Ärieetika (0)

1 Hindamata

Eetika arengu ajalugu
Kreeka keeles- ethos ( komme , harjumus)
On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt.
Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
-USA= Business ethics
-Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme.
-UK’s = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad business ethics ehk lai ärieetika.

Eetika printsiibid ja kategooriad
Teleoloogilised printsiibid
Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati.
Selle alla kuuluvad:

Egoism - On standard, mis põhineb enesehuvil. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita.
Utilitarism -Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof . Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu ( kurjust , õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele.

Deontoloogilised printsiibid
Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad.
Selle alla kuuluvad:

Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia.

- Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus , vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.
-Karistav õiglus : valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.
- Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine . Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada.

Kategooriline imperatiiv -Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused - ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida , et see saaks universaalseks seaduseks.’’

Kant järeldas ka oma üldfilosoofiast lause eetikasse, mis ütleb, et kaasinimest tuleks kohelda kui eesmärki iseenesest, mitte kui vahendeid, kuna see kitsendaks nende vabadust (nt. rahalaenaja, kes ei kavatsegi tagasi maksta)

I. Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv
Kanti õiguste ja kohustuste teooria
Inimese moraalseks tegutsemiseks peaksid õigused ja kohustused tasakaalus olema. Iga õigusega kaasneb kohustus. . kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum.
Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada.
Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus , ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd
Kanti kategooriline imperatiiv Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas, et inimesel on mõistus
Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii:

Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus

Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses.

Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.
Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu .

Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas
Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu.
TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus
Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega tulem saavutati
Deontoloogiline (kohustuslik)
Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad.
Selle alla kuuluvad:

Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia.
- Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele.
-Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega.
- Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada.
Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, mis on sama objektiivne kui loodusseadused- ’’Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks.’’

Moraali relativism
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest
See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis

Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja , tööandja, personalivalik
HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel.
Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks.
Eesti oludes on tihti olukordi , kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva)
AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele
KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jne. ning igal juhul hävitab valetamine usalduse. Eraldi võib vaadelda siin valetamist ja informatsiooni ebatäielikkust. Näiteks sigarettide reklaami puhul "vähem tõrva " jääb mainimata, et seetõttuei muutu suitsetamine oluliselt tervislikumaks.
ORGANISATSIOONI SUHTED on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega, jne. Eetiline töötaja hoiab suhetes konfidentsiaalsust, täidab oma kohustusi ja tööülesandeid, võitleb teiste ebaeetilisuse vastu jne.

Keskkond ja eetika
Kahjud ümbritsevale keskkonnale,ühiskonnale, peaksid kajastuma toote hinnas. Tegelikult ei osata hinnata ega ette näha kõiki võimalikke kahjusid; või ei tahetagi äha.
Keskkonnasõbralik tehnoloogia nõuab suuri kuutusi_

Nn puhaste tootmisvõimaluste leidmine- püütakse leida sääraseid tehnoloogiaid, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või saadakse jääkide kahjustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt mis kahjustamiskulud ära tasandab.

Kas rikkamatel riikidel on kk kaitsel suuremad kohustused võtteldes vaestega?

Püütakse keelata jäätmete vedu ja paigutamist- teiste maade territooriumile.
Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele ei ole ranged
Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete,ravimite müüki vaestele riikidele

Loomade õigused
Homotsentristlik suhtumine- kk mõte on inimesed
Biotsentristlik suhtumine- looduse eksistentsil on oma mõte, hoolimata inimesest.

Probleemid:

Testimine loomadel, loomade pidamis-tapmistingimused(võimalikult vältida stressi), loomade kasutamine inimese tarbeks.

Arvuti ja eetika
Arvutist tulenev konflikt:
- elektroonilise info haprus( omandiõigus , plagiaat, piraatlus ) liigne salatsemine
- inimloomusest tulenev konflikt

Suurusjärgu efekt(põhjuseks suurtele katsastroofidele)- kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult.
Mõistliku jõupingutuse efekt- inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis tema arust pole pingutust väärt

* Sotsiaalsed probleemid(töökohtade arvu vähenemine)
* Individuaalse praktika probleemid(ettevõtte konfidentsiaalse info kaitsmise probleem)
* Tarkvara loomise probleemid(häired süsteemis, hilinemine)
* Andmete töötluse, kogumise, kasutamise probleemid(teenimine andmete müügi pealt, süsteem andmebaasi kaitsmiseks)
* Probleemid seoses töökoha organiseerimisega
* Arvutikuriteod
* Müüja-tarbija suhted (lepingutingimuste mittetäitmine-ekslusiivsed programmid )

Reklaam ja eetika
Reklaam peab sisaldama piisavat informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse. Ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbija segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele a) eksitav reklaam b)mitte eksitav reklaam c)potentsiaalselt eksitav reklaam- räägitakse kauba eelistest, aga mitte puudustest.** reklaami agresiivsus, rõvedus.

Eetikakoodeksid ja kutse-eetika
Eetikakoodeksid: Sisulised ja fiktiivsed
Kirjalikult fikseeritud
Normatiivsed- abistavad nt juhtimispoliitika
Väärtustele tuginevad
Sotsiaalselt kohustavad
Abistavad
Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul.
Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma kujundades kutse eetuja erupära

Arsti, juristi, inseneri , sekretäri jt eetika

Professionaalse tegevuse eetislised aspektid. Konkreetsed, maised probleemid.
On elukutseid,mis mõjutavad inimese arengut ja tervist. Elukutseid, kus eetikanõuete eirmaine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile

Armastus laste ja elukutse vastu
Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja-norme, vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa

Kutse eetika põhimõisteed-eetikaüldmõisted

Profesionaalsee kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused
Kõrgendatud vastutus
Professionaalne au ja väärikus(näitab ühe või teise elukutse tähtsust)
Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot
Erunevad au mõisted: ärimehe auj, professori au
Professionaalne õiglus, taktitunne

Kutse-eetiks printsiibid

Humanismi printsiip
Utilitarism, inimen kui vahend üleüldise kasu saamiseks
Optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairiik Õppematerjali autor

1. Eetika arengu ajalugu
2. Eetika printsiibid ja kategooriad
3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv
4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas
Teleoloogiline
5. Moraali relativism
Moraalirelativism
6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik
7. Keskkond ja eetika
Loomade õigused
8. Reklaam ja eetika

eetika elukutse õiglus reklaam kant printsiibid imperatiiv ärieetika töötaja relativism kutse eetika eksitav reklaam

Sarnased õppematerjalid

doc

Ärieetika kontrolltöö küsimused ja vastused

Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades

Ärieetika

doc

Ärieetika

ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

Ärieetika

docx

Kutse-eetika

Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).

Kutse-eetika

doc

Eetika konspekt

Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus

Eetika

docx

Kordamisteemad ärieetikas

Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused.

Ärieetika

doc

Eetika konspekt

1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

Sotsioloogia

doc

Eetika ja kapitalism

· Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism. · Protestantlik eetika on tööeetika · Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine. · Kalvinistlik mõttelaad B.Franklin Aeg on raha · Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse · J.Calvin kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees. · Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid

Eetika

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused

Rohkem sarnaseid