Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas.
a. Gallaadid b. BHT c. BHA Tugevalt lipofiilsed antioksüdandid on tokoferoolid, BHT, BHA ja dodetsüülgalaat. Polaarsed antioksüdandid on TBHQ ja propüülgallaat. Antioksüdatiivsuse faktor AF= rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus koos antioksüdandiga /rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus ilma antioksüdandita. Sünergistid suurenavad antioksüdantide aktiivsust. Rasva või õli kuumutamine 1) Praadimine ilma toiduta toimub autooksüdatsioon, isomerisatsioon ja polümerisatsioon 2) Praadimine koos toiduga - toimuvad autooksüdatsioon, isemerisatsioon, polümerisatsioon ning lisaks ka hüdrolüüs. Mitteseebistuvad komponendid -koosnevad süsivesinikest, steroididest, tokoferoolidest ja karotenoididest. Lisaks võib veel leida saasteaineid, rasva või õli lisaaineid (mineraalõlid,
Punased lihaskiud on aeglasema ja nõrgema kontraktsiooniga, kuid on võimelised kestvamaks tööks. Pideva treeningu tagajärjel lihaskiud jämenevad, nende jõud ja vastupidavus suurenevad. Lihaste koostöö Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart. Õlavarre kodarluulihas m. brachioradialis Algab õlavarreluu alumiselt kolmandikult
Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE
liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt:
treeninguetapist, sportlase kvalifikatsioonist, spetsiaalharjutuse lihastööreziimist omandavate jõuvõimete iseärasusest jt. Mõisted: Agonistid (agonist tuleneb sõnast "juht") on lihased, mis teostavad liigutust peamises liikumissuunas. Näiteks küünarvart kehale lähendav biitseps. Antagonistid teostavad liigutust agonistidele vastupidises suunas. Agonistid ja antagonistid asuvad teine teasel pool ühist liigest. Sünergistid aitavad agonistide teostatud liigutusele kaasa või piiravad ebasoovitavaid liikumissuundi. Fiksaatorid toimivad sarnaselt sünergistidega, selle erinevusega, et need lihased fikseerivad tavaliselt mõne liigese. Näiteks asuvad sõrmi liigutavad lihased küünarvarrel. Sõrme liigutamiseks kulgeb üle randmeliigeste kuni sõrme otsmise lülini pikk kõõlus. Välistamaks, et sõrme painutamise tagajärjel painduks peopesa või ranne, fikseeritakse need liigesed fiksaatorlihaste abil.
annaabi.ee 
