Kutse-eetika (0)

Kutsekool - Filosoofia - Eetika

1 Hindamata

Punktid

Esitatud küsimused

Miks Jeesus suri?
Missugune on õige inimväärne elu?
Kuidas peaks inimene käituma?
Kuidas ma teid ära kasutan?

Lõik failist

ÕPIMAPP
Iseseisev töö
Juhendaja :-

Sisukord

Sissejuhatus 5

Kutse- eetika 6

Eetikaprintsiibid 8
Eetiline dilemma 8

Eetikateooriate klassifikatsioon 10

Nüüdisaja teooriad 11

Kutse-eetika 12

Ärieetika 13

Sekretäri eetikakoodeks 15

Raamatupidaja kutse-eetika koodeks 17

Artikli analüüs 19

Kokkuvõte 22

Kasutatud kirjandus 23

Sissejuhatus

kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid , äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga.

Kutse-eetika

Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul .
Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine
Esimesed eetikakoodeksid
Moosese 10 käsku
Budisti 10 käsku
Hippokratese vanne
Olümpiavõistleja vanne
Eetikakoodeksid võivad olla äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused ja püüdlused.
Eetikakoodeksid võivad olla ka mitmeleheküljelised mahukad ja detailsed, mis sõnastavad väärtuste ja missiooni asemel ka väga konkreetseid tegevusjuhiseid erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks
Eesmärgi poolest võib eetikakoodekseid liigitada konkreetseteks käitumisjuhisteks kui ka sellisteks, mis kirjeldavad üldisi kriteeriume õigete valikute langetamiseks.
Hõlmavuse all mõistetakse kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse .
Sisu järgi jagunevad eetikakoodeksid
Normatiivsed
Väärtustele tuginevad
Sotsiaalseid kohustusi võtvad

Eetikaprintsiibid

Eetikaprintsiibid on seotud maailmavaatega. eetikaprintsiibid väljendavad kõige üldistatumalt eetilist nõuet. Kui normi vaadelda kui ettekujutust, kuidas konkreetses olukorras käituda, siis printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. Kõik printsiibid tõstavad olemuslikult esile inimese vaimsust.
HUMANISM (ld humanus) – aluseks on veendumus , et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada ja inimese areng on lõputu täiustumine.
ALTRUISM (ld altu – teine) – seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses, võib väljenduda filantroopiana, heategevusena, annetuste kogumises ja tegemises jne. Iseloomulik Kristusele.
PATRIOTISM (kr patre – kodumaa) – kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu.
KOLLEKTIVISM (ld collectivus, colligere – koguneda) – ühtsustunne, mis vastandub individualismile.

Eetiline dilemma

Eetiline dilemma on vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel.
Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel
hea ja hea vahel
halva ja halva vahel
Praktilises elus on tegemist ka …, kus valikuvõimalusi on rohkem kui kaks. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide huvide vahel. Näiteks: omanike ja töötajate, töötajate ja klientide jne. vahel.
Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad

Huvide konflikt – tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. (altkäemaks, konkurendid)

Ausus ja õiglus – olulised otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne.

Kommunikatsioon – info liikumine ja selle tähtsus otsuste mõjutamisel. Valetamine ja info ebatäielikkus.

Organisatsiooni suhted – liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus , kohustused, tööülesanded jne.
Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992

Eetikateooriate klassifikatsioon

KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele:

missugune on õige inimväärne elu?
kuidas peaks inimene käituma?

Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism , Aristotelese „ kuldse kesktee doktriin “, eudaimonism, hedonism , stoitsism , epikureism , kristlik eetika, I. Kanti „kategoorilise imperatiivi“ doktriin jt.
PLATONISM – filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud.
ARISTOTELESE „KULDSE KESKTEE DOKTRIIN“ - Selles on keskne voorusõpetus. Voorused jagas ta vaimseteks ja tahtelisteks. Et inimese olemuse määrab mõistusehing, siis on tema õnnestavaim tegevus kaemuslik mõtlemine; sellega seostuvad vaimsed voorused, nagu tarkus ja arukus. Eetilisi voorusi iseloomustab võime olla mõõdukas, valida äärmustevaheline kesktee.
EUDAIMONISM (kr eudaimonia - õnnelikkus, hea käekäik või saatus) - eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil.
HEDONISM - on eetika seisukoht, mille järgi kõrgeim hüve on nauding ning hea on see, mis tekitab naudingut.
STOITSISM - hellenistliku ja rooma filosoofia suund, mis pooldas meelerahu, korrastatud maailma ja mõistuse järgimist.
EPIKUREISM – Epikurose õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks
KRISTLIK EETIKA - kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine .
I. KANTI „KATEGOORILISE IMPERATIIVI“ DOKTRIIN - põhineb asjaolule, et me ei või kunagi kindlalt teada millegi sellise olemasolu, millele meie meeleorganitel puudub ligipääs.

