Anatoomilised terminid ning nende tähendused (0)

Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome ) on õpetus organismi
ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest.
Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on
õpetus organismide elulistest talitlustest.
Vistseraalne pleura - leste , mis ümbritseb kopse
Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina
Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant
Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina
Õpetus luudest – osteoloogia
Õpetus luude ühendustest – sündesmoloogia
Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged
elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti.
Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs.
Luuümbris e.periost – kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid .
Osteoblastid – luud tekitavad rakud .
Osteotsüütid – luurakud .
Endost – õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal.
Hüalliinne -
Kavernid –
Resorbeerunud –
Prevaleerib –
Lamellid -
Kõhreümbris e. perikonder – periostiga sarnanev sidekoekiht.
Looteline sidekude e. mesenhüüm.
Sidekoeline toes – mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes.
Desmogeenseteks luud e. katteluud – luud, mis tekivad lootelisest sidekoest.
Kondrogeensed luud e. aseluud – luud, mis tekivad kõhretest.
Kondroklastid – kõhre lammutavad rakud.
Liigeskõhr – õhuke kiht epifüüsi otsal
Epifüüsikõhr – diafüüsi ja epifüüsi vahel olev õhuke kõhrekiht.
Osteoklastid - luukoerakud, mis osalevad luukoe lammutamises.
Haversi ruumid – luu plinkolluses olevad käigud.
Randmevagu – peopesa nõgusus.
Faalanksid – sõrmelülid.
Õhkusisaldavad urked ehk siinused .
Otsmikuluu - urge e. õhkusisaldav ruum otsmikuluu sees.
Highmore´i urge e. õhkusisldav urge luu kehas.
Alveolaar- e. sombujätke.
Pirnavaus – ninaõõne eesmine avaus.
Tagasõõrmed e. koaanid – ninaõõne paarilised tagumised avaused.
Liidused ehk pidevühendid ehk sünartroosid.
Liigesed ehk diartroosid .
Sündesmoosid – sideliidused .
Sünkondroosid – kõhrliidused.
Sünostoosid – luuliidused.
Häbemeliidus e. sümfüüs.
Poolliiges e. hemiartroos.
Liigesvõie ehk sünooviat.
Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed.
Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu.
Liigesesidemed e. ligamendid .
Liigeskettad e. diskid .
Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised.
Lihtliiges – liigestub kaks luud.
Liitliiges – liigestub kolm või enam luud.
Lordoos – lülisamba ettepoole suunatud kumerus .
Küfoos – lülisamba tahapoole suunatud kumerus.
Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon , pööret väljapoole supinatsioon .
Saagõmblus – esineb ajukolju luude vahel.
Lameõmblus – esineb näokolju luude vahel.
Soomusõmblus – esineb luude samanimeliste osade vahel.
Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel.
Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel.
Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel.
Lõgemed e. fontanellid – kilelised piirkonnad vastusündinu koljus.
Endomüüsium – õhuke sidekoeline kest.
Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus.
Sidekirme e. fastsia.
Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped.
Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon .
Lihasnõrkus e. parees.
Lihashalvatus e. paralüüs.
Lihaskõhetus e. atroofia .
Lihaskõht – lihaste keskmine paksenenud osa.
Lihaspea – lihaste jämedam algusots (orgio).
Lihassaba – lihaste peenem kinnitusots (insertio).

Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks.
Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks.
Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest , siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks.
Kilekõõlused e. aponeuroosid.
Koostoimelised lihased e. sünergistid.
Vastandtoimelised lihased e. antagonistid.
Painutamine e. flektsioon.
Sirutamine e. ekstensioon .
Lähendamine e. adduktsioon.
Eemaldamine e. abduktsioon.
Väljapööramine e. supinatsioon.
Sissepööramine e. pronatsioon.
Laiendamine e. dilatatsioon.
Kaelanahalihas e. platüsma.
Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks.
Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid.
Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas.
Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks.
Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all.
Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas.
Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks.
Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon .
Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp.
Kahehõlmne ehk mitraalklapp .
Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe .
Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega.
Pindmised veenid paiknevad naha all.
Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen .
Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik ( koemahl ), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest
plasmast ja rakkudest.
Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik.
digestioon digestio ehk seedimine
absorptsioon absorptio ehk imamine
resorptsioon resorptio ehk imendumine
sekretsioon secretio ehk nõristus
peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi
soole sisu, mis segatakse seedemahladega
eliminatsioon eliminatio ehk eritamine , eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis
ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina)
defekatsioon defaecatio ehk roojamine
flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas
faeces - roe, väljaheide
mesenterium - soolekinni(s)ti
omentum - rasvik
bolus – toidupala
Kaks hammastust ehk dentitsiooni.
Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.