Eesti majanduse areng 1990-2011 (0)

Eesti majanduse areng 1990-2011
Juhendaja :
Sisukord
1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3
2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4
3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7
4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7
5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7
6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8
7. Eesti majandus aastal 2006.................................................................................................. 8
8. Eesti majandus aastal 2007...................................................................................................8-9
9. Eesti majandus aastal 2008....................................................................................................9
10. Eesti majandus aastal 2009.................................................................................................9-10
11. Eesti majandus aastal 2010..................................................................................................10
12. Eesti majandus aastal 2011..................................................................................................11
Sissejuhatus
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus .
Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru .
Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud kasvutrendid veel taastunud, siiski säilisid ootused majanduskasvu taastumiseks aasta viimastel kuudel.
Määratledes majanduse perspektiivseid arengusuundi toetavaid tegevusi, on valitsuse esmatähtsaks pidanud järgmisi üldeesmärke:

Eesti elanike elatustaseme tõus,

stabiilse majanduskasvu saavutamine,

uute töökohtade loomise soodustamine.
Seoses tulevikus planeeritava integreerumisega Euroopa Liitu, käsitleb käesolev dokument ühinemisega kaasnevaid kulutusi ja muutusi majanduskeskkonnas. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja haruministeeriumide poolt “Riikliku arengukava” raames.
Esimene taasiseseisvumisjärgne majandusarengu kava aastateks 1998–2002 töötati välja 1998. aastal ja kiideti põhimõtteliselt heaks Vabariigi Valitsuse istungil 8. detsembril 1998, käesolev dokument on järg sellele.
MAJANDUSARENGU EESMÄRGID
Eesti majanduspoliitika üldiseks eesmärgiks on Eesti elanikkonna heaolu tõstmine läbi jätkusuutliku majanduskasvu ning majanduse konkurentsivõime tõstmise. Tasakaalustatud majanduse areng baseerub järgmistel majanduspoliitilistel põhimõtetel:

valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine ,

Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng,

valitsussektori kulutuste osa optimeerimine sisemajanduse koguproduktis,

valitsussektori konservatiivne laenutegevus,

privatiseerimise lõpuleviimine,

strukturaalsete reformide läbiviimine,

soodsa investeeringukliima tagamine.
Kvantitatiivselt on püstitatud eesmärgiks saavutada aastaks 2003 majanduskasv 5,2%. Samas nähakse ette inflatsioonitempo alanemine 3,4%ni. See on saavutatav läbi Eesti toodete konkurentsivõime tõstmise ning tasakaalustatud valitsussektori eelarve. Eesti jooksevkonto defitsiit peaks vaatlusaluse perioodi lõpuks vähenema kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist.
EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1995-1998
NSV Liidu lagunemisega kaasnenud muudatuste mõjul vähenes järsult Eesti majanduse kogutoodang aastatel 1991-1994. Sel perioodil vabastas Vabariigi Valitsus hinnakujunduse ja kaubanduse, privatiseeris suure hulga ettevõtteid ja juurutas rahvusvaluuta. Nende sammude tagajärjed ilmnesid majanduse stabiliseerumises 1994. aastal ja sellele järgnevatel aastatel. Majanduse üldist olukorda mõjutasid efektiivsuse tõusu ja makromajanduslike ebakõlade vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995
Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis .
Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline välisinvesteeringute sissevool aga kinnitas välisinvestorite usalduse kestmist, hoolimata majanduskasvu olulisest aeglustumisest.
Inflatsioon . Kõrge inflatsioonitempo oli peamine hind, mida Eesti pidi maksma ülemineku eest turumajanduslikule süsteemile ning see puudutas kõiki. Loomulikult kannatasid enam ühiskonna haavatavamad grupid – madalama sissetulekuga pered, pensionärid, väikeste lastega pered. Inflatsiooni kõrge tase oli seotud eelkõige majanduse kiire avanemisega välisturgudele 90. aastate alguses, kuid samavõrd peegeldas see protsess tarbimise kvaliteedi ja struktuuri muutusi. Hinnakujunduse vabastamine 1991. aastal koos majanduslike reformidega oli samuti kiiret hinnatõusu tekitav faktor, millega kaasnes teatud hinna-palgatõusu spiraal . Inflatsiooni tipp leidis aset 1992. aasta juunis enne rahareformi (keskmine muutus 1992. aastal 969%). Aastatel 1995-1998 toimunud inflatsiooni astmeline aeglustumine on toodud tabelis 1. Eesti kaupade hinnatase on võrreldes Lääne-Euroopa hindadega täna veel ca 60-65% tasemel, teenuste hindade osas veel madalamal, seega kestab konvergentsi protsess veel aastaid.
Tööjõuturg. Turumajandusele ülemineku perioodil, alates 90. aastate algusest, on tööturul toimunud olulised muutused. Residentne elanikkond on vähenenud 1990. aasta 1,57 miljoni inimese tasemelt ligi 100 tuhande inimese võrra ehk ca 6%, seda suures osas tänu mittekodanike emigreerumisele Venemaale. Töökohtade arv vähenes 800 tuhande tasemelt 1992. aastal 635 tuhandeni 1997. aastaks. Töötuse aste ILO definitsiooni ja läbiviidud tööjõu-uuringute alusel moodustas 1997. a teises kvartalis 10,5% tööealisest elanikkonnast. Aasta jooksul töötuse määr langes, moodustades 1998. a teises kvartalis 9,6%. Endistes põllumajandus- ja tööstuspiirkondades on töötuse probleem tõsisem, regionaalsed töötuse määrad on mõnel juhul kuni kaks korda kõrgemad vabariigi keskmisest tasemest, ohtu kujutavad seni eksisteerivad monofunktsionaalsed asulad vaid ühe tööandjaga.
Eesti tööjõud on kõrge üldharidustasemega (ca 15% täiskasvanutest on kõrgharidusega), kuid võrreldes Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikide töötajatega on keskmine palk suhteliselt madal. 1995. aastast kuni 1998. aastani kasvas keskmine palk ca 210%, tarbijahinnad kasvasid samal ajaperioodil ca 180%, mis tähendab reaalselt enam kui 16-protsendilist elatustaseme tõusu.
Ettevõtlussektor. 1991. aastal alanud struktuursete reformide peatähelepanu oli suunatud omandisuhete reformile, et luua turumajanduslik baas. Massiline erastamine leidis aset aastatel 1994–1995, täna kuulub 89,5% registreeritud ettevõtetest eraomanikele. Riigi omanduses on veel vaid suured infrastruktuuri ettevõtted, nende ettevõtete restruktureerimine ja erastamiseks ettevalmistamine käib ja erastamine on plaanis lõpule viia 1999. aasta jooksul. Eesti suhteliselt odav tööjõud, energia ja tooraine on seni peamised konkurentsivõimelisust toetavad faktorid . Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata tehnoloogilise ja juhtimisprotsessi kaasajastamisele. Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele , seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7-protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest.
Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust . Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik . Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus. Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid. Tänaseks omavad pangagruppide liikmed ka ca 95% liisingu - ja varahalduseturust ning ca 25% kindlustusturust.
Viimastel aastatel on panganduses toimunud märkimisväärne tehnoloogiline areng, eelkõige elektroonilise panganduse vallas. 1998. aasta sügisel kahe suurema panga poolt korraldatud aktsiaemissioonide tulemusena omandasid Rootsi pangad neis strateegilise osaluse. Seoses väliskapitali kaasamisega paranesid finantsasutuste kapitali adekvaatsuse ja maksejõulisuse näitajad. Väärtpaberituru infrastruktuur ja raamistik on arenenud viimase viie-kuue aasta jooksul. Turvalise kauplemiskeskkonna tagavad modernsed ja täielikult elektroonilised 1994. aastal asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregister ja 1996. aastal oma tegevust alustanud Tallinna Väärtpaberibörs (TVB). Osaliselt väliskeskkonna muutusest tingituna ning teisalt kohalike investorite liigoptimismil ja ülemäära kasutatud finantsvõimendusel saavutatud väga kiirele aktsiahindade tõusule järgnenud järsk hindade langus 1997. aasta lõpus ja järgnev areng on kahandanud aktsiaturu osatähtsust ning pärssivalt mõjunud viimase arengule. Pideva aktsiahindade languse tulemusena on aktsiaturg minetanud oma senise atraktiivsuse ja rolli finantsvahenduses. Võlakirjaturg on väärtpaberituru arengus omanud suhteliselt tähtsusetut rolli, arenedes ilma keskvalitsuse lühiajaliste väärtpaberiteta. Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik . Oluline muutus on toimunud elukindlustuse (1/6 kindlustusturust) vallas, kus kogutud preemiate maht on kahe viimase aastaga kolmekordistunud. 1998. aasta uueks arengujooneks oli mitteresidentse strateegilise välisinvestori kaasamine. Võrreldes Euroopa keskmise suurusega kindlustusseltsidega on eriti suur disproportsioon omakapitali ja käibe vahel elukindlustuses.
Liisinguturg on viimastel aastatel väga kiiresti arenenud ning põhiliselt pankade tütarettevõtetena toimiv, saavutades kindla rolli pangagruppide poolt pakutavate finantsteenuste osana . Instrumentide lõikes on kõige enam levinud kapitalirent, teiste toodetena pakutakse kasutusrenti, faktooringut ja eraisikutele kaupade järelmaksuga ostu-müüki. Liisitud kaupade struktuuris domineerivad era- ja kommertssõidukid ning investeerimiskaubad.
Välismajandussektor. Välismajandussuhted on olnud väikese ja avatud Eesti majanduse arengu mootoriks . (vt tabel 3). Tähelepanuväärivaim tulemus oli üleminekuprotsessi alguses toimunud väliskaubanduse ümberorienteerumine idasuunalt (80% impordist ja 90% ekspordist) läände. Väliskaubanduse areng on tuginenud järgmistele põhimõtetele: fikseeritud valuutavahetuskurss, liberaalne väliskaubandusrežiim, kapitali vaba liikumine ja välisinvestorite võrdne kohtlemine kodumaiste investoritega ja majanduse konkurentsivõime ja atraktiivsuse säilitamine välisinvesteeringute ligitõmbamiseks. Suur hulk sõlmitud vabakaubanduslepinguid, sealhulgas Euroopa Liiduga (1998. aastal moodustas EL-i osa väliskaubandusest 70%), on oluliselt soodustanud kaubandussektori arengut, kuid samas kaasa toonud suuremahulise kaubandusdefitsiidi. Meie peamisteks kaubanduspartneriteks on kujunenud kõrgelt arenenud tööstusriigid. Uute turgude hõivamine on toetanud ekspordimahtude olulist kasvu, viidates meie tootmissektori konkurentsivõime kasvule.
Eesti ekspordis domineerivad puidu- ja paberitooted, mööbel ja tekstiilitooted. Kodumaise nõudluse kõrge tase on kasvatanud imporditavate kaupade mahtu, millises suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Suuremad kaubagrupid, millised tekitavad kaubabilansi defitsiiti, on masinad ja seadmed (ca 1/3 kaubadefitsiidist) ja transpordivahendid (1/5 defitsiidist). Tänu soodsale geograafilisele asendile ja transpordi arengu heale tasemele on teenustebilansis saavutatud transporditeenuste ekspordi oluline ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 1995–1998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta.
