à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à Valed asendid seismisel, istumisel, lamamisel à Raskuste kandmine ühel õlal, käes à Sundasendid tegevustes ( näit. viiulimängul) ja töökohal (õpilastel koolipinkide kõrgus ) LUUSTUMISHÄIRED à Ainevahetushäired ja toitumisvead võivad põhjustada luustumishäireid ja sellega seoses ka rühivigu EMOTSIOONID à Halb tuju, pidev depressioon küfoos à Liiga pikk küfoos à Keha varjamine (neidudel) küfoos Riskirühma kuuluvad Kui kellegil esineb sundasendeid Treenimata keha Inimene kelle peres,suguvõsas on see esinenud tihti Kellel esinevad enim rühivead? 0,45 0,4 0,35 0,3 imikud 0,25 lapsed 0,2 täiskasvanud 0,15 vanurid 0,1 0,05 vanurid
Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket
Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges 26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges? Telglüli ja kandelüli vahele 27. Mitme telje ümber võivad toimuda liigutused lülisambas? Ümber kolme telje 28. Mis suunas on lülisammas kumer rinnaosas? Kumerus taha 29. Mis suunas on lülisammas kumer nimmeosas? Kumerus ette 30. Mis suunas on lülisammas kumer kaelaosas? Kumerus ette 31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas? Kumerus taha 32. Mida tähendab küfoos? Kumerus taha 33. Mida tähendab lordoos? Kumerus ette 34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni? Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida? Lülide lordoos ja küfoos, mis on tingitud lülidevahelistest sidemetest ja fikseerivaist sidemeist. 36. Mis suurendab rinnaõõne mahtu? Rinnalülide küfoos 37. Mis suurendab vaagnaõõne mahtu?
Skolioos Mis see on Skolioos see on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Skolioos küfoos, kuid skolioos + küfoos = küfoskolioos Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela,
8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade olemasolu. Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke
Rühivead Haiguse põhjus Vältimine Riskirühmad Ülekaal Istuda heas asendis Olulised vanused rühihäirete Vale jalats Kehahoiak sirge tekkimiseks on 5 - 6 - 8 - 9 - 10 Luustumishäired Mitte liiga raske kott Emotsioonid Kaasasündinud Olemus Võimalikud tagajärged Lordoos ehk nõgusselg Lameselgsus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Nõgusselgseus Küfoos ehk ümarselgsus Kühmselgsus Peahoiak Peamised rühivead on:
Rühivead e. Küfoos Jürgen Ulla Põhjused KAASASÜNDINUD KAASASÜNDINUD 5 10 % 5 10 % LIHASTOONUS LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE ASÜMMEETRILINE EMOTSIOONID EMOTSIOONID VÕI VÕI NÕRK NÕRK Küfoosi KüfoosiPõhjused Põhjused LUUSTUMISHÄIRED LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED HARJUMUSED VALE JALATS VALE JALATS JA ...
lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. 6 Joonis 3 Küfoos Skolioos ehk vildakselgsus on inimese lülisamba kõverdumine küljesuunas. Vildakselgsuseks nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Tavaliselt kaasneb lülisamba alaosas olevale külgsuunalisele kõverusele lülisamba ülaosas vastassuunaline kõverus. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine ehk torsioon, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on
.....................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos ......................................................................................................... 11 3.1.4. Skolioos .........................................................................................................12 3.1.5. Küfoos ............................................................................................................13 4. RÜHIVIGADE DIAGNOSTIKA ..........................................................................................14 5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID .................................................................................15 5.1. Seljavalu ...............................................................................................................15 5.2
Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad
Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Milles...
