Rootsi majandus referaat (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvusvaheliste suhete instituut
Sigrid Västra
TASB51
ROOTSI MAJANDUS
Referaat
Õppeaine: Rahvusvaheline majandus
Õppejõud: prof Lembo Tanning
Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4
1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5
1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6
2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6
2.1 Majanduskasv ..............................................................................................................7
2.2 Inflatsioon ..................................................................................................................8
2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8
2.4 Maksukoormus .............................................................................................................9
2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9
3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED .........................................................................10
3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10
3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12
3.3 Investeeringud ............................................................................................................14
Kokkuvõte.........................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus............................................................................................................16
Sissejuhatus
Rootsi on üks rikkamaid riike maailmas. Rootslased panid aluse sotsiaalkindlustuse süsteemile juba 1890-1930, mis kindlustas juba maailmasõdade järgseks ajaks heaoluühiskonna alustalad.
Rootsi on maailmas juhtival kohal soolise võrdõiguslikkuse näitajate poolest. Näiteks anti seal valimisõigus naistele juba 1921. aastal. Rootsil on kümne aasta pikkune kogemus valitsusest, kus on võrdne arv mehi ja naisi, ning parlamendist, kus üle 40 protsendi saadikutest on naised.
Huvitav fakt on, et pere tuludest kulutab haritud rootslane ainult 0,1% (siinkohal peeatakse silmas ilmselt siiski kogu leibkonna sissetulekut tervikuna ning n.ö lisakuludena vaid neid kulusid , mida sotsiaalhüvitistena ei väljastata.).
Loetletud faktid on vaid väike osa tõestamaks, et tegu on riigiga, mille majandus on heaks eeskujuks paljudele teistele s.h ka Eestile. Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta.
1. ROOTSIST ÜLDISELT
Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas  Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast  Soomega  ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri.
Riigi pindala: 449 964 km2
Rahvaarv: 9 428 100 (2011)
Pealinn: Stockholm
Ametlik keel: rootsi keel (de facto)
Rahaühik: Rootsi kroon (SEK)
Riigikord : parlamentaarne Monarhia
Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i
Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2
Riigipea : kuningas Carl XVI Gustav
Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt
Religioon : luterlus (77%)
Liitumine EL-ga: 1995
Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele.
Ühekojalise parlamendi ( Riksdag ) algusajaks peetakse aastat 1971 . Selle 349 liiget valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel neljaks aastaks.
Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele.