Fiskaalpoliitika . Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele . Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne.
Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 36–37% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid. Mittemaksulised tulud, mis moodustavad ca 3,5–4% SKP-st, koosnevad riigi omanikutulust, intressidest, riigilõivudest. Erastamise tulud jaotatakse eelarveväliselt erinevate kuluartiklite vahel vastavalt eri seadusele ja kasutatakse ettevõtete ettevalmistamisel erastamiseks, selle protsessi läbiviimiseks ja mõningal määral erikulude (nt keskkonnakaitselised kulud) katteks.
MAJANDUSPOLIITIKA AASTANI 2003
Eeltoodule tuginedes võib öelda, et taasiseseisvumise aastatel on loodud soodne keskkond Eesti majanduse stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Siiski on jäänud püsima mõned probleemid, millega majandusagendid oma igapäevategevuses kokku puutuvad. Need on teatud struktuurilised nihked tööjõuturu nõudluse ja pakkumise vahekorras, Euroopa standarditega võrreldes kõrge inflatsioon ja suur jooksevkonto defitsiit. Arvestades kehtivat rahapoliitilist süsteemi, on eriti oluline fiskaalpoliitiliste vahendite tõhus kasutamine majanduse tasakaalustatud arengus.
Eesti majandusse on suhteliselt palju investeeritud ning rahareformijärgselt on põhivarasse tehtavad iga-aastased investeeringud ületanud veerandi SKP-st. Samas on kodumaise säästmise madal tase (alla 20%) tinginud olukorra, kus investeeringute finantseerimisel toetutakse suures osas välismaistele säästudele. Vaatamata jooksevkonto puudujäägi suhtelisele kahanemisele 1998. aastal (ca 9,2 protsendini SKP-st), jooksevkonto nominaalne puudujääk suurenes ja erasektori välisvõlgnevus kasvas (ca 53% SKP-st). Seepärast on Eesti valitsuse majanduspoliitiliste prioriteetide seas olulisel kohal sisemaise säästu suurendamine valitsussektori säästu olulise suurendamise ja erasektori säästmise stimuleerimine struktuursete reformide kaudu.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2004
2004. aasta teisest poolest sai vähemalt ajutiselt pöördepunkt. Välisnõudlus Eesti ekspordi järele kasvas - ja see omakorda peatas väliskaubanduse ja ühtlasi ka jooksevkonto puudujäägi süvenemise. Tootlikkuse kasv taastus palgakasvust kiiremini ning ressursid ja tootmistegurid nihkusid rohkem ekspordile orienteeritud sektorite suunas. Selline areng on Eesti-suguse väikese avatud majanduse konkurentsivõime seisukohalt äärmiselt tervitatav - on ju eksporditulud meie majandusarengu seisukohast eriti tähtsad, moodustades ligikaudu 80% SKT-st.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2005
Veelgi olulisem on, et Eesti kodumajapidamised on suutnud pimestavate müügi- ja laenupakkumiste kiuste oma tarbimishimu kasvu ohjes hoida. Reaalsetes ühikutes on eratarbimise kasv III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes pidurdunud tervelt kahe protsendipunkti võrra ja kuigi IV kvartalis see taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist.
Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on see vaid esimene samm tasakaalukama arengu suunas. Lisaks kõrgena püsivale laenukasvule teeb muret euroala pikale veninud vindumine, mistõttu näiteks ekspordiga seotud ootused ettevõtetes ei pruugi tänavu täies mahus realiseeruda. See mõjutab kindlasti ka inimeste palgatulusid, kuid kas seda ka laenuvõtmisel arvesse on võetud, on kaheldav.
Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid. Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist.
Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää.
Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja eelarve ülejäägi säilitamisel.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2006
