Ärieetika (0)

Mis on ärieetika
Ärieetika on üks kõige olulisematest , kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemadest tänapäeva ärielus. Ärieetika valdkond tegeleb küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad.
Näiteks, kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigelast ohutusstandardist? Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga ? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid.
 
Milleks eetika äris?
Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali , finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega .
Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikku-vaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini.
 
Eetika -

• Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.
  
• Eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi.
  
• Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema.
  
• Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks.
   
  

Eetilised väärtused (Michael Josephon, 1988) -

• Ausus (honesty)
  
• Ausameelsus ( integrity )
  
• Lubatuste pidamine (promise-keeping)
  
• Usaldatavus (fidelity)
  
• Avatus (fairness)
  
• Teistest hoolimine (caring for others )
  
• Austus teiste vastu ( respect for others)
  
• Kodanikutunne ( responsible citizenship)
  
• Parima poole püüdlemine (pursuit for excellence)
  
• Arvestamine ( accountability )
   
  

Eetilised lähenemised ärieetikas -

• Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte .
  Tagajärgede eetika (J. Bentham ) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid).
  
• Kohustuste eetika (I. Kant ) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks võiks käituda samal viisil, teiste väärtustamine, teiste kohtlemine eesmärkidena, mitte vaid vahenditena, tegutsemine viisil nagu elaksime ideaalses maailmas.
  
• Õigused ja õiglus (J. Rawls ) - võrdsuse, valiku vabaduse, ja õigluse printsiibid, ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja tulemuslikult.
  
• Vooruste eetika ( Aristoteles ) - Üldised inimlikud voorused äritegevuses, voorused seoses äritegevusega, organisatsioonide ja juhtimisega, eesmärk on areng juhina ja organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole.
  
• Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine.
  
• Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid.
   
   
  

Eetilised dilemmad
Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid.
Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist.
Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui:

• ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel
  
• lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad
  
• tagajärjed on huvilistele väga olulised.
   
  

Näited -
Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole talle vastuvõetav. Firma töötaja teab, et sama teenust on kliendil odavamalt võimalik saada konkurendilt. Kas firma töötaja peaks rääkima kliendile konkurendist või mitte?
Firma on uhke oma teenete alusel sisseseatud palgamaksmise süsteemi üle. Üks töötajatest on teinud terve aasta tublit tööd ja vajab igati tunnustamist. Kuid, samas saab ta palka kõrgeima taseme järgi ning peale teda on veel palju teisi töötajaid, keda esile tõsta, seega ei saa firma juhid teda ülendada. Mida nad peaksid tegema?
Firma juht räägib ühele oma osakonnajuhtidest, et lähimal ajal vallandatakse koos teiste töötajatega ka üks tema osakonna töötaja. Samas ei tohi osakonnajuhataja vallandamisest kellelegi rääkida, muidu tekib üleüldine lärm. Osakonnajuhataja kuuleb oma töötajalt, keda on kavas vallandada, et sel on plaanis osta kallis kingitus tütrele ning uut mööblit oma majja. Kuidas peab osakonnajuhataja käituma?
Minu kolleeg räägib mulle, et tal on kavas lahkuda firmast ning alustada tööd uuel kohal, mis on talle lubatud. Samal ajal annab minu ülemus mulle mõista, et ta ei anna mulle firmas uut võimalust, kuna kavatseb selle anda hoopis minu kolleegile. Mida peaksin tegema?
 
Eetiline juhtimine
Juhtimine ( leadership ) on suur väljakutse ja vastutus, see ei ole tegevus, mida inimene teeb / saab teha üksinda. Juhtimine tähendab mingi eesmärgi nimel tehtavat kollektiivset ja kooskõlastatud tegevust, kus on pandud paika teatud mängureeglid ja normid kuidas tegutseda, mil viisil käituda. Juhtimise märksõnad minu jaoks koostöö, vastutus ja eetika.