Nüüdisaja teooriad

Jaotatakse kolmel viisil:

subjektivistlikud ja objektivistlikud (isiklik arvamus ja ebaisiklik, erapooletu arvamus)
naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud (emotivism - teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne)
motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus)

Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel.

Kutse-eetika

Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Professionaalne eetika kohandav eetikaprintsiipe ja
- norme mingi elukutse tarvis, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa.
PROFESSIONAALNE KOHUS on mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused (advokaat, insener, sõjaväelane jt.). Professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist.
PROFESSIONAALNE AU näitab ühe või teise elukutse tähtsust. VÄÄRIKUS ja au võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot .
PROFESSIONAALNE ÕIGLUS nõuab objektiivsust ega luba alluda väisele survele ( jurist , poliitik).
PROFESSIONAALNE TAKTITUNNE on oluline nendes valdkondades, mille tegevuse objektiks on inimene, ei tohi meenutada füüsilist ebatäiust, muret jne. (õpetaja).

Ärieetika

Ärieetika on üks normatiivse eetika alaliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja – ideaalid.
Esmapilgul tundub, et mõisted „äri“ ja „eetika“ ei sobi kokku, kuid tegelikkuses ei ole siin põhimõttelist konflikti. Isegi kui äritegevusele omast majanduslikku kasu mõista kitsalt – oma firma ja isikliku kasuna – peab tunnistama, et kindlaim kasumi teenimise võimalus on valdkonnas, mille järele on suur ühiskondlik nõudlus. See viitab tegevusele, mis on kasulik kogu ühiskonnale. Konfliktid tulenevad sellest, et erinevatel inimestel ja gruppidel ( organisatsioon , ühiskond) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui ka heast -halvast.
Teadusharuna sai ärieetika alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte.
USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks . Selle järgi, kas ettevõttel on eetikakoodeks, ei saa teda liigitada eetiliseks või vähemeetiliseks. Põhjus, miks seda koostatakse seisneb vajaduses juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele peale suruda.
Koodeks koosneb tavaliselt järgmistest osadest:

eessõna, milles esitatakse väga üldistatult need eetilised põhiväärtused, mida ettevõte oma töös järgida püüab. Siin toonitatakse tavaliselt ka seda, et koodeks on kohustuslikuks täitmiseks kõigile töötajatele.

ettevõtte tegevuse põhieesmärgid.

suhted tarbijatega: tänapäeval peetakse tarbijat valdavalt tähtsaimaks osaliseks ettevõtte elus, see eelistus väljendub ka siin.

suhted aktsionäridega: määratletakse investeeringute kaitse jms, näiteks hoiatus aktsionäridele, et osa nende investeeringust on ette nähtud reserviks ebasoodsate aegade jaoks.

suhted töötajatega: kohustused väljaõppe ja enesetäienduse tagamiseks.

suhted varustajatega: rõhutatakse tavaliselt pikaajalise koostöö eesmärke.

suhted ühiskonnaga ja keskkonnaga, selle hulgas näiteks ka suhtumine asukohamaa kultuurikeskkonda ja moraalsetesse veendumustesse.

Sekretäri eetikakoodeks

Sekretär

täidab oma tööülesandeid isiklikult, mõistliku ajaga ja parimal võimalikul viisil, esindades eelkõige oma tegevusega organisatsiooni.

hoiab kõrgel organisatsiooni mainet, ning väldib tegevust, mis võiks sea kahjustada

austab oma kolleege ja toimib taktitundeliselt

on aus kolleegide , klientide ja juhtide suhtes

suhtub lugupidavalt ja võrdselt kaaskodanikesse sõltumata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest.

on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega

on sõbralik, usaldusväärne, abivalmis, lojaalne, tolerantne

täiendab end erialastes teadmistes

kasutab töö käigus kogunenud informatsiooni ja isikuandmeid ainult vajalike tööülesannete täitmiseks ja hoiab seda informatsiooni konfidentsiaalsena

väldib oma erialaste oskuste sellist kasutamist, mis võiks kahjustada teiste isikute või organisatsioonide huve, tööprotsessi või töötulemusi

väldib isiklike huvide ja ametialase tegevuse konflikte

lahendab konfliktid viisakalt ja vaoshoitult

suhtub säästvalt ja kaitsvalt organisatsiooni varasse

riietub alati korrektselt ja tagasihoidlikult

ei avalda oma arvamust, kui temalt seda ei küsita või see pole asjakohane

ei tegele eraasjadega tööajal

Raamatupidaja kutse-eetika koodeks

Definitsioonid
Kutseline raamatupidaja – füüsiline isik, kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist.
Kutsealane tegevus - raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise korraldamine ja/või kutsealane nõustamine.
Raamatupidamisteenust osutav isik – FIE, äriühing või ühistu.
Kutseala standardid - standardid, mis lisaks õigusaktidele reguleerivad kutsealast tegevust ning mille on kehtestanud:

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee – IASC;
Rahvusvaheline Raamatupidajate Föderatsioon – IFAC.
Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond ;
Liikme kutseala organisatsioon või mõni muu reguleeriv organisatsioon.

