peaülesanded on riigi finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine makse- ja arveldussüsteemi osas ning pangasüsteemi järelvalve. Pangal on ka kohustus kontrollida sularaha ringlust, samuti hoitakse seal riigikassa vahendeid, mille tõttu Prantsuse pank teostab teatud kommertsoperatsioone.
2004. aastal tegutses Prantsusmaal 25997 pangakontorit, enam kui 1000 mitmesugust krediidiasutust, milledest enam kui 300 on pangad (suurem osa välispankade filiaalid).
Suurimateks pankadeks Prantsusmaal on LCL Le Crédit Lyonnais, Banques Populaires, Caisses d'Epargne, CCF, Crédit Mutuel CIC ja Société Générale, BNP Paribas.
Riigieelarve
Prantsuse 2005. aasta riigieelarve suuruseks on 288,5 miljardit eurot, mis on 1,7% rohkem kui 2004. aastal. 2006. aasta eelarve mahtu kavatsetakse suurendada vaid inflatsiooniprotsendi võrra.
Prantsuse riigieelarve on traditsiooniliselt olnud negatiivne, viimase 10 aasta suurim puudujääk oli 1995.a. (5,6% SKP-st) ja väikseim 2000.a. (1,3%). 2004. aastal oli eelarvepuudujääk 3,7%, mis ületab Euroopa kasvu- ja stabiilsuspaktis ette nähtud 3%.
Välisinvesteeringud
Prantsusmaa on välisinvestorite jaoks atraktiivne – siin on arenenud infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõud, efektiivne teadus- ja arendustegevus. Investoreid meelitab ka Prantsusmaa kõrge elukvaliteet ning turu suurus.
2004. aastal teostati Prantsusmaal 587 investeerimisprojekti . Nagu ka 2003 aastal tuli suurem osa otseinvesteeringutest USA-st, teisel kohal oli Saksamaa. Varasematel aastatel on aktiivseimad olnud EL liikmesriigid. Vaatamata langusele oli traditsiooniliselt enim välisinvesteeringute abil uusi töökohti loonud sektoriks autotööstus, järgnesid kiiresti tõusnud elektriseadmete- ning elektroonikasektorid.
Väliskaubandus
Prantsusmaa peamised kaubanduspartnerid on EL riigid (eksport – Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia ; import – Saksamaa, Belgia ja Itaalia). Prantsusmaa olulisimad ekspordiartiklid on toiduained, ning masinad ja seadmed (Airbusi lennukid, autod jne), 2004 aasta ekspordi koguväärtus oli 335 miljardit eurot. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid, naftat, plaste ja kemikaale. 2004. aastal oli impordi koguväärtus 352 miljardit eurot .
OECD andmetel on Prantsusmaa osa maailma ekspordis ja impordis 4,7%, riigi osakaal maailmakaubanduses on viimse 10 aastaga vähenenud ~ 1% võrra (1994. aastal oli Prantsusmaa osakaal 5,5%).
Prantsusmaa 2005. aasta esimese poolaasta väliskaubandussaldo on defitsiit on 11,12 miljardit eurot, eelmise aasta sama perioodi defitsiit oli vaid 0,6 miljardit eurot. Esimesel poolaastal kasvas Prantsuse eksport 2,6%, import aga 3,5%. Suure kaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides.