• Koostöö - partnerlus , suhtlemine, infovahetus , meeskonnatöö, -tunne, üksteise soovide ja huvidega arvestamine, kaasamine, osalus tegutsemisel ja juhtimisel, konfliktide juhtimine
  
• Vastutus - eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine
  
• Eetika - inimlikkus, ausus, austus, hea tahe , õiglus, usaldus
  

Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast (ühiskondadest) ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte.
Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid , ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
Archie Carroll on ära defineerinud ja jaganud juhtimise vastavalt juhtide käitumisele, tegutsemisele ja suhtumisele kolme rühma: immoraalne, amoraalne ja eetiline juhtimine (vt. Kuidas olla - Tabel eetika ja juhtimine).
Eetiline äri - millest alustada
Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine
Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel.
Teiseks väljakutseks on vajadus teadvustada, et just üksikisikud (st kõik organisatsiooni töötajad) on nende väärtuste kandjad . Väärtused on nii otseselt kui kaudselt osaks sellest, mis määrab ära organisatsiooni olemuse, tulles esile inimestes, protsessides, eesmärkides ja struktuurides, mõjutades organisatsiooni tegevust nii üldiselt kui igapäevaselt. Kui need eeldused on täidetud, on võimalik sõnastada organisatsiooni põhiväärtused. Põhiväärtuste sõnastamisel on oluline kaasata organisatsiooni töötajad, sest just nemad on ju nende kandjad, töötajad peavad neid endale teadvustama ja omaks võtma, vastasel juhul pole väärtuste sõnastamisest kasu.
Peale organisatsiooni väärtuste sõnastamist on vaja neid kommunikeerida, teha avalikuks ja nähtavaks, uute liikmete organisatsiooni tööle võtmisel tuleb ka neile koheselt anda teada, millised on organisatsiooni väärtused.
 
Olulised küsimused, millele vastamine aitab konkreetses organisatsioonis mõista eetilise käitumise tähendust
Leian, et alljärgnevatele küsimustele mõtlemine ja vastuste leidmine peaks olema mõningaseks abiks, seetõttu soovitan eetilisse käitumisse puutuvad asjad konkreetsetes situatsioonides, organisatsioonis ühiselt läbi mõelda ja selgeks rääkida.
Leian, et üsnagi oluline on jõuda ühisele arusaamisele:

• Mida tähendab olla avatud ja aus konkreetses situatsioonis / organisatsioonis (kuhu tõmmata piirid), millal on tegemist lubatud, millal lubamatu käitumisega?
  
• Mida ja kui palju rääkida, millist infot organisatsioonist välja anda?
  
• Mida tähendab ausus ja avatus suhetes klientidega, kas see määratlus kehtib kõikides olukordades ühte moodi? Millist infot ja kuidas anda meediasse?
  
• Kuidas toimida siis, kui teised samade normide järgi ei käitu? (Kas ja kuidas anda teada, et kaastöötajad eksivad kehtestatud reeglite vastu?)
  
• Milles seisneb huvide konflikt, mida see tähendab, millal võivad sellised olukorrad tekkida ja kuidas sel juhul toimida?
  
• Milles seisneb favoritism (kellegi soosimine)?
  
• Milline ja millal on konkreetne käitumine ja tegutsemine õigustatud, milline ja millal mitte?
  
• Mida tähendab hea ja õige käitumine konkreetsetes situatsioonides?
   
  

Eetikakoodeksid
Eetikakoodeksid jagunevad laias laastus kolme suurde rühma:

normatiivsed ( rules - based ) - ettevõttes kehtivate eetiliste veendumuste (mõtlemisstandardite), mis esitatakse positiivses ja käitumisnormide, mis esitatakse negatiivses vormis, kirjalik konstateering, mille järgimine on ettevõtte töötajatele kohustuslik, sisuliselt täpsed ettekirjutused .

väärtustele tuginevad - tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised, sageli pikaajalised, sisuliselt deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta.

sotsiaalselt kohustavad ( social -responsibility-based) - firma kohustused kõigi oma huviliste - oma klientide, töötajate, omanike, aktsionäride, partnerite, konkurentide ning ka kogu ühiskonna ees.
Enne koodeksi tegemist on vaja leida vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on eetikakoodeksi eesmärk, milliseid teemasid peaks see hõlmama?
  
• Kas see on mõeldud üldise juhisena või peab ta sisaldama kindlaid näpunäiteid firma töötajatele?
  
• Millist liiki peaks koodeks olema, selle sisuline pool?
  
• Kes on hõlmatud koodeksi ettevalmistamisel ning selle tutvustamisel ja täitmise kontrollimisel?
  
• Kuidas koodeks avaldatakse nii firma sees kui väljaspool?
   
  

Kuidas teha eetilisi otsuseid
Oma igapäevaelus ja äris peame me pidevalt langetama otsuseid. Sageli küsime endalt - kas meie otsused olid õiged. Vahel tuleks ka küsida, kas meie otsused ja teod on eetilised, seega õiged ja head. Samas aga kellele õige ja kellele hea? Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade sellest, kuidas hinnata oma otsuseid ja tegusid ärieetika vaatevinklist.
"Ärge kunagi, üheski meeleheitehoos, tüssake teist, et saada oma firmale mõnd eelist. Need, kes tüssata saavad, panevad seda äärmiselt pahaks ja koos lühiajalise kasuga saate endale kaela pikaajalised probleemid... Firma jaluleseadmiseks ei ole teil vaja laskuda seaduseväänamiseni..." (lk. 27)
Äri - eesmärgipärane kasumit taotlev tegevus.
Eetika - filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õige-vale, hea-halva vahel.
Need kaks definitsiooni ei sisalda endas mingit põhimõttelist vastuolu või konflikti. Küll aga läheb igapäeva tegevuses meie kasumlikkuse taotlus vastuollu eetika põhimõtetega.
Kuidas siis toimida? Pakun välja järgmise juhendi, mille koostamisel on tuginetud raamatutele Mari Meel "Sissejuhatus ärieetikasse" (2000) ja Chris Moon `i "Business Ethics" (2001):

• Abijuhiseid on formaalseid ja mitteformaalseid. Juhtumi ja otsuse hindamist abistab see, kui ettevõttel on olemas kindel ettevõtte poliitika või kõigi poolt aktsepteeritud ja teadaolev "eetikakoodeks".
  
• Selle puudumisel tuleb kasutada üldtuntud eetilisi printsiipe kui ka "kuldset reeglit": Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et tehakse Sulle.
  
• Mitteformaalseid abijuhiseid võib nimetada ka intuitiivseteks juhisteks, need annavad võimaluse hinnata otsust teiste inimeste seisukohalt. 
  o Ema-test (kas avaldan oma otsuse / teo kõige lähedasemale inimesele) aitab tõenäoliselt mõnikord ka äris, kuid parema vastuse annavad 
  o Turu-testi (kas minu otsus / tegu annab mulle turul eelise) ja 
  o TV-testi (kas julgeksin rääkida sellest otsusest / teost avalikkusele) koos kasutamine.
  
• Lisaks mitteformaalsetele abijuhistele tuleks alati kontrollida ka seda, kuidas on täidetud elukutselised kohustused (arsti, advokaadi, õpetaja, inseneri ). Nii tuleks õppejõul alati jälgida oma akadeemilist kohustust, arstil abi andmise kohustust, sõltumata sellest, kes on abivajaja . Paljud asjad, mis on lubatud tavakodanikule ei ole lubatud õpetajale ja õppejõule jne.
  
• Järgmise sammuna tuleb välja valida sobivad eetilised printsiibid. Eetika teooriaid on palju, kuid üldjoontes saab neid jagada kahte suurde rühma:
  o teleoloogiline eetika - teleoloogiline eetika hindab teo heaks ja õigeks, kui eesmärk või tagajärg on hea ja õige (eesmärk pühitseb abinõu või sõjas ja armastuses on kõik vahendid lubatud). Kuid siit tuleb ka selle eetikasuuna puudujääk. Paljudel juhtudel ei saa meie leppida väitega - eesmärk pühitseb abinõu. 
  o deontoloogiline eetika - deontoloogiline ehk absoluutne eetika tugineb väitele, et teo eetilisust ei määra mitte tagajärg, vaid tegu ise. Mõned teod on oma loomult head (tõe rääkimine, ausameelsus), teised aga loomult halvad nagu tapmine , valetamine , petmine. Kaks põhilist printsiipi , millest lähtuvalt võime tegu hinnata:
         1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile
         2) "moraalse agendi " printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada.
  Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse.
  Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga.
  

Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine inimesesse. Ükski inimene ei tohi olla teistele vahendiks, iga inimene on eesmärk iseeneses. Me kõik oleme tähtsad. Inimene on kõige tähtsam!
Eetika eelised äris
Kõiki puudutav kasu
Ärieetika tõstab Eesti riigi konkurentsivõimet ja tänu sellele paraneb meie ettevõtlusmaastik. Stabiilsem ja tugevam ärikeskkond on kasuks kõikidele eetiliselt tegutsevatele ettevõtjatele.
Eesti riik on väike ja meie ettevõtted samuti, tänu avatud turgudele ja vabakaubanduse võimalustele oleme lühikese aja jooksul saavutanud märkimisväärset edu. Meie riigi ja organisatsioonide hea käekäik sõltub otseselt sellest, kuidas me saame hakkama rahvusvahelisel turul. Selleks, et hoida saavutatud edu ja olla jätkusuutlik ning edukas ka tulevikus on vaja enam tähelepanu hakata pöörama vastutustundlikule ettevõtlusele, näidata, et oleme head ja usaldusväärsed partnerid nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil. Vastutustundlik käitumine ja võimalused, mida pakub globaliseerumine on otseses seoses. Ausus, läbipaistvus, õiglus ja vastutustundlikkus äritegevuses loob aluse inimväärikale käitumisele äris. Tegutsemine vastavalt üldistele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, üldtunnustatud eetika printsiipidele loob eeldused kestvaks ja kasvavalt edukaks tegevuseks ka tulevikus.
See, kuidas riik tegutseb, kuidas käsitleb sotsiaalseid ja keskkondlikke küsimusi, mõjutab otseselt tema majanduslikku konkurentsivõimet, arengut ja kasvu. AccountAbility (www.accountability.org.uk) on organisatsioon, mis on 80 riigi kohta tehtud uuringutele toetudes välja töötanud Rahvusliku Vastutustundlikkuse Indeksi (The National Corporate Responsibility Index 2005). Indeksi väljatöötamisel on arvesse võetud korruptsiooni, kodanike vabaduse olemasolu riigis, ettevõtete valitsemist ning keskkonnakaitse alast tegevust ettevõtete poolt.
Tulemused näitavad, et vastutustundlik ettevõtlus võib tõepoolest olla riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajaks. Eesotsas domineerivad Põhjamaad näidates, et nad suudavad saavutada kestva majanduskasvu tänu vastutustundlikule äritegevusele. Indeksi järgi on enamik Ida-Euroopa riike Lääne omadest tagapool, va Eesti, mis meile positiivselt on Prantsusmaast, Iirimaast, Hispaaniast ja Itaaliast eespool , seda peamiselt tänu keskkonnakaitse alasele tegevusele.
Ärieetika ja vastutustundlik tegutsemine on otseselt seotud sellega, millise mulje me teistele jätame, kuivõrd usaldusväärseteks meid peetakse. Kui soovime , et meisse suhtutakse kui headesse ja võrdväärsetesse partneritesse, tuleb ka vastavalt käituda.
Nobeli preemia laureaat Amartya Sen on välja toonud ärieetika nii otsese kui kaudsema rolli majandusliku arengu edendamises (Amartya Sen 2001):

• majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine
  
• turu koostöö ja usalduse arendamine
  
• korruptsiooni takistamine
  
• keskkonnakaitse ja säästlikkus
  
• inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine
  
• organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine
  

 
Ettevõtja kasu
9 põhjust juhile, miks olla eetiline ja vastutustundlik -

investeering tulevikku

iseenda väärtustamine

rahulolevad kliendid

pühendunud töötajad

elamisväärne keskkond

omanike positiivne suhtumine

usaldusväärsed partnerid

eetilisem riik

ühiselt suudame rohkem
Ettevõte - ühiskond ja keskkond on seotud ning ettevõte ei saa eksisteerida ilma ühiskonna ning keskkonnata
Äritegevuse vastutus on muutunud, sest suurenenud on ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvatele huvirühmadele. Kui varem vaadati ettevõtet, ühiskonda ja keskkonda eraldi seisvate üksustena, millel olid olemas kokkupuutepunktid, siis täna vaadatakse ettevõtet kui ühiskonna osa, mis on omakorda osa keskkonnast. Ükski ettevõte ei tegutse vaakumis , kõik on omavahel seotud ja see mõju on vastastikune. Ühiskond ja keskkond saavad enamasti tegutseda ilma ettevõtteta, kuid ettevõte ilma teda ümbritseva ühiskonna ja keskkonnata mitte. Ettevõte on oma olemuselt sotsiaalne, ühiskondlik kodanik ja tema tegevus mõjutab nii ühiskonda kui keskkonda ning seda järjest tuntavamalt.
Vastavalt O'Malley (2003) lähenemisele tuleb äritegevust vaadata ühiskonna osana , mis loob väärtust mitte ainult endale, vaid ka ühiskonnale. Ühiskond on samas osa keskkonnast ja seetõttu saab olla pika-ajaliselt elujõuline ainult juhul kui keskkonna areng on jätkusuutlik ja positiivne.
 
I põhjus: investeering tulevikku
Eetiline ja vastutustundlik tegevus on võti majanduskasvuks ning ettevõtted, kes tunnetavad seda seost, ei suhtu vastutustundlikusse ettevõtlusesse kui lühiajalisse kuluartiklisse vaid peavad seda pika-ajaliseks investeeringuks.
Ettevõtted, kes on hõivatud ja teevad tõsiseid jõupingutusi selle nimel, et defineerida enda jaoks vastutustundlikku tegevust ja integreerida neid põhimõtteid oma tegevuse kõikidesse aspektidesse, usuvad, et eetilisel ja vastutustundlikul tegevusel on hea mõju nende äritegevuse majanduslikule tulemusele, mis avaldub otseselt:

• Paranenud finantstulemustes
  
• Vähenenud tegevuskuludes
  
• Paremas brändi imagos ja maines
  
• Suurenenud müügis ja kliendilojaalsuses
  
• Kasvanud tootlikkuses ja paremas kvaliteedis
  
• Suurenenud võimes köita ja hoida paremaid töötajaid
  
• Suuremas ligipääsus kapitalile
  

 
II põhjus: iseenda väärtustamine
Väärtusta ennast ja väärtusta teisi!
EBSis aastate jooksul tehtud uuringute tulemustele toetudes saab väita, et Eesti juhid ei oska iseennast (veel?) piisavalt väärtustada. Kuid kui inimene ei oska väärtustada iseend, siis ei suuda ta väärtustada ka teisi enda ümber.
Tugevad juhid võivad omada selget visiooni, loovat mõtlemist, usaldust töötajate hulgas ja uhkust, kuid siiski ei pruugi see olla piisav. Kui need ei ole seotud kompetentsuse, läbipaistvuse ja inimlikkusega, siis võib kõik eelpool loetletud kaotada oma väärtuse ning organisatsioon ei pruugi juhti tunnistada kui (eetilist) liidrit ning eeskuju. Lõplikuks indikaatoriks võib pidada olukorda kus töötajad olenemata oma positsioonist valivad raskelt teostatava õige käitumise kasuks ning väldivad kerget, kuid samas eetiliselt väära otsust. Maailmas esimese ärieetika keskuse juht Michael Hoffman Bentley Collegest on toonud välja peamised põhjused, mis võivad juhtida valede otsusteni (Hoffman 2004):

Lojaalsuse puudumine - võib esineda tähtajaliste lepingutega töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega organisatsioonis