Ajalugu
Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi . Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks.
Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati. 1252. aastal tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks.
17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid suurvõimu staatus lagunes 18. Sajandil, mil Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale.
18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Ajavahemikus1850– 1910 läks Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse üle miljoni inimese. 1870.a. algas industrialiseerimine : 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes.
1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.
Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO -ga.
1.2 Haldusjaotus
Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.
Läänid: Blekinge , Dalarna, Gävleborg, Halland, Jämtland, Jönköping, Kalmar, Kronoberg, Norrbotten, Ojamaa, Skåne, Stockholm, Södermanland, Uppsala, Värmland, Västerbottenm, Västernorrland, Västmanland, Västra Götaland, Örebro, Östergötland
2.PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD
Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi .
Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele.
Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu.
Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa .
Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71.5%, mis on arenenud riikidele iseenesest vägagi iseloomulik. Riigivõlg on Rootsil 39.7% SKP kohta (2010 prognoos).
Tabel 1
Rootsi peamised majandusnäitajad 2002-2011 (%)
Allikas: Statistikaamet
2.1 Majanduskasv
2011. a aprillis avaldatud valitsuse prognoosi kohaselt kasvab Rootsi SKP 2011. aastal 4,6%. Juuli alguses teatas rahandusminister aga ühes oma sõnavõtus, et valitsus võib olla sunnitud oma kevadisi prognoose alandama kuna viimased arengud Kreekas ja ka USAs on suurendanud riske majanduskasvu pidurdumiseks. Arengud börsil, tõusvad intressid ja ka välised ohud Rootsi majandusele on sundinud ka inimesi oma tarbimist piirama. Samas on aga just eratarbimine see, mis on viimastel aastatel olnud peamiseks majanduskasvu mootoriks.
Koostanud : Sigrid Västra
Joonis 1. Rootsi SKP kasv aastatel 2002-2011 (%)
Nagu jooniselt 1 näha võib, on Rootsi SKP võrdlemisi stabiilselt kõikuv olnud jäädes aastatel 2002 – 2008 1,7-4,2% kasvu vahemikku. Vaid aastal 2009 langes SKP Rootsis -5,2% ja seda ennekõik ülemaailmse majanduslanguse tõttu. Sellele vastuseks on laguse järel toimunud 2010. aastal kohe hüppeline 5,5% kasv ning 2011 4,6% kasv, ennekõike tänu kiiretele ja olulistele kärbetele Rootsi valitsuse poolt. On näha, et 90-ndate suurest Rootsi majanduskriisist on riik korralikult õppinud.
2.2 Inflatsioon
Rootsi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke aastast 1995 on inflatsioonitaseme hoidmine 2% juures. 2010. aasta veebruaris tunnistati aga, et inflatsioonitaseme nii täpne reguleerimine on keeruline, mistõttu seati sisse 1% intervall . Inflatsioonitaset reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega . 6. juuli 2011. a seisuga on Riigipanga seatud baasintressimäär 2,0% ja inflatsioon juunis 3,1%.
2.3 Tööpuudus
Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. Eelmine , sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. Rootsi 2009. aasta eelarve jätkas valitsuse 2006. aasta valimislubaduse (suurendada tööga hõivatute arvu) täitmist. 2006. aasta teisest kvartalist oli 2008. aasta keskpaigaks tööga hõivatute arv kasvanud 200 000 võrra. Erinevate maksusoodustuste eesmärgiks on sisendada inimestele, et töötamine on tulusam kui erinevate toetuste arvelt elamine. Läbi ettevõtlushariduse toetamise loodetakse julgustada rohkem noori ettevõtlusega tegelema. Eesmärk on parandada ettevõtluskliimat, et meelitada ettevõtjaid oma äritegevust Rootsist mitte välja viima ja juba välja viidud tegevust tagasi Rootsi tooma . Valitsuse meetmete tulemusena hakkas alates 2006. aastast tööpuudus vähenema, kuid 2009.a. globaalne majanduskriis mõjutas ka tööpuudust Rootsis, tõstes selle üle 8% piiri. 2011. aasta mais oli tööpuuduse määraks 7,9%. Kuna senised meetmed ei ole andnud piisavaid tulemusi ja ilmnenud on mitmeid puudusi , siis on asutud hindama ja analüüsima vajalike muudatusi ja võimalikke uusi meetmeid tööpuuduse vähendamiseks. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt peaks tööpuudus aastaks 2015 langema 4,9%le. See oli kindlasti ministeeriumi prognoosi üks kõige küsitavam väide.
2.4 Maksukoormus
Rootsi üldine maksukoormus oli esialgsetel andmetel 2010. aastal 45,8% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit , mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks ), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust ajavahemikul 2006 kuni 2009 ligikaudu 60 miljardi SEK võrra. Valitsusel on kavas alustatud tulumaksureformi jätkata kirjutades juba 2012. aasta eelarvesse sisse reformi järjekorras viienda sammu, vaatamata mitmelt poolt saadud kriitikale.
2.5 Väliskaubandus
Kaubavahetuse käive oli kuni 2009. aastani pidevas kasvusuunas. 2008. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 5%. 2009. aastal pöördusid kaubavahetuse näitajad aga langusesse, kuid on 2010. aastal jällegi tõusma hakanud. 2007. aastast on import hakanud kasvama mõnevõrra kiiremini kui eksport , mistõttu on kaubandusbilanss hakanud vähenema. Eksport EL-i 2011. aastal ajavahemikus jaanuar-aprill kasvas võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 13%, moodustades kogu ekspordist 56,7%. 55% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja.
Tabel 2
Väliskaubanduse maht aastatel 2000-2010 (miljardit SEK)
 