Koodeksi eesmärk
Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk on edendada raamatupidaja proffessiooni eetilist kultuuri.
Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega.
4 põhinõuet eesmärkide saavutamiseks on:

Usaldusväärsus
Kutsealane kompetentsus
Kutsealase tegevuse kvaliteet
Kindlustunne

Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga.
Põhimõtted
Et saavutada raamatupidaja kutsetegevuselt oodatud eesmärgid, tuleb tähelepanu pöörata järgmistele põhimõtetele:

Ausus

Oma kutsealases tegevuses peab raamatupidaja olema otsekohene ja aus.

Objektiivsus

Raamatupidaja peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust.

Erialane kompetentsus ja ajakohasus

Raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel.

Usaldusväärsus

Raamatupidaja peab tagama kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning ei tohi seda ilma vastava loata kasutada või avalikustada, välja arvatud, kui tal on selleks seadusandlusest tulenev kohustus.

Professionaalne käitumine

Raamatupidaja käitumine peab olema kooskõlas elukutse hea mainega ja ta peab hoiduma seda kahjustavatest tegudest. Kutseline raamatupidaja peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega.

Artikli analüüs

Üha enam suhete sasipuntraid üritatakse klaarida sotsiaalmeedia vahendusel
Sotsiaalmeedia vahendusel levivad üleskutsed kulutulena, kuid mõned neist on õige kurja iseloomuga ja kannavad omavaheliste arveteklaarimise eesmärki.
Veebikonstaabel Maarja Punak ütleb, et küberkiusamine ja sotsiaalmeedia kasutamine kättemaksuks on üsna levinud. Veebikonstaablite igapäevatööst moodustab aina suurema osa mitte noorukite, vaid just täiskasvanute vahel tekkinud probleemide lahendamine.
Sassiläinud suhted
"Enamasti tähendab see kiusu ohvriks langenud inimeste nõustamist, ent tihti võtab veebikonstaabel ka ise kiusajaga ühendust ning selgitab sellise käitumise sobimatust," räägib Punak.

Alles mõni päev tagasi levis Facebookis hoiatav teade meeste arvelt rikastuva naise kohta: "Mehed on minu jaoks igakuine sissetulek. Kuidas ma teid ära kasutan? Otsin teid tutvumisportaalidest. Te olete nii kergeusklikud ja mina näitan ennast kui kättesaadavat objekti ning te kutsute mind külla. Selleks, et külla tulla, on raha vaja, ja teie, mehed, seda mulle kannategi. Elan alati kaugel teist, et kopsakama summa kannaksite, ja nii te mu ohvriks langetegi. Nii see lill elu mul veerebki. Milleks ma pean töötama, kui te olete nii rumalad ja usute mind. Ma elan ja lebotan just teie arvelt." Teksti juurde oli lisatud ka naise kontost tehtud screenshot – suurelt näha süüdistatava pilt ning tema ees- ja perekonnanimi .

Veel on Facebookis levinud näiteks ühe nooruki loodud üritus, kuhu kutsuti osalema eesmärgiga ühele klassivennale kere peale anda. Toona võttis veebikonstaabel loojapoisi emaga ühendust ja see postitus kustutati kiiresti.

Samuti on olnud juhtumeid, kus kedagi on ilma kindlate tõenditeta laimatud ja lausa perverdiks tembeldatud. Üks konkreetne näide põhineb noore mehe süüdistamisel tüdrukute solvamises ja neilt alastipiltide küsimises.Arutelu kestis tükk aega, kuni ühel päeval tuli üks süüdistajatest välja videopostitusega, kus tunnistas , et jah, ma valetasin, aga tegin seda õilsal eesmärgil.

Politseile on teada ka juhtumid, kus naine nimetas oma eksmeest pedofiiliks ja tekitas sellega talle palju probleeme. Ja vastupidi – mees postitas eksnaise alastifotod ühele veebilehele koos intiimteenuste reklaamiga .