Maanteed on Prantsusmaal korralikud. Erinevaid kaupu saab transportida nii maad mööda, meritsi kui ka õhu kaudu. Lennu- ja raudteeliinid ning metroo suuremates linnades tagavad mugava päralejõudmise igasse sihtkohta .
Prantsusmaa on ka tuntud turismimaa – 70 miljonit turisti aastas külastab seda riiki.
Enamus Eesti turismifirmasid korraldab reise Prantsusmaale ning sinna saab nii lennukiga kui autoga /bussiga.
Põllumajandus
Prantsusmaa asub mõõduka parasvöötme aladel, kus asuvad lehtmetsad ja viljakad mullad. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal nisu, otra , kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju . Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega.
Põllumajanduse osakaal Prantsuse SKP-s on umbes 3%, sektoris töötab 4,1% tööjõust. EL riikidest on Prantsusmaa suuruselt teine põllumajandustootja Saksamaa järel. Viimase aastakümnega on Prantsusmaa turupositsiooni kaotanud – veel 1980ndatel oli Prantsusmaa maailma tähtsaim toiduainete eksportija.
Põllumajandussaaduste kaubavahetuse käive oli 2004.a. 70 mld €. Kaubandusbilanss oli 2004. aastal positiivne – eksporditi 8 miljardi euro võrra rohkem kaupu kui imporditi. Peamised ekspordiartiklid on teravili, alkohoolsed joogid ning piimatooted , impordiartiklid puu- ja juurviljad ning mereannid . Põllumajandustooteid eksporditakse peamiselt EL riikidesse, kuhu suundub enam kui pool ekspordist ning kust tuleb kolmandik impordist.
2005. aasta mais esitles põllumajandusminister Bussereau põllumajanduse raamseaduse projekti, mis on orienteeritud Prantsuse põllumajanduse muutuvatele vajadustele uueneva EL Ühtse Põllumajanduspoliitika tingimustes. Uue raamseaduse kolm prioriteeti on põllumajandusettevõtete moderniseerimine, põllumeeste sissetuleku garanteerimine ning tarbijate ootustele vastamine.
Prantsusmaal kasvatatakse teravilja 54 miljonit tonni aastas, puuvilja 18 miljonit tonni aastas ja juurvilja 6 miljonit tonni aastas.
Prantsusmaale võib tollivabalt kaasa võtta:
(* piirnormid EL liikmesriikide kodanikele)

sigarette 200 tk (800*)
kohvi 500 grammi
teed 100 grammi
kingitusi 200 € väärtuses
alkoholi alla 22º- 2 l (90*)
alkoholi üle 22º- 1 l (10*)
õlut - 10 l.

Metsamajandus ja metsatööstus
Prantsusmaal on ~15 mln ha metsi ning see katab 27,1 % kogu pindalast. Enamus metsadest kuulub eraomanikele. Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab , lepp, vaher , saar, pappel , kuusk , pärn, kastan ja sarapuu. Lehtmetsade juurdekasv hektari kohta on 5-10 m3 ja segametsadel 2-3 m3. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas.
Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud , mida on küll suudetud järjest enam ära hoida ja kontrollida.
Prantsusmaa metsaalad:
kogu metsaga kaetud ala 15341 ha
loodusliku metsaga ala 14380 ha
istandustega kaetud ala 961 ha
ilma metsata ala 176 ha
Kasutatud kirjandus

http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=FR
http://www.manicore.com/anglais/documentation_a/greenhouse/plate.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://www.vm.ee/est/kat_48/249.html
http://www.est-emb.fr/lang_1/rub_625
http://www.eas.ee/?id=1359
www.lib.utexas.edu/maps/france.html
www.ambafrance-us.org/atoz/map.asp

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 268 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

268 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pellet Õppematerjali autor

Päris põhjalik referaat Prantsusmaa kohta, hindeks viis.

prantsusmaa majandusgeograafia geograafia referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Prantsusmaa

poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna- Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid

Geograafia

doc

Prantsusmaa

Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus

Geograafia

doc

Prantsusmaa Uurimustöö

Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja

Geograafia

doc

Prantsusmaa

............................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud materjal ...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1. mai (1. mai püha) · 8

Geograafia

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia

Geograafia

doc

Prantsusmaa

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe

Geograafia

doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2]

Geograafia

ppt

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi värvidest (sinine ja punane) Marianne Marianne (mar´jann) on Prantsusmaa rahvuslik sümbol. Esimest korda hakati naist, kes kannab Früügia mütsi, kujutama Vabariigi ja Vabaduse sümbolina Suure Prantsuse revulatsiooni ajal. Tänapäeval kasutatakse

Geograafia

Rohkem sarnaseid