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Eksport
805,8
825,8
904,5
972,3
1085 ,2
1140,0
1194 ,4
996,7
1136,0
Import
656,7
679,3
738,9
831,3
934,6
1030,1
1097,9
912,9
1067,1
Kaubandusbilanss
149,1
146,5
165,6
141,0
150,6
109,9
96,5
83,8
68,9
Allikas: Rootsi Statistikaamet
Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed , telekom - ja elektronseadmed ning transpordivahendid (ca 45%), millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted ca 13%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 11%), naftatooted (ca 8%).
Suurimaks impordiartikliks on samuti masinad ja seadmed ning transpordivahendid (ca 42%), järgnevad naftatooted (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 13%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 18%).
Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% sh Norra 8,9%), USA (6,6%) ning Aasia (10,1%). Eksport Eestisse kasvas vahemikus jaanuar kuni aprill 2011 55% võrreldes 2010. aasta sama perioodiga.
Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (16,2%), Aasia (9,2%) ning USA (2,9%). Impordipartnerite seas tegi ajavahemikus jaanuar-aprill 2011 võrreldes eelneva aasta sama perioodiga läbi korraliku hüppe ka Eesti, kelle import kasvas 162%.
Tabel 3
Rootsi peamised väliskaubanduspartnerid 2010-2011 (jaanuar-aprill)
Sihtriik (positsioon vrd 2010)
Eksport (mln SEK)
2010
2011 (+ osakaalu %)
1. (1) Saksamaa
36,1
40,6 (10,0%)
2. (2) Norra
35,5
36,0 (8,9%)
3. (3) Ühendatud Kuningriik
26,5
28,9 (7,1%)
4. (5) USA
23,2
26,6 (6,6%)
5. (4) Taani
23,4
23,6 (5,8%)
6. (6) Soome
22,2
23,5 (5,8%)
7. (8) Holland
16,0
20,1 (5,0%)
8. (7) Prantsusmaa
18,4
19,7 (4,9%)
9. (9) Belgia
14,3
18,7 (4,6%)
10. (11) Hiina
10,3
12,4 (3,1%)
22. (26) Eesti
2,4
3,7 (0,9%)
KOKKU
352,4
405,0
Päritoluriik (positsioon vrd 2009)
Import (mln SEK)
2010
2011 (+osakaalu %)
1. (1) Saksamaa
60,5
69,1 (18,4%)
2. (3) Norra
29,0
33,1 (8,8%)
3. (2) Taani
29,4
30,1 (8,0%)
4. (4) Holland
22,0
23,1 (6,1%)
5. (5) Ühendatud Kuningriik
18,5
22,7 (6,0%)
6. (8) Venemaa
16,0
21,2 (5,6%)
7. (6) Soome
17,8
20,3 (5,4%)
8. (7) Prantsusmaa
16,6
16,8 (4,5%)
9. (9) Belgia
12,9
14,7 (3,9%)
10. (10) Hiina
12,2
13,6 (3,6%)
14. (21) Eesti
3,0
7,7 (2,1%)
Kokku
332,7
376,0
Allikas: Rootsi Statistikaamet
Koostanud: Sigrid Västra
Joonis 2. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi kasv (suhe SKP-sse)
3.EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED
3.1 Majanduslepingud
Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima Euroopa Liidu siseturu reeglid (EL õigustik).
Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikkuse kaitse leping (jõustunud 20.05.1992)
  
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (jõustunud 30.07.1992)
  
• Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (jõustunud 30.10.1993)
  
• Lennundusalane leping (jõustunud 30.11.1993)
  
• Tulu- ja kapitali- maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (jõustunud 31.12.1993)
  

3.2 Kaubavahetus
Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka – 2010. aastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on viimastel aastatel olnud stabiilselt 11-12% piirimail, kui on 2010. aastal taas pisut kasvanud 13,2%ni.
Aastail 1995-2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,2 mld euroni ning import Rootsist samal ajal 160,7 mln eurolt 1,1 mld euroni. 2008. aastal suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import vähenes samal ajal 10,5%.
2010. aastal eksportis Eesti kaupu Rootsi 1 369,1 mln €, impordi maht oli samal ajal 1 011,2 mln € 2010. aasta Eesti-Rootsi kaubanduse bilanss oli Eesti jaoks positiivne 357,9 mln euroga. Eksport Rootsi oli 15,6 % kogu Eesti ekspordimahust, import Rootsist 10,9 % koguimpordist.
2011. a esimese viie kuuga eksportis Eesti kaupu Rootsi 840,4 mln € väärtuses, mis moodustas 16,9% kogu Eesti ekspordimahust ning imporditi samal ajal 553,7 mln € väärtuses, mis moodustas 10,5% koguimpordist.
Tabel 3
Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2011 (eurodes)
Allikas: Statistikaamet
Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2011. aasta esimese viie kuuga (% koguekspordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 56%
  
• puit ja puidutooted - 9,4%
  
• metallid ja metallitooted - 6,5%
  
• transpordivahendid - 8,4%
  
• mineraalsed tooted - 5,3%
  
• muud tööstustooted - 5,1%
  
• tekstiil ja tekstiilitooted - 4,2%
  

Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2011. a esimese viie kuuga (% koguimpordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 53,8%
  
• transpordivahendid - 14%
  
• metallid ja metallitooted - 9,1%
  
• plastmassid, plast - ja kummitooted - 4,5%
  
• keemiatooted - 3,7%
  

Rootsi Statistika Keskbüroo andmetel oli Eesti 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) Rootsi ekspordipartnerite hulgas käibemahu järgi 24. kohal 3,7 mld SEK-iga ehk 0,9%-ga koguekspordist. Võrreldes 2009. aasta sama perioodiga on Eesti tõusnud 2 kohta ning kogunud koguekspordi osakaalus 0,2%. Eesti osakaal Rootsi koguimpordist moodustas 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) 2,1% (7,7 miljardit SEK-i), millega Eesti hoiab Rootsi impordipartnerite seas 14. kohta. Seega on Eesti teinud läbi suure hüppe Rootsi impordipartnerite seas ja tõusnud eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 7 kohta ülespoole, kuna impordi kasv ulatus 162%ni.
3.3 Investeeringud
Rootsi on Eestis suurim välisinvestor, kelle otseinvesteeringute maht 31. märtsi 2011.a seisuga ulatus Eesti Panga andmetel ca 4,3 mld euroni (34,7% investeeringute kogumahust). Suurem osa investeeringutest on läinud pangandus - ja kinnisvarasektorisse. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskliima tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on atraktiivsust lisanud ka juurdepääsu võimalus Euroopa Liidu fondidele.
Suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on Swedbank AS, AS Eesti Telekom, AS SEB Pank , AS Kunda Nordic Tsement , Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix.
Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul kohal. Investeeringute kogumaht oli 31. märtsi 2011.a seisuga vaid 25 mln eurot, mis välismaale tehtud investeeringute kogumahust oli vaid 0,5%.
Kokkuvõte
Eesti majandus on tugevas ühenduses Soome ja Rootsi kapitaliga . Kodumaist pangandussektorit on endiselt domineerimas Rootsi pangad , kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on vähem valmis laenama. Seetõttu sõtlub meie riigi majandus paljustki just põhjanaabritel toimuvast. Ka edukaid Eesti ettevõtete vastu tunnevad Rootsi välisinvestorid jätkuvalt huvi – suurima Eesti eksportija , BLRT Grupi on ära ostnud just üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja, Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Majandusanalüütikute sõnul on märgata majanduskasvu aeglustumise signaale ja majanduskliima jahenemist just Rootsi ettevõtete kindlustunde osas. Viimaste arengute kohaselt on sealsete ettevõtete optimism tuleviku osas viimastel kuudel kiirelt kahanenud. LHV analüütik Nils Vaikla sõnul on ka Eesti ettevõtete kindlustunne vaikselt madalamatele tasemetele libisemas.
Onordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on ohumärk euroala tööstussektori kindlustunde indeksid, mis viitavad viimasel kahel kuul langusele. Tema sõnul ohustab paratamatult globaalse majanduse jahtumine ekspordile avatud Rootsi, Soome ja Venemaa tööstust. Järelikult saab sellest tingituna omakorda mõjutatud olema ka Eesti majandus, mis nimetatud kolmest üsna sõltuv on. Mõjutatud saab Eesti majandus aga ennekõike just Euroopa Liidus toimuva tõttu – eurokriii mõjud ei too ilmelt veel pikka aega ELi majandusele midagi head ning ka Eesti saab kogu sündmuste käigust kõigi teiste EFSF-iga liitujatega veel n.ö „uut masu ” tunda.
Kasutatud kirjandus
CIA World Factbook (2011.) Sweden. [WWW] https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html/ , (2.12.2011)
Eesti Välisministeerium (2011). Eesti ja Rootsi majandussuhted. [WWW] http://www.vm.ee/?q=node/4631/ , (2.12.2011)
Eesti Välisministeerium (2011). Rootsi Kuningriik: majandus. [WWW] http://www.vm.ee/?q=node/4632/ , (2.12.2011)
Raamatupidamisuudised (2011). Eesti ekspordipartneri Rootsi kindlustunne kahaneb. [WWW] http://rup.ee/old-est-bak/majandus-ja-ari/eesti-ekspordipartneri-rootsi-kindlustunne-kahaneb-2.html/ , (4.12.2011)
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia (2011). Rootsi. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi/ , (2.12.2011)
16