Pidev juhtkonna surve "olla edukas" - ebareaalne eelarve täitmine

Uskumus , et reeglid minu jaoks ei kehti - ma olen parem kui teised

Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik - infopuudus

Ressursside vähesus - "otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti
 
III põhjus: rahulolevad kliendid
Kui tavapärast äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile, tootele, juhtimisele ja kasumile , oluline on saavutada kliendi rahulolu ja eetikaga tegeletakse re-aktiivselt, üldjuhul siis, kui midagi on läinud valesti, siis maailmatasemel äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile (sh nii sise- kui väliskliendile) ja teistele huvirühmadele ning ühiskonnale. Tähtis on saavutada klientide rõõm ja nauding . Äritegevusele on oluline orienteerida oma tegevus kvaliteedile ja teenuse pakkumisele, kasumit vaadatakse laiemalt ka ühiskonnale väärtuse loomisena. Eetiliste küsimustega tegeletakse pro-aktiivselt, ennetavalt, eetikat äritegevuses peetakse olulisteks riskide juhtimisel.
 Tavapärane äritegevus 
 Maailmatasemel äritegevus 
 Kliendi rahulolu  
 Kliendi (sh siseklientide) rõõm, nauding
 Orientatsioon kliendile  
 Orientatsioon kliendile (sh sisekliendile) ja teistele huvirühmadele
 Orientatsioon kasumile  
 Orientatsioon kasumile, väärtuse loomine laiemalt endale ja ühiskonnale
 Re-aktiivne eetika 
 Pro-aktiivne eetika
 Orientatsioon tootele  
 Orientatsioon kvaliteedile ja teenusele
  Fookus juhtimisele  
 Fookus kliendile (sh sisekliendile)
 
IV põhjus: pühendunud töötajad
Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks.
Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
Tihti tundub ja ka meie viimastest uuringutest on välja tulnud ( Kooskora jt 2005), et ettevõtete juhid kipuvad ära unustama lihtsa tõsiasja, et enam ei ole peamine väärtus seadmetes , masinates ja hoonetes, vaid hoopis ettevõttes töötavates inimestes, nende oskustes, teadmistes ja kogemustes, ettevõttes olemasolevas intellektuaalses ning sotsiaalses kapitalis.
Märksõnad -

• Töö keskkond, töötingimused
  
• Töötajatega arvestamine, neist hoolimine
  
• Toimiv infovahetus, sisekommunikatsioon
  
• Meeskonnatöö
  
• Töötajate hoiakud töö suhtes
  
• Konfliktid töökohal, töötaja lahkumine ettevõttest
  

 
V põhjus: elamisväärne keskkond
Majandustegevus pole käsitletav lahus elu- ja looduskeskkonnast.
Tootmine ja tarbimine olenevad peamiselt loodusressursside olemasolust. Loodusressursside hulk, mida on inimesel võimalik tarbida, on piiratud. Me elame piiratud ressurssidega maailmas, tarbime ja tekitame jäätmeid, kuid kuskil on piir, kust enam edasi minna ei saa.
Ettevõtte suhe keskkonnaga ja oma vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes tähendab seda, et ettevõte mõistab, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, millised on tegevuse tagajärjed, kuidas kasutatakse ressursse ja võetakse vastutus tegevuse tulemuste eest.
Puhas ja tervislik elukeskkond on üks majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest. Puhas õhk, ilus maastik , joogikõlbulik vesi, madal müratase, jne. need on kõik väärtused, mida igaüks meist heameelega tarbib. Need on hüved, mida me tahame tarbida, ning mille olemasolu peaksime säästliku arengu põhimõtteid arvestades tagama ka tulevastele põlvedele. Küsimused, kas ma soovin, et minu laps(ed) / lapselaps(ed) elaksid sellises keskkonnas, mis on saastatud ja kus praktiliselt puudub elusloodus , aitavad inimestel mõista probleemi olemust.
Märksõnad -