Samuti on jagatud infot konkreetse alimentidest kõrvale hoidva mehe kohta ning kord kirjeldas solvunud mees oma pikas postituses elukaaslast kui kerglast naist, kelle põhihuvideks ostlemine ja ilulõikused.
Need näited on vaid pinnavirvendus. Juhtumeid, kui konstaabli abi vajatakse, tuleb Punaku sõnul ette iga päev ning eelkõige on nende taga sassiläinud isiklikud suhted.
Ohver võib pöörduda kohtusse
Punak ütleb, et kiusamise viisiks ongi enamasti halvustavad või ebasündsad postitused ja kommentaarid või siis isikuandmeid sisaldavad pahatahtlikud hoiatuspostitused üleskutsega infot jagada.
"Mõlemal juhul on tegemist inimese hea nime teotamise – solvamise või laimuga – ja enamasti ka isikuandmete kaitse seaduse rikkumisega, sest avalikustatakse delikaatseid andmeid," räägib Punak ja lisab, et kui kasutaja ise postitust kustutama ei soostu, on võimalik nõuda selle eemaldamist andmekaitseinspektsiooni kaudu.
Samuti võib oma hea nime kaitseks ja kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse.
Kriminaalkorras on karistatav identiteedivargus, mille eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vangistuse .
"Identiteedivargusega võib tegu olla juhul, kui kiusatava nime all on tehtud libakonto või kasutatakse ära kunagi teada saadud paroole postitamaks solvavaid või inimest halvas valguses näitavaid teateid," lisab Punak.
Isikuandmete väärkasutuse kohta võib kaebuse esitada andmekaitseinspektsioonile – selle tegevus on suunatud rikkumise lõpetamisele. Kui isik soovib laimu ja au teotamise eest hüvitist, tuleb pöörduda kohtusse.

Kättemaksuks reklaamivad oma vaenlasi kõigile halvas valguses
Olulised faktid

Vaenlase intiimpiltide jagamine internetis
Valeinfo jagamine
Viha ja vaenu jagamine internetis

Juhtumiga seotud pigem nooremad inimesed, 15-25 aastased

Mõtle hoolega: Kui plaanid kellelegi kättemaksu või mõtled kellegi kulul nalja teha, kaalu hoolikalt, kas hilisem võimalik närvikulu ja karistused on seda kõike väärt.
See juhtum on ebaeetiline, kuna ei ole õige oma isiklikke tülisid jagada internetis, ja ebaseaduslik, kuna identiteedivargus on karistatav seaduse poolt

Kokkuvõte

Kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Otsisin infot eetikaprintsiipide, sekretäri-eetika printsiipide, äri-eetika, ja raamatupidaja-eetika printsiipide kohta ning lisasin Õhtulehe artikli analüüsi. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga.

Kasutatud kirjandus

http://www.ohtuleht.ee/567999/valus-ja-moodne-kattemaks
Varasemad õppematerjalid
Eetikakoodeksite käsiraamat Tartu 2007

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Vasakule

Paremale

Kutse-eetika #1

Kutse-eetika #2

Kutse-eetika #3

Kutse-eetika #4

Kutse-eetika #5

Kutse-eetika #6

Kutse-eetika #7

Kutse-eetika #8

Kutse-eetika #9

Kutse-eetika #10

Kutse-eetika #11

Kutse-eetika #12

Kutse-eetika #13

Kutse-eetika #14

Kutse-eetika #15

Kutse-eetika #16

Kutse-eetika #17

Kutse-eetika #18

Kutse-eetika #19

Kutse-eetika #20

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mariliis Kartau Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

21-leheline õpimapp

eetikaprintsiibid eetikateooriate klassifikatsioon äri-eetika sekretäri eetikakoodeks raamatupidajate kutse-eetikakoodeks

Kasutatud allikad

https://www.ohtuleht.ee/567999/valus-ja-moodne-kattemaks

Sarnased õppematerjalid

Raamatupidaja kutse-eetika koodeks

K I N N I T AT U D ERK nõukoja otsusega 13. mai 2003 i) RAAMATUPIDAJA ii) KUTSE-EETIKA KOODEKS b) c) Sissejuhatus Tundes vastutust raamatupidaja elukutse eest on Eesti Raamatupidajate Kogu (edaspidi ERK) koostanud Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi (edaspidi koodeks), mis on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases tegevuses. Eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud. Raamatupidaja elukutse rajaneb usaldusel ja arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise,

Raamatupidamine

Ärieetika

Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.  Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub

Eetika konspekt

1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

Ärieetika

suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika. 2. Eetika printsiibid ja kategooriad Teleoloogilised printsiibid Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:  Egoism- On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud

Kutse-eetika

Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Eetika ehk teadus moraalist

kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud

Eetika ja etiket

Eetika konspekt

kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused

Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades

Rohkem sarnaseid

Meedia

Sekretäri eetikakoodeks

Raamatupidaja kutse-eetika koodeks

Artikli analüüs

Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Registreeri ja teeni
10 punkti

Nõustun reeglitega

Konto olemas? Logi sisse

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun