Kordamisteemad ärieetikas (0)

Kordamisteemad ärieetikas
Mida mõistad moraali ja eetika all?
Eetika ehk moraalfilosoofia:

• kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole;
  
• õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel;
  
• praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika , arstieetika, jm kutse-eetika)
  

Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid.
Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige-vale(mäng, õigus, religioon , moraal, kombed, etikett ); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.
Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse .
5 otstarvet:

• Hoida ühiskonda koost lagunemast
  
• Leevendada inimkannatusi
  
• Soodustada inimõitsengut
  
• Lahendada huvikonflikte õiglaselt
  
• Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid
  

Moraalprintsiipide tunnused:
1. Preskriptiivsus
2. Teostatav
3. Üleskaaluvus
4. Universaliseeritavus
5. Avalikkus
Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid .
Deontoloogiline
1. Vastavuses teo iseloomuga
2. Kuldne reegel
(Soov, et mind hinnataks
Soov, et mind tunnustataks
Soov, et mind usaldataks
Soov, et mind respekteeritaks
Soov, et mind mõistetaks
Soov mitte saada ärakasutatuks)
3. Õigused – kohustused
(Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile
Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi)
4. I.Kant kategooriline imperatiiv - moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe
5. Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku
Teleoloogiline
1.Vastavus teo tagajärgedega
2. Utilitarism -(suurim hüve suurimale hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2 põhiprintsiipi:
Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega.
Kasulikkus ( hedonistlik ): ainus asi, mis on hea iseenesest on nauding)
3. Egoism
DEONTOLOOGILINE (alternatiiv utilitarismile)
Eesmärk – Formuleerida printsiibid , millele peaks vastama õiglase ühiskonna põhistruktuur.
Deontoloogilise eetika puudused:

• Jätab loomuliku headuse printsiibi välja, puudub motivatsioonikomponent
  
• Paindumata ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti ja autonoomiat
  
• Põhineb iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil
  

Vooruseetika.
Moraalsed voorused
Ausus, heasoovlikkus,
Õiglus, kohusetunne, tänulikkus
Meelekindlus,mõõdukus,tarkus, arukus, õiglus
Mittemoraalsed
Vaprus, optimism , ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus , visadus, töökus, puhtus jne.
Eetiline relativism :
1.Tegude moraalne õigsus varieerub ühiskonniti ja sõltub kultuurist. Puuduvad universaalsed moraalistandardid, mis oleksid kehtivad kõikidele indiviididele igal ajal.
2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil.
3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid .
4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde.
5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti .
Eetiline egoism.
Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt
Psühholoogiline egoism - inimloomuses
Universaalne eetiline egoism
Eetilise ettevõtte juhtimismudel .

Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid

Poliitika

Otsused

Praktika ja tegevus

Eetiliselt korrektne käitumine
Juhtkonna tasemel peaks olema määratletud:

• Missugused on need väärtused , millest ei taganeta;
  
• Mille poolest on firma unikaalne ;
  
• Millisena tahetakse ennast presenteerida avalikkusele.
  
• Kes aitab ja kuidas lahendada organisatsioonis tekkinud eetilisi konflikte.
  

Ettevõtte väärtushinnangud on seotud järgmiste aspektidega:
Arvestatakse erinevaid huvigruppe: töötajad, kliendid, aktsionärid, äripartnerid
suhtumine kvaliteeti ja innovatsiooni;
Töölevärbamine toimub objektiivsetel alustel;
töötajate ja omanike vahel on aus ja lugupidav suhe;
austus töötaja kui üksikisiku vastu ning organisatsiooni kohustused töötaja ees;
keskkonnakaitse olulisus;
Ettevõtte sisekliima peaks soodustama lojaalsust ja heatahtlikust.
Barjäärid, mis takistavad väärtustel põhinevat organisatsiooni missiooni elluviimisel:
Organisatsiooni eestvedajad ja juhid eraldavad töötajate ametielu ja isikliku elu, eeldades, et töötaja on täiuslik ja endast kõikeandev nii tööl kui kodus.
Juhtkond mõõdab ettevõtte saavutusi ainult kasumlikkuses või kasvus, mitte panuses ühiskonda või töötajatesse.
Ärijuhid ja eestvedajad arvavad , et kasvanud kasumi ja sellest tulenevate maksude läbi on ettevõtte ühiskondlik vastutus täidetud.
Juhtkonnal puuduvad oskused väärtuspoliitikat avalikkuses presenteerida ja propageerida.
Eetiline juht peaks:
Olema teadlik oma töökohustustest ega ületama oma võimupiire; esindama alati ning igas olukorras eelkõige oma ettevõtet.
Pakkuma oma käitumise ja hoiakutega eeskuju.
Olema ise hästi eetikaalaselt koolitatud.
Oskama kaardistada firma puudujäägid ja nõrgad kohad eetilises ja moraalses dimensioonis.
Julgema alustada diskussioone ja lahendada ebaeetilisi tegusid ja võtma tarvitusele sellekohased meetmed.
Julgustama töötajaid eetilistest probleemidest avalikult rääkima
Oskama vabandada

• teadvusta viga, rikkumist
  
• Näita välja tundeid (kahetsus, häbi, ausus
  
• Püüa tehtud parandada
  

Töösuhete eetika.
Töö 3 funktsiooni:

• Pakkuda arenguvõimalust
  
• Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv
  
• Toota vajalikke tooteid ja teenuseid
  

Tööandja-töövõtja vahelised suhted

• Juhtkonna ja töötajate vahekord
  
• Pealekaebamine – vilistamine on konfidentsiaalse info edastamisega kolmandatele osapooltele nagu ajakirjandus, valitusasutused jms.
  