Esialgsete hinnangute järgi kasvas Eesti majandus 2006. aastal 11%. See on viimase 15 aasta kiireim kasvutempo. Pakkumise poolelt vaadatuna oli kasv laiapõhjaline, hõlmates peaaegu kõiki tegevusalasid ning töötleva tööstuse harusid. Püsivhindades mõõdetuna kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud veelgi kiiremini kui 2005. aastal. 2006. aasta esimesel poolel mängis sisenõudluse kasvu hoogustumises põhirolli kinnisvarasektor. Teisel poolaastal oli eratarbimise kasv veidi jõulisemgi kui esimesel poolaastal, ent investeeringud jagunesid majanduses ühtlasemalt. Kokkuvõttes ületas sisenõudluse kasv ikka veel suureneva pangalaenude mahu toel taset, mida võiks jätkusuutlikuks pidada.Välisnõudlus oli viimaste aastate kõrgeim ning ekspordikasv oli jätkuvalt kiire. Kaupade väljavedu enam nii hoogsalt ei suurenenud kui 2005. aasta sügisel, mil see kiirenes (püsivhindades mõõdetuna) hüppeliselt 20%lt 30–35%ni. Kaubaekspordi kasvutempo jäi 2006. aasta sügisel ja talvel esimest korda üle mitme aasta alla 10%. Kaubagruppide ja tegevusalade kaupa oli kasvukiirus väga erinev. Kasv aeglustus eeskätt transiidi- ja allhankekaubanduse puhul. Lõppkokkuvõttes jäi SKP kasvutempo aasta teisel poolel veidi aeglasemaks võrreldes esimese poolaastaga
EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL
Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. 2008. aasta alguses oli reaalsektorile antud laenude maht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud vaid ligikaudu 30%.Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007. aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool jäi endiselt suureks. Sise- ja välisnõudlus 2007. aasta kevadel algas vahepealse ülikiire majanduskasvu ootuspärane aeglustumine. Aasta esimeses pooles peaaegu 9 protsendini ulatanud SKP reaalkasv alanes teisel poolaastal 5% lähedale. Aasta keskmiseks kasvutempoks kujunes esialgsel hinnangul 7,1%. Seega aeglustus majanduskasv taas Euroopa Liiduga ühinemise eelsele tasemele. Kasvutempo alanes eeskätt kinnisvaraarendusega seotud tegevusaladel. Aasta teises pooles aeglustus kasv nendes sektorites tunduvalt ning aasta viimases kvartalis praktiliselt lakkas. Ehitussektoris oli langus väiksem tänu juba alustatud arendusprojektide jätkamisele. Investeerimisaktiivsus alanes teisel poolaastal järsult ja põhivarainvesteeringute maht jäi poolaasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele. 2006. aastal lõpus hoogustunud eratarbimise kasv aeglustus samuti ning jõudis aasta lõpukuudel langusfaasi.Kaupade ja teenuste ekspordi kasv püsis 2007. aastal ootuspäraselt kiire. Üldiste näitajate järgi kujunes teenuste müügi kasvutempo märksa kiiremaks kui kaupade oma. Püsihinnas mõõdetuna kasvas teenuste väljavedu aastaga 8%, samas kui kaubaekspordi kasvutempo jäi nullilähedaseks. Paraku ei ole need näitajad täiel määral võrreldavad.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2008
Eesti majanduse kohandumine algas sisenõudluse toel 2007. aasta keskpaiku. Seetõttu oli areng esimesel ja teisel poolaastal paljuski erinev. Ootuspäraselt ilmnesid kohandumismärgid kõigepealt majanduse kasvukiiruse aeglustumises. Vähenenud investeerimisaktiivsus ja eratarbimise aeglasem kasv kajastusid selgelt ka kaubapuudujäägi vähenemises. Tööjõukulude ja sisemaise hinnatõususurve alanemine ilmnes mõnevõrra hiljem.
Pidades silmas suurenevat inflatsioonisurvet jätkas Euroopa Keskpank (EKP) 2007. aasta esimesel poolel rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu aeglustumise väljavaadetega vähendas laenunõudlust ja kiirendas juba 2006. aasta keskel alguse saanud laenumahu kasvutempo alanemist. Kokkuvõttes oli rahapoliitiline keskkond 2007. aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool oli endiselt suur ning valuutareservide kasv jätkus.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2009
Rahapoliitiline keskkond püsis 2009. aasta jooksul leebe ning aitas leevendada üleilmse finantskriisi mõju. Enamik olulisi finantsinstitutsioone väljendas selget vajadust hoida intressimäärad madalad ning mitte kiirustada majandust stimuleerivate meetmete vähendamisega. Euroopa Keskpank alandas rahapoliitilise intressimäära aasta esimesel poolel 1% tasemeni. Madalat intressitaset soodustas ka deflatsiooniline surve, mis seisnes toorme hindade languses üleilmse nõudluse madalseisu tõttu ja palgasurve kahanemises kõrge tööpuuduse mõjul. 2009. aasta jooksul jätkus dollari nõrgenemistrend, mis küll detsembris pöördus, kuid aasta alguse tasemega võrreldes oli dollar aasta lõpus ligi 3% odavam. Vene rubla kurss Eesti krooni nõrgenes ligi 5%. Nende valuutade odavnemise mõju leevendas Rootsi krooni kallinemine. Rootsi krooni kurss Eesti krooni tugevnes aastaga ligi 5,6%. Kokkuvõttes kasvas Eesti krooni nominaalne efektiivne vahetuskurss aasta jooksul 4,7%. Kuigi üleilmsed intressimäärad 2009. aastal alanesid, ei vähendanud see kodumaiseid intressimäärasid (vt joonis 1). Nimelt tasakaalustas langeva baasintressimäära mõju intressimarginaali kasv. Kokkuvõttes osutus Eesti rahapoliitiline keskkond 2009. aastal märkimisväärselt kitsendavamaks kui 2008. aastal. Üleilmse intressikeskkonna leevenemine aitas küll vähendada varem väljastatud ujuva intressimääraga laenude intressimakseid, kuid uute laenude intress imarginaalikasv vähendas laenunõudlust märkimisväärselt.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2010
Rahapoliitiline keskkond püsis 2010. aastal leebe. Rahapoliitilise intressimäära tase oli euroalal madal, Euroopa Keskpanga rahapoliitiline intressimäär püsis kogu aasta jooksul muutumatult 1% tasemel. Oluliselt vähenes kohaliku rahaturu riskipreemia . Kui veel 2010. aasta alguses ületas kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia. Need positiivsed trendid said alguse juba aasta esimesel poolel, taustaks järjest süvenev veendumus, et Eesti eelarvepoliitika suudab vältida liigset võlakoormuse kasvu ning et liitumine euroalaga muutub järjest tõenäolisemaks. Lõplik kinnitus euroalaga liitumisele saadi 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid eurole ülemineku ametlikuks kursiks seni kehtinud 15,6466 krooni ühe euro kohta. Eurole ülemineku tõttu alandati Eestis alates septembrist 2010 kohustuslikku reservimäära seniselt 15%lt järk-järgult euroalal kehtivale 2%le. Alates 2011. aasta algusest kehtib Eesti krediidiasutustele euroala kohustuslik reservimäär 2%. Ootuspäraselt ei põhjustanud kohustusliku reservimäära muutus pankade käitumises erilisi muutusi. Sise- ja välisnõudlus Eesti majandusaktiivsust mõjutas 2010. aastal ennekõike välisnõudluse taastumine . Nii maailma majanduskasv kui ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv osutus varem prognoositust kiiremaks. Üleilmse nõudluse taastumine parandas Põhjamaade ekspordinäitajaid. See tõi tellimusi ka Eesti allhanketööstusse. 2009. aastal aset leidnud järsk majanduslangus pöördus 2010. aastal majanduskasvuks. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 3,1%. Majanduse taastumist toetas ekspordisektor. Kaupade eksport kasvas kiireneva tempoga kogu aasta jooksul. Ekspordinäitajad paranesid kõigis kaubagruppides ning kaupade kogueksport jooksevhinnas ületas neljandas kvartalis senise tipptaseme. Esialgsetel andmetel kasvas kaubaeksport jooksevhinnas 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes ligi 35% ning teenuste eksport ligi 7%. Ekspordi kiire kasv annab tunnistust sellest, et mitmel eksportööril õnnestus oma turupositsiooni parandada. Eesti ettevõtjate eelised on paindlikkus tellimuste täitmisel ning Põhjamaade tarneahela jaoks soodsad tootmiskulud .Mõõn sisenõudluses jätkus ka 2010. aastal. Sissetulekute madal tase ning üksnes osaliselt rakendatud ressursid olid peamine põhjus, miks nii eratarbimise kui ka investeeringute näitajad madalad püsisid. Sellele vaatamata ilmnes aasta teisel poolel esimesi märke sisenõudluse languse peatumisest. Suve lõpus peatus langus ka jaemüügis ning müügimaht hakkas aasta lõpul kasvama. Kõige enam mõjutab sisenõudluse taastumist tööturu olukord.
EESTI MAJANDUS AASTAL 2011
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis seadusliku maksevahendina kasutusel euro. Liitumine euroalaga alandab tehingukulusid, vähendab makromajanduslikke riske, tugevdab Eesti majandussidemeid teiste riikidega ning muudab oluliselt Eesti rahapoliitilist keskkonda. Jätkusuutlik eelarvepoliitika ja toimetulek ülemaailmse majanduslangusega on suurendanud usaldusväärsust Eesti vastu ja tõstnud tuleviku väljavaateid.2011. aasta alguses kasvas Eesti majandus väga hoogsalt eksporditulude kasvu toel. Langusejärgne kohandumine tugevdas tööstussektori konkurentsivõimet eksporditurgudel. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasv oli oodatust kiirem, mis omakorda toetas Eesti majanduse kiiremat taastumist. Prognoosi kohaselt on praeguseks suur osa kriisi ajal kasutuseta jäänud tootmisvõimsusest taas rakendatud ja majanduse kasvuhoog alaneb jätkusuutlikule tasemele aasta teisel poolel. Seni veel jõude seisev tootmisvõimsus ei pruugi täielikult sobida nõudluse rahuldamiseks uues kasvutsüklis. Majanduse edasine kasvutempo sõltub seega investeeringutest tootmisvõimsuse suurendamiseks ja uuendamiseks. Prognoosi kohaselt jõuab Eesti reaalne kogutoodang kriisieelse taseme lähedale 2013. aasta lõpuks.