Lampjalgsus Kubemesong Õhuke sametine striiadega nahk Kõrge suulagi, kõvasuulaelõhe Tortikollis Küfoskolioos http://www.lpch.org Suulaelõhe · Kõvasuulaelõhe http://www.pedsent.com/ Striiad ja tortikollis http://www.dgk.de http://www.dermis.net http://hsc.utoledo.edu Küfoskolioos · Küfoos http://www.smccd.net/accounts/hernandezr/rpth450/kyphoscoliosis.pdf Küfoskolioos · Skolioos http://www.smccd.net/accounts/hernandezr/rpth450/kyphoscoliosis.pdf Käitumishäired · Hüperaktiivsus, rahutus, kontsentratsiooni langus (56%) · Arglikkus, ärevus, puudulik silmside kontakt (52%) · Autistlikud käitumisjooned (33%) · (Auto)agressiivsus, tujukus, hammustamine (33%) 716% autistidest esineb Fra X
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
SÜMPTOMID Osteoporoos on iseenesest asümptomaatiline inimene võib kannatada haiguse all, ilma et ta selle olemusest teadlik oleks. Sümptomid tulevad esile ainult siis, kui luustik on murdude tekkimiseks kriitilise piirini nõrgenenud. Kõige tavalisem osteoporoosile viitav haigustunnus on vanuse kasvuga kaasnev kehapikkuse lühenemine. · Kujunevad välja lülisamba püsivad väärarengud: · skolioos (vildakseglsus) · küfoos (kumer- ehk küürselgsus) Luu hõrenemine tekitab lülisamba rabenemise, mistõttu lülidevahelised kõhrkettad suruvad hapraks muutunud luu kokku ning sellest tulenevalt hakkab inimese kehapikkus vähenema. Kuigi iga luu võib igal hetkel murduda, esineb kõige enam osteoporootilisi randmeluu,
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle ...
kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta
kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta
millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. (Soopõld) Rühihäired või selgrookõverdused. Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld) Kasutatud kirjandus Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo. Kivi, l. S. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex. Luuri, J. (31. jaanuar 2013. a.). Lapse kehalise minapildi kujunemine. Allikas: teatoimeta:
Rinnakukehale kinnituvad 2. 7. roie. Tünnrind ühtlane Kanarind ettepoole kalduv Kingseparind tahapoole kalduv (lohk) Selgroo füsioloogilised kõverused. Eesttaha vaadates on selgroog täiesti sirge. Frontaal tasapind eesttaha vaadates. Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev. Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole. Rinna küfoos ehk küürselgsus kõverus on liialdatud ettepoole Nimme lordtoos puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad ) Skoljoos eest taha vaadates on selgroog kõver. Ülajäseme luud. Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse. 1. Õlavööde abaluu ja rangluu. 2. Õlavars. 3. Küünarvars. 4. Käsi. Abaluu on paariline lameluu, paikneb rinnakorvi 27 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. ÕIGE RÜHT · Lülisamba füsioloogilised kõverused õige kujuga · Kehaosade sümmeetriline asend · Lihastoonus võrdne mõlemal pool RÜHIVEAD · Küfoos (e. kumerselgsus) · Lordoos (e. nõgusselgsus) · Kõverkaelsus · Skolioos (lülisamba kõverdumine küljele) · Lameselgsus MIDA TEHA? Erinevate treeningute ja harjutustega, erinevaid lihaseid treenides, on võimalik on rühivigasid parandada. Näiteks küfoosi puhul tuleks treenida trapets- ja romb lihast ning selgroosirgestajalihaseid; lordoosi puhul kõhu- ja tuharalihaseid. MINU RÜHIVEAD Õnneks on mul vedanud hea rühiga. Üritan alati selg sirge ning õlad taga käia
Trapetsoidluu os trapezoideum, Päitluu os capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (ossa metacarpi) (5) Sõrmeluud (ossa digitorum phalanges) (14) pöidlal kaks sõrmelüli, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2. Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Ette lordoos Taha küfoos Küljele skolioos Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos (kaelas ka). 3. Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Osad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii). Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5. Põlveliiges: mis luud moodustavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket. Sagedasemad rühihäired, mis on tingitud lihastoonuse asümmeetriast on skolioos lülisamba kõverdumine külgsuunas, lordoos selja alaosa süvenenud nõgusus ja küfoos rinnaosa suurenenud kumerus. Vale rüht 1)Pea ees või kössis asend 2) Militaarne asend · õlad kumerad · pea tagapool · pea eespool · õlavööde surutud pingestatult taha · ülaselg ümar · kõht ette võlvunud · tuharad ulatuvad esile · alaselja nõgusus suurenenud · rindkere lamendunud · põlved lukustatud
pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele. 4 Lülisamba füsioloogilised kõverdused (sagitaalsuunalised) - On tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivatest sidemetest, lihaspinget seejuures ei vajata: Lordoos e. kumerus ette - esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Küfoos e. kumerus taha - esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) - Vetrumine- lülisamba kõverduste suurenemine ja vähenemine - Lülisamba liikumist takistavad sidemed, lülide ehitus (nt. Rinnalülide ogajätked) ning rinnaosas ühendumine roietega. Rindkere luude ühendused Roidelüliliigesed: - Roidepealiiges art. capitis costae (keraliiges) - roidepea liigestub lülikeha
vajuvad. Üldjuhul esineb luude hõrenemist menopausis naistel neli korda sagedamini kui meestel. Sagedamini esineb nimme ja rinnalülides, kuna luuhõrenemine pole välistatud üheski heas, võib seda esineda ka lastel. Võib olla ka geneetiline. 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 JOONIS NR 3. Rinna osas tekkinud luuhõrenemisest kujuneb küfoos ehk küürselgsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rinna ja seljalihaseid sirutavatele venitavatele ja tugevdavatele harjutustele. RÜHIHÄIRED on selja ja kaelavalude tekkes olulisel kohal. Nad tingivad luude, lihaste, sideaparaadi, diskide ja liigesepindade ebaühtlase koormatuse, mille tagajärjel lihased väsivad, vereringe halveneb ning inimene tunneb end ebamugavalt. Tekivad orgaanilised muutused, kujuneb välja haiguslik seisund, mis aastatega süveneb
58.ALAJÄSEME LIHASTE TÖÖ ERIPÄRA PÄKK-KÕNNIL Põlve- ja pöialiigesele toimivad lihased teevad staatilist tööd. Sääre tagumise rühma lihaste (kaksik- sääremarjalihas, pikk suurvarbapainutaja, tagumine süüreluulihas) suur koormus. Sääre eesmise rühma lihased (eesmine sääreluulihas, pikk pindluulihas, pikk varvastesirutaja) on väljavenitatud. Peamiselt töötavad puusaliigesele toimivad lihased (reie sirglihas, niude-nimmelihas, suur tuharalihas). Selle kõnni ajal rinna küfoos väheneb ja nimmelordoos suureneb. Tasakaal keha raskuskeskme ülesviimise tõttu häiritud. 59.60.SÄÄRE LIHASTE TÖÖ JOOKSUL MAANDUMISEGA KANNAL Sääre lihased venivad välja, sellele järgneb tugev ja kiire kontraktsioon (kontraktsioonijõud+elastsusjõud). Kannal maandumisega jooksu negatiivsed omadused tohutu kanna põrutus, pöid on nõrk, liikumise tugev pidurdus, samm lühem. Positiivsed omadused sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
kuulub? ____________________________________________________________________ Millised lülid on vabalülid? ____________________________________________________ Mis muudab selgroo painduvaks ja vetruvaks? _____________________________________ Milline lülisamba osa on inimsel kokku kasvanud? _________________________________ Kuidas nimetatakse inimese lülisamba kõverdust kumerusega ettepoole? ________________ Millises lülisamba osas esineb inimesel küfoos? ____________________________________ Kuidas kutsutakse esimsest kaelalüli ehk atlast? ____________________________________ 16 2.6.2 Rindkere Nimeta rindkere luid (5) ning vasta küsimusele. - - - - - Kuidas liigub rindkere hingamisel? _____________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.6
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
Siiski ei pea kõik kolm süsteemi korras olema. Ühe süsteemi häireid on võimalik kompenseerida, näiteks nägemisteravust või asendi tunnetust. Aju omadust töödelda saadud informatsiooni saab parandada harjutamisega. Kõndimis- asendivahetus- ja keeramisharjutused võivad aidata, kui püstiasendi kontrollimine on halvenenud. Asendi muutumine Vanuritele on tüüpiliseks asendi muutuseks pea allavajumine, mis tekib raskuspunkti ettesiirdumisel. Lülisamba rinnaosas on küfoos ja alaosa sirgeneb. Tekib ettekummarduv asend. Selgroo degeneratiivsed muutused, lülivahemike kitsenemine, osteofüüdid, lülikehade äärte skleroostekitavad seljas funktsioonihäireid ja lülisamba lühenemist. Sagedaseks on ka skolioos. Raskuspunkti nihutavad vastukaaluks tahapoole üla- ja alajäsemete muutunud asendid. Küünarliigesed, hüppeliigesed ja põlved on kerges fleksioonis. Asendit ja jäsemete tööd mõjutab ka sageli erinev alajäsemete pikkuse esinevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