• Töötajate testimised
  
• Ametiühingud
  
• Diskrimineerimine
  

IT eetika.
Arvutikasutusega seonduvad probleemid I

• Sotsiaalsed probleemid;
  
• Info kaitsmine;
  
• Tarkvaraga seonduvad probleemid;
  
• Arvuti tööprotsessist tulenevad probleemid;
  
• Andmete töötlemisega seonduv ;
  
• Töökoha ergonoomika ja monitooring;
  
• Arvutikuriteod .
  

Arvutikasutusega seonduvad probleemid II

• isiklikud kontaktid vähenevad;
  
• informatsioon muutub “hapramaks”;
  
• jõupingutused info puutumatuse,
  
• konfidentsiaalsuse ja kättesaadavuse
  
• kaitsmiseks konfliktis nõudega
  
• autoriseerimine ja autentsuse märkimine
  

Majanduslikud indikaatorid
Organisatsiooni poolt makstavad palgad , pensionid jm soodustused; maksed klientidelt; maksed varustajatele; makstavad maksud ; saadud soodustused...
Näiteks ka: rahalised annetused ühiskonnale; kogukondadele jne., või –
kulutused, mis on tehtud põhitootmis-väliste infrastruktuuride arendamiseks ...
Ökoloogilised indikaatorid
Väljendab organisatsiooni mõju öko-süsteemidele (maa, vesi, õhk). Sh jälgitakse nn toote kogu elutsüklit (energia, tooraine , vee-kasutamine; kasvuhoonegaaside emissioon ; saaste; pakendite-jääkide lagunemine ... Aga ka makstud trahvid, karistused)
Näiteks: vee allikad; vee taaskasutus ; saaste tooteühikule...
Sotsiaalsed indikaatorid
Väljendavad organisatsiooni mõju sotsiaalsele süsteemile, kus ta toimib. On 3 indikaatorite rühma:
Töökoha organiseerimine (töö vaheldusrikkus; töötajate tervis; töökoha turvalisus...);
Inimõigused (lastetöö kasutamine; töötajate kaebused – diskrimineerimine...);
Töötajate org-välised suhted (altkäemaksud, korruptsioon ; töötajate ühiskonnaelus osalemine...)
Finatsjuhtimise eetika.
lähtekohad

• Kompetentsus;
  
• Seaduskuulekus
  
• Konfidentsiaalsus ;
  
• Ausus;
  
• Objektiivsus - kohustus olla õiglane, aus ja vaba huvide konfliktist
  

ohud:

• ümbrikupalk
  
• maksupettused,
  
• muud skeemid
  

Kliendisuhete eetika.
Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust,
mõjutamist kingituste ja soodustuste abil,
vastutust oma toodangu eest.
Pahatahtlikud kliendid
Müüjat kahjustava käitumise võib jagada:
tarbija püüab aktiivselt ja teadlikult müüja arvelt kasu saada;
tarbija jääb passiivseks ja laseb juhuslikult tekkinud olukorral enda kasuks areneda;
tarbija petab müüjat, ilma et ta ise mõistaks käitumisviisi ebaseaduslikkust või siis tarbija ei taju olukorda müüjale kahjulikuna.
Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika.
Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel.
Eetiline tarbimine:
ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest.
Vastutustundlik e. eetiline tarbimine tähendab, et tarbijana saame aru asjade omavahelistest seostest ja tunnetame ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid.

• Ökoloogiline tootmine
  
• Õiglane kaubandus
  
• Kasutusiga
  
• Korduv- või taas(ühis-)kasutus
  

Tabija põhiõigused:
Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel;
Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid;
Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
Tarbijate aktivismi lained
1. Koostöövõrgustiku liikumine väidab, et
tarbijatel peab olema kontroll tootmise üle.
2. Tarbijateadlikkuse liikumine väidab, et toodete teaduslik testimine annab nende kohta parimat teavet.
3. Naderism soovitab , et tarbijad peavad võitlema korporatiivse ahnuse vastu
4. Uue alternatiivse ning poliitilise aktivismi laine sooviks on tarbimine täielikult ümber korraldada ja uuesti defineerida, lähtudes eetilisematest ning ökoloogilisematest põhimõtetest.
Reklaamieetika
Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia.
Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada.
Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline.
Ebaeetilised reklaamivõtted

• Asendav reklaam - ei viidata otseselt reklaamitavatele toodetele .
  
• Liialdamine – lubatakse rohkem kui tegelikkuses on.
  