• Ettevõtte suhe keskkonnaga
  
• Vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes
  
• Puhas ja tervislik elukeskkond
  
• Hoolimine elukeskkonnast
  
• Tarbijakoolitus
  
• Keskkonnasõbralikud märgid
  
• Keskkonna väärtustamine ja sellest hoolimine
  
• Näited loodussõbralikest ja edukatest firmadest
  

 
VI põhjus: omanike positiivne suhtumine
Peale investeeringute tõhususe ja kaitstuse huvitab omanikke eelkõige ettevõtte maine
Meie 2004.a. uuringutest (Kooskora 2004, Kooskora jt 2005) on ilmnenud , et Eesti ettevõtete omanikud peavad olulisimaks avalikku arvamust, meediat ja ettevõtte mainet. Vastutustundlik käitumine ja tegevus aitab oluliselt parandada organisatsiooni mainet talle oluliste huvigruppide silmis .
Ettevõtte juhti peetakse oluliseks tonaalsuse andjaks tervele organisatsioonile, juhi suhtumine, tema tegevus, otsused, nende läbipaistvus mõjutab oluliselt kogu ettevõtte tegevust, selle mainet ja usaldusväärsust. Ettevõtte juht on vastutav omanike ees ja seda mitte ainult rahaliselt, kasumi suuruse alusel, vaid ka selles suhtes, milline on ettevõtte maine.
Juhtide küsitav ja ebaeetiline käitumine, tegevus mõjutab ettevõtte mainet ja võib vähendada selle väärtust nii olemasolevate aktsionäride kui võimalike tulevikuinvestorite silmis.
 
VII põhjus: usaldusväärsed partnerid
Järjest olulisemaks saab ettevõtetele usaldusväärseks partneriks olemine ja usaldusväärsete partnerite olemasolu.
Tugev konkurents , globaliseerumine, rahvusvahelistumine ja suurte rahvusvaheliste võrgustike teke on muutnud koostöö ning head ja usaldusväärsed partnerid edukaks ja jätkusuutliku tegevuse oluliseks eelduseks .
Hill & Knowlton 'i "Korporatsioonide maine vaatlus " (Corporate Reputation Watch 2004) näitab, et idee sotsiaalselt vastutustundlikust tegevusest on muutunud väga oluliseks, selle uuringu kohaselt on uuritud ettevõtete seas peaaegu 8 ettevõtet 10st olnud tegevad selles vallas viimase kahe aasta jooksul ning vaid 1 ettevõte 10st ei pea seda oluliseks tegevusefookuseks enda tööstusharus. Ligikaudu 300 ettevõtet on juba koostanud vastutustundliku ettevõtluse raporteid.
Märksõnad -

• Partnerid
  
• Koostöö
  
• Vastutustundlik tegevus
  
• Usaldusväärsus
  

 
VIII põhjus: eetilisem riik
Inimesed moodustavad ühiskonna ja eetilist ühiskonda saavad luua vaid eetilised inimesed.
Eetika on oluline kõigi inimtegevuste osa, muutudes pidevalt järjest tähtsamaks. Eetika saab alguse üksikisikust, kes teeb iga päev moraalselt olulisi valikuid ja otsuseid, tehes neid paremini või halvemini vastavalt oma väärtustele, teadmistele, oskustele ja tõekspidamistele. Eetilised inimesed moodustavad eetilise ühiskonna. Teadmised, oskused ja arusaamine eetikast avalduvad inimese igapäevaste otsuste ja tegevuste kaudu, eriti aga selle kaudu, kuidas ta käitub konflikti olukorras, kuidas ta tuleb toime probleemide lahendamise ja konfliktide juhtimisega. Tihti ei mõjuta inimese, eriti ettevõtte juhi tegu ja otsus mitte ainult teda ennast ja tema lähedasi, vaid ka kogu ettevõtet ja vahel isegi tervet ühiskonda. Eetiline käitumine ja vastutustundlik tegevus on kriitiliseks võtmeks jätkusuutlikule ja elukestvale tegevusele.
Louis Pojman (2004) on toonud välja, et moraal hoiab ühiskonda kokku kukkumast ja on oluline selleks, et:

• Leevendada / vähendada inimeste kannatusi
  
• Aidata kaasa inimsuse arengule / õitsengule
  
• Lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel
  
• Määratleda kiitus ja halvakspanu, tasu ja karistus ja süü
  

EBSis 2000.a. läbiviidud uuringu käigus analüüsiti 169 artiklit (Suits 2000), mis ilmusid Eesti erinevates väljaannetes ajavahemikus juuni 2000 kuni september 2000. Uurimustöö tulemusena selgusid eetilistel kaalutlustel põhikonfliktid Eesti ärikeskkonnas:

• Sotsiaalsete kohustuste vältimine. Nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil eiratakse ametist tulenevaid sotsiaalseid kohustusi teiste ühiskonna liikmete ees.
  
• Ametiseisundi kuritarvitamine, altkäemaksud ja korruptsioon .
  
• Maksude maksmisest kõrvalehiilimine, tahtlikud pankrotid ning maksuvabade firmade kasutamine
  
• Tarbijaõiguste rikkumine , s.h. ebapiisav informeerimine, ekslik reklaam jne.
  
• Seadusandluse puudulikkus.
  

Märksõnad -

• Eetika ja moraal ühiskonnas
  
• Konfliktid Eesti ärikeskkonnas
  
• Seadusandlus , reeglite kehtestamine
  
• Ettevõtjate, ettevõtete mõju ühiskonnas
  
• Ettevõtjate suhtumine riiki
  
• Korruptsioon
  

 
IX põhjus: ühiselt suudame rohkem
Tänapäeval on järjest olulisemaks muutunud koostöö, head partnerid ja ühine tegevus.
Nagu organisatsioonides suudavad edukad meeskonnad saavutada palju enam kui inimesed üksikult, nii on terve riigi ja ettevõtete jätkusuutliku ja eduka toimetuleku võimalused palju suuremad, kui inimesed ja ettevõtted suudavad tegutseda üheskoos, ühise eesmärgi nimel. Sünergia aitab saavutada positiivseid ja vahel ka esmapilgul saavutamatuid tulemusi, üheskoos on inimesed tugev jõud, mis aitab ellu viia olulisi asju ja liikuda edasi ühise eesmärgi nimel.
Märksõnad -

• Ühine tegutsemine
  
• Vastutustunde propageerimine
  
• Eetilise käitumise tunnustamine
  
• Inimeste kaasamine
  
• Meedia kaasamine
  
• Suhtumise muutmine
  

Selleks, et tegevus oleks tulemuslikum , on vaja tegutseda ühiselt, leida võimalused oma tegevuse propageerimiseks ja üha suuremale arvule inimestele tutvustamiseks. Mida rohkem inimesi on tegevusse kaasatud, seda suuremad on võimalused midagi olulist korda saata ja selle tegevuse tähtsust suurendada.
Eetiline ja vastutustundlik käitumine ja tegevus on nii olulised meie kõigi paremaks toimetulekuks tulevikus, jätkusuutliku ja elukestva eduka tegevuse tagamiseks. Seetõttu on tähtis, et inimesed ja organisatsioonid, kes peavad seda oluliseks, moodustaksid ühisrinde ja tegutseksid koos ühise eesmärgi nimel.
Oluline on ka meedia kaasamine selleks, et eetilist ja vastutustundlikku tegevust propageerida, kajastada ja mõjutada ning kujundada ühiskonna arvamust eetika ja oma tegevuse eest vastutuse võtmise suhtes. Eetilised inimesed loovad eetilise ühiskonna ja selleks, et meie elukeskkond muutuks turvalisemaks ja kvaliteetsemaks on vaja, et järjest kasvav arv inimesi peaks eetilisi printsiipe oma tegevuses oluliseks ning mõtleks eetikale juba enne kui midagi halba on juhtunud.
Eetiline ja vastutustundlik tegevus ei ole kulu, ei ole ka kellegi poolt peale pandud ebameeldiv kohustus, vaid on investeering tulevikku, edukasse toimetulekusse, arenevasse ja elukestvasse tegevusse, paremasse elukeskkonda ja elukvaliteeti.
 
12