• Ülespuhumine - reklaamija tugineb pigem subjektiivsetele kui objektiivsetele väidetele
  
• Tõendamata lubadused - kaupade ja teenuste reklaam põhineb tõendamata lubadustele
  
• Naise/mehe stereotüüp – seksuaalobjekt /koduperenaine/pehmo
  

• Brändide ebaõige või moonutatud võrdlus – levitatakse valeinformatsiooni
  
• Väär info – reklaamis kasutatakse paremat/ilusamat maketti, lubatakse garantiid, varjatakse toote puudusi
  
• Ebakorrektne ja halvustav kõnepruuk
  
• Lastele suunatud reklaam – lapsi ei tohi mõjutada tegema ostuotsuseid, ei tohi ära kasutada nende siirust, vähest elukogemust jms.
  
• Varjatud reklaam -reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamata
  

Eetikakoodeksid.
Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes,
EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele
Eetikakoodeksi ülesehitusest:
Normatiivsed- reeglitele põhinevad
Väärtustele põhinevad
Sotsiaalselt kohustavad – CSR põhinevad
Instrumentaalsed – abistavad juhised
Sissejuhatus

• e/v eesmärgid, missioon , koodeksi vajadus ja selle täitmine
  

Ettevõtte moraalipoliitika

• Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades
  

eesmärke ja püüdlusi
Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus

• Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused
  

Eetikakoodeks peaks sisaldama:
Ausus ja seadustest kinnipidamine;
huvide konfliktid;
Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis;
Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine;
Suhted tarnijatega ja ostuprotsess ;
Poliitiline tegevus;
Ettevõtte varade, ressursside kasutamine;
Omandit puudutava info kaitsmine;
Käitumiskultuur.
Vastutustundliku ettevõtluse olemus.
Ettevõtjate sotsiaalne vastutus (CSR) on ettevõtjate kohustus teostada poliitikat, võtta vastu otsuseid ja järgida oma tegevuses joont, mis lähtub eesmärkidest ja väärtustest, mida püüab saavutada ühiskond (Carroll)
Filantroopilised – mida ühiskond ettevõttelt soovib
Eetilised – mida oodatakse
Õigusjärgsed ja majanduslikud – mille täitmist ühiskond nõuab.
Printsiibid:
Heategevuse printsiip on samastatav ühiskondliku filantroopiaga ehk vabatahtliku abistamisega.
Usalduse printsiip on mõistetav juhtide otsuste läbi, mis mõjutavad paljude ühiskonnaliikmete elu ja juhtidel on vastutus tasakaalustada erinevate gruppide huve. Majandus ja ühiskond on üksteisest sõltuvad. Otsus, mis mõjutab ühte poolt, mõjutab kohe ka teist.
CSR teoorias 1
Howard R.Bowen (1953) - Social Responsibilities for Businessman: suured äriettevõtted mitte ainult ei paku ühiskonnale tooteid ja teenuseid, vaid mõjutavad mitmeti oma tegevusega ühiskonna liikmeid otseselt.
Edvard Freemani käsitlus (1984) ( Strategic Management: A stakeholder Approach)
Archie B. Carroll (1991) – teenida omanikele kasumist; täita seadusi, käituda eetiliselt ja omada filantroopilist vastutust ehk olla hea inimene.
CSR teoorias 2
Milton Friedman (1970) – ettevõtte ainu sotsiaalne kohustus on teenida omanikele kasumit järgides riigi seadusi ja eetilisi norme.
Doménec Melé (2012) - ettevõttel on ühiskonnas 3 funktsiooni:

• Instrumentaalne – luua rikkust ja teadmust
  
• Huvigruppide põhine integratsioon
  
• Poliitilis-sotsiaalne
  

Vastutustundliku ettevõtte tunnused Eestis

• võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid,
  

• panustavad oma töötajate rahulolusse,
  
• edendavad kohalikku või Eesti elu,
  
• lahendavad keskkonnaprobleeme
  
• või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).
  

 Eetilised ohud:
Altkäemaks
Vargus
Pettus
Diskrimineerimine
Sundus
Ametiseisundi oma huvides ära kasutamine
Loomuseadus – stoikud

Inimeses peitub jumalik säde ja selle abil on võimalik inimestel avastada õnne ja sotsiaalse harmoonia saladused

Universaalse õiguse seadus – inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistuspärasust kõigis selle vormides – kaemuses, kaalutlustes ja tegutsemises

Tuleb teha head ja vältida kurja.

Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud
Situatsioonieetika
Eetikateooria , mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi : "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu".
Eetilised dilemmad- moraalikonfliktid
Olukord, kus tekib vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel.
Topelttagajärje doktriin :
alati on väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa hea tagajärg, kuid lubatud on teha hea tegu, millega kaasneb halb tagajärg.
Eetilise arengu staadiumid:
I etapp - prekonventsionaalne tase - inimese eetilised väärtused ära määratletud autoriteedi poolt ja saades aru, mis juhtub või võib juhtuda pärast tegu.
II etapp - konventsionaalne tase - võetakse omaks eetilised tõekspidamised, mis on aktsepteeritud grupis
III etapp - postkonventsionaalne tase – arvestatakse ühiskonda kui